Larp: Miks?

[Henzu]

[hoarmurath]

Ma ikka ei suutnud vastamata jätta.

Arvestades et ma olin 13 kui oma esimesele larbile läksin (mitte küll Eestis) ja üks suhteliselt ontlik tütarlaps pealekauba, olen ma suht kindel et joomise pärast ma küll ei alustanud. Ja ei jätkanud. Vaid ikka seepärast, et tore oli.

Juua võib niisama ka, olgem ausad.

Mängin ikka nendelsamadel "elitaarsetel" põhjustel.

[Hellera]

Opaa... Ma olen sinu selgituse peale nüüd natuke nõutu ja kurb, Irve. Ma ei teadnud sellistest asjadest midagi. Ses osas olen ma Henzuga nõus, et kui on vaja pidu panna, siis pärast mängu ikka saab, aga et osana mängust... see on minu jaoks võõras ja imelik mõte. Või noh, kui terve seltskond tahab, siis pole selles ju iseenesest midagi halba, aga kui minu esimesed mängud oleksid säärased olnud, siis mind täna võib-olla siin ei oleks.

[Mimic]

Uue Ilma joomalarpiks nimetamist võtan ma praegu isikliku solvanguna, Irve !
Jah, oli probleeme teatava kontingendi alkoholilembusega, kuiva seadust polnud veel kehtestatud ja GMidel oli raske kohati ohjeldada inimesi, kes mängu asemel pudelisse jäid, aga meie viie aasta töö ja kõigi mängudel tõsiselt rolli pühendunud inimeste vaeva joomalarpiks nimetamise eest nõuan ma küll täie tõsidusega avalikku vabandust, personaalne trauma või mitte !
Ja kuskohas sa Lihula II nägid ühe leeri mättasselöömist, ma GMina ei tea. Linnamäel pidu pidanud Ordu tekitas probleemi mängu kulgu, aga hoopis teise, nad nimelt (oma mittepidupannud liikmete abil) kogusid kokku enamiku kriitilisest informatsioonist ja suure hulga vajalikke asju ja istusid nende otsas, kuna kartsid, et äkki teevad midagi valesti ja aitavad kaasa Pimeduse võidule.

Mimic

PS: UI seeria lõpu koha pealt oli Irvel osaliselt õigus. 50% läbipõlemist ja 50% mõningate mängijate suhtumist ("No te olete ju GMid, eks koristage.") Jätkuvalt, ei olnud joomalarp, 90% (võib-olla 80) mängijate jaoks toimus kogu mängu ajal lugu ja jäi see ka pärast peamiseks, küsi, mis inimestel on meelde jäänud. Krtjprg.

[Irve]

Andesta, Mimic. Ma sattusin oma kujundist vaimustusse ja see ajas mu rohkem hoogu kui oleks olnud paslik.

Tehniliselt oli eestis üks joomalarp ja see oli Sentiuse kõrtsilarp.

[Hellera]

Oh, mul hakkas kohe kergem nüüd, sest Mimicu (nähtavasti tõesem) pilt pole üldse nii hull, kui see must minevik, mida ma vahepeal ette kujutasin. Igatahes on mul väga hea meel, et see aeg on ehk nüüd seljataha jäänud ja et mind on elu kokku viinud inimestega, kelle jaoks mängurõõm on põhiline. Jätkame samas vaimus!

[Hulkur]

Rändur Martin avaldab suurt tänu Ordule, kelle olulise kaasabita poleks Pimedusel nii kergesti maailmavallutamine õnnestunud.

Lihula 2 oli väga tagasihoidlik mõttevahetus (<10) võrreldes Lihula 1 veresaunaga.

Suur osa joomarlust toimus siiski peale mängu, kuid oli ka seltskond "kostüümis joodikuid". Õnneks on see minevik, vähemalt neil mängudel kus ma ise käinud olen.

[Meryle]

Miks alustasin, ma enam ei mäletagi (vanaduse pealetung noores eas, ilmselgelt). Mängin ma selleks, et katsetada keegi teine olemist. Kas ma saan sellega hakkama? Aga nii? Või naa? Kusagil tuleb elada lasta ka nendel osadel endast, mida ma harilikus elus eriti tihti esiplaanile ei lase.

[VincentArckharum]

Mmm...

Miks ma tahan? See on hea, kaasakiskuv ja lõbus. Kas ongi rohkem põhjusi tarvis?

V.

[arpeau]

Uue Maailma seriaal EI OLNUD joomaLARP.
Küll aga meeldib (meeldis) ka mulle pisut trimbata. Pidage mind kehvaks rolli sisseelamise oskajaks, aga kerge vein on seda alati soodustanud. Ma ei räägi siin viinaviskamisest või suvaliselt ringi lällamisest.
ÜKS kord on olnud kord, kus ma tundsin, et olen liiga täis, et mängida. See oli Koluvere 1 ja põhjus "ameerika onus" (alias Pronto), kes lahkesti peaarsti kabinetis viskit jagas. Valus kogemus, aga rolli mängisin (vähemalt omast arust) lõpuni välja!

Ehk kokkuvõtteks:
alkohol ei ole hea, kui sa ei oska piiri pidada! Selge see! Samuti ei kõlba LARPil näidata, et kui palju keegi juua jaksab. Aga "kuivad LARPid" on minu - vana joodiku - jaoks pisut .... kuivad...
Vabandage mind!