Postitas Bernard 17:42 7. Mär 2012
Ma arvan, et larpe võib vabalt (muuhulgas) klassifitseerida ka nende põhiliini olemasolu või puudumise läbi.
Põhiliiniga larbid on pigem seikluslikud mängud kus kõik mängijad pürgivad mingi ühise eesmärgi nimel - isegi kui osad üritavad seda saavutada ja teised takistada.
Selles mõttes võib (väikese liialdusega) öelda, et ka enamik lahinglarpe on põhiliiniga mängud - näiteks Jüriöö kus küsimuse alla on seatud kas saksad suudavad linnuse kaitsta või maarahvas selle vallutada. See on nüüd väga groteskne näide aga tegelikult konteksti sobib - põhiliin on lihtsalt väga väga lihtne ning selle võimalikud lahendusvariandid kõikidele osapooltele algusest peale selged.
Keerukama põhiliiniga on enamk "seikluslarpe" kus üks või mitu mängijakollektiivi "võistlevad" teineteise ja GM'id+NPC'd kollektiivi vastu. Võistlevad on siin minu arvates siiski asjakohane sõna kuna (üksikud tegelased ja erandid välja arvata) üldjuhul pole seikluslarpi kus absoluutselt kõik NPC'd ja mängijad ainult üksteise aitamise ja altruismi peal väljas on.
Põhiliinita mängud on tihti intriigilarbid ja väga suured (50+ mängijat) seikluslarbid. Seal on lihtsalt palju erinevaid tegelase ja tegevusliine ning väiksemaid lugusid (kes nimetab neid mooduliteks kes millekski muuks) - need väiksemad lood on ju iseenesest tihti täiesti läbiva "põhiliiniga" ses mõttes võib öelda ka et põhiliinita mängud võivad koosneda paljudest väikestest põhiliiniga mängudest.
Panic Prodcutions'i ja Piirideta GM'ide mängud on jah hea klassikaline näide põhiliinita mängudest, on antud atmosfäär ja mingi kogus tegelaste ja tegevuste seoseid ning kõik muu toimub juba interaktsiooni käigus.
Mulle isiklikult suurematel mängudel selline lähenemine väga istub kuna massi korral on raske kõiki tegelasi põhiliini kaasata (kui ei ole tegemist lahinglarbiga) ning maailmapäästmise äng (mis on üks võimalus kõiki kaasata) on üsna ära tüüdanud ennast. Pigem ongi see, et saad ajada omi asju, teiste tegelastega suhelda ning vastavalt võimalusele või soovile ka milleski vähe suuremas kaasa lüüa. Mitte ei pea algusest peale ülejäänud 50+ mängijaga "trügima, et paadi peale saada" - sest tihti on nii, et kui suurtel ja põhiliiniga mängudel kuidagi alguses tahaplaanile jääd siis on pärast väga raske uuesti tegevusse kaasatud saada.
Muidugi on küsimus gradatsioonis - kui tugevalt põhiliin mängijaid või mängu mõjutab. Mingi suhteliselt leebe põhiliin suurema mängu taustaks võib olla väga naudtiav ja võimalus väiksemaid liine siduda. Minu arvates peaks põhiliin suurematel larpidel siiski võimaldama suht pidevat ja rahulikku "peale-maha hüppamist" ning selle mõju tegelastele olema leebe.
Väiksemal seikluslarbil võib põhiliin muiduagi vabalt kõike dikteerida - nagu Attila ütles, saab mõjutada kõiki mängijaid korraga ja sundida neid kohanema.
Austusega, Allan Bernard /55 632 698/