Uus Eesti keelne laensõna - larp

[Bernard]

[holebuulD]

Keegi võiks panna ka pöördsõna "larpima" käändelised vormid. Endal ei tule kõik tegusõna käänded ja teonimed meelde.

[tralayn]

Miskipärast on larpama palju rohkem levinud, kui larpima (arusaadav ka - larpar larpab, mitte ei larpi ja larpijat ei ole samuti ammu kuulda olnud). Kas sellisel juhul poleks kavalam jäädagi larpama-juurde, mitte oodata, et keeleonud 10 aasta pärast ütlevad, et nüüd on mõlemad vormid lubatud? Lisaks on larpimisel hoopis muu tähendus olemas (mitte, et ühel sõnal ei võiks mitut tähendust olla), erinevalt larpamisest.

Selle kokkuleppelise larbi ja LARP'i kohta - kes ja kus selle kokku leppisid (ei taha linki dragon.ee teemale)? Kuni keeleinstituut seda ametlikult välja kuulutanud ei ole, olen mina küll üsna pahane, kui keegi minu LARP'idest larbid teeb. (Ei leidnud viimasest ÕS'ist küll midagi) Mul ei ole midagi "larbi" kasutamise vastu, aga mulle kohe üldse ei meeldi, et seda mulle peale surutakse. Hetkeseisuga on lühendi kasutamine siiski õigem.

Nii et ajage enne Eesti Keele Instituudiga asi korda, kui see teile nii oluline on, sinnamaani on larp samamoodi ebakorrektne

[stuart]

[Crata]

[Tindome]

on olemas ka selline link sellise arutlusega dragonis.

muide.
Nii et mingit kokkulepet larpimise eeliste suhtes larpamise suhtes ei ole sündinud.

[Irve]

Larpamine on minu meelest Soome eeskujuline laentüvi, mida võiks seeläbi vältida.

Samas ma pean ütlema, et ega kedagi enam parandada ei viitsi. "Larpi" ja "larbi" on minu meelest mõlemad üsna okeid, viiman siiski parem.

Mis EKI kommentaaridesse puutub: ÕŠi ei jõua see sõna nagunii enne kui ta kuidagi käibel või kasutusel on. See tähendab aga ühtlasi seda, et tasuks harjuda ja kasutada seda sõna vormi, mis kõige kodumaisemalt mõnus juhtub olema.

[Mutabor]

Larpija vs. larpar kohta - minu teada on -ar ja -er järelliited indoeuroopa keelte jagu, meil on loomulik ikkagi -ija.

Aga üldiselt ei poolda lühenditest uute sõnade tegemist. Kõnekeeles las olla, aga kirjakeeles pigem mitte.

Sõnadel "larp" ja "larpima" on muide eesti keeles juba üks tähendus olemas.

[Priist]

[Mutabor]

Kas ei ole nii, et -ima tegusõnad on tavaliselt sihilised verbid? Selle järgi peaks nagu olema larpima, mitte larpama.

Võrdle näiteks võltsima, lappima, viilima vs. kappama, lappama, hullama.

Juku ja Mari larbivad larpi

[Bernard]

Äkki asjaosalised ei läheks asjadega uuele ringile. Ma saan aru, et mõnna ja lihtne ainult on viimaste postide põhjal sõna võtta aga - lugege palun ikka terve teema läbi enne läbi - kõik need asjad on siin juba kenasti "selgeks" vaieldud.

[Tindome]

mulle ei meeldi sõna larpima antud kontestis seetõttu, et see on sõna "lürpima" sünonüüm ning minu meelest on sel teemal tehtud ja tehtavad naljad-sõnamängud ebameeldivad.
Lihtne.
Mitte et ma solvuks, kui mõni tuttav naljahammas jälle kõrtsis märkuse teeb, et "mida sina siis larpida tahaksid, shvammineiu", aga see on tüütu ja totter. Tahaksin sõna, mis ei too kaasa nii palju ebaväärikaid assotsiatsioone.
Soome tüvi ei sega mind karvavõrdki. Olgu soome, mari või vepsa tüvi, ei häiri. Sünonüümid häirivad palju rohkem.
Kui mul oleks nt. välja mõeldud mingi uudne vidin, millega tupsutades hambaid puhastada, ma ei nimetaks seda "tupsuks" vaid püüaksin leida mõne teise, selgelt just selle uue vidina kohta käiva sõna - kasvõi "tupsuti", kui paremat pole. Aga uue ja selgelt ühe asja kohta käiva.

[Irve]

Et hakkame Skandinaavia eeskujul seda värki liveks kutsuma vä?

Aga noh, eks ma tean väga hästi, et hauataguste ja kooljate kasutamine ei suju sõna undead tähenduses kohe üldse ja et kuidas see mind häirib. Ühtlasi pole keegi kunagi tulnud mõnitama kah, et mida ma larbin: kas ma mett nuutlida ei tahaks nüüd.

Sünonüümsus ei sega: sünonüümsus on alati tore ja kahemõttelisus on relv nii sinu kui vastase käes. Kui sa seda larpamiseks nimetad, ega sa švammitüdruku nimest kuidagi paremini ei pääse. See suhtumise import on üks nuhtlus küll; lihtsalt see, et sõnavara muutmisel see reeglina ei muutu. Mõtle näiteks sellele kuidas omal ajal keeleuuendajad otsustasid sõna "sitt" tähendust kaotada ja hakata kasutama loomapasa suhtes sõna "sõnnik". Kujutan ette kuidas nad elevusest kilgates mõtlesid, et sõnast "sõnn" küll kuidagi ei ole võimalik halba tähendust kätte saada. Sõnnik õnneks on ise nii tummine käkk, et mõne aja pärast oli vana tähendus jälle platsis.

Ühesõnaga ma ei näe ikkagi ühtki põhjust miks ei võiks standardiseerida larbi sõnakuju peale ja rahulikult edasi larpida.