Tervist! Ütlen, kohe ära, et nõustun eelkõnelejaga just väga brutaalsete stsenaariumite suhtes. Mulle isiklikult füüsiline kontakt meeldib, aga kui silla peal on vaheldumisi sajakilone ambaal ja väike armas tütarlaps, on väga raske oma võitlusrütmi nii kiiresti ümber sättida.
Ja mulle väga meeldis just esimene stsenaarium, kus lihtsalt pidi toimuma mingi jõudude jagunemine, mis tegi kogu lahingtegevuse dünaamilisemaks.
Äkki linnuse ja selle vallutamine võiks olla mingi stsenaariumi boonuspunkt (a la see lisavägede stsenaarium, kus pead hoidma seda lõkkeplatsi, aga kui hoiad ka linnust, siis saad punkte juurde).
Aga, tahaks ikka takka kiita, sest korraldajad olid teinud ära suure töö ning mõlemad pooled võtsid mängu mõnuga. Kõrts kui koht kus õhtuti maha istuda ja vennastuda toimis hästi ning loodan, et sellist asja võiks ja järgmistel aastatel näha.
Küll aga jäi natuke arusaamatuks, mis oli erinevate gruppide lippude mõte või oli see rohkem auasi neid lahingus kaasas tassida?
Öine taplusmäng oli ka vahva (kuigi alguses loputas oranž rohelist kaks korda korralikult läbi) ning eriti vahvaks läks ta siis kui tekkis ka diplomaatiline moment ehk roheliste ja siniste liit oranži vastu. Viimane sündis kahjuks liiga hilja, et suurt muutust tuua. Igatahes on see mõte järgmiseks aastaks.
Eks järgmine aasta jälle ning ergutaks taas kõiki kahtlejaid oma gruppe moodustama. Väga Valge Vennaskonna projekt on kasvanud isegi laiemaks kui Pööripäev, sama võib sündida teie uue grupiga. See vajab vaid ühte agitaatorit ning esimest tuumikut, edasi läheb juba lepase reega.
Kutsusime ka paari mängijat Vennaskonna ridadesse. Eks me anna teada järgmine aasta, kus, millal ja kuidas teid initsieeritakse
. Teistele, kes olid lummatud Vennaskonna erevalgetest kapuutsidest ja kadestamisväärselt heast seltskonnast, andke end üles lähima värbamisvenna juures järgmisel suvel.
Tsölibaat ja Vennaarm!
Vend Ragnar
VVV