äkki tõlgendame siis asja teistmoodi? enamvähem nägi asi niimoodi välja: Olime pulmadest väsinud, kuid siiski rõhus meie meeli kohusetunne, et Madžale pole mõnda aega juba korraliku andi või ohverdust teinud. Aga kui võtsime noormehe vahele, lõime uimaseks ja panime ta juba sobilikumasse poosi, et ohverdus läbi viia, hakkas meil natuke kahju. uimaselt sonis ta ka veel midagi, et ärge mind praegu tapke, mul on veel palju teha vaja. Ja lasimegi tal minna.
ainuke küsimus jääb, et oot, reeglite kohaselt on uimastatult keelatud rääkida jne või mis .. nojah, eks ta ole
ei no, la la la
las see juhtum olla, sest see on niivõrd väike probleem rollimänguliselt. ma ei usu, et see on nüüd uus mood vms, pigem suur erand, kuna oli teada, et mäng võib lõppeda järgmise kümne sekundi või järgmise paari minuti jooksul ning ausalt öeldes, nagu öeldud, olime juba nii väsinud ning väga ei eristanud enam enda isiksust ning seda, keda mängisin. kellelgi teisel oli MÄNG(mäng jah) samal ajal väga põnev ning tundus nautivat täiega(mängu mõte?), meid see ohverdamine enam niivõrd ei kõigutanud ning erilist süütunnet ma selles suhtes ei tunne.