Kaljulõhe muljed

[Sprot]

[Ryhkija]

[Henzu]

[Sprot]

[Daleios]

[Ryhkija]

[Ragnar Lembitu poeg]

[black king]

kirjutab inimene Uitomir

minu lõbu algas siis kui ma olin metsas ja kuulsin kuidas keegi karjus jooksin metsast välja koos Endrekuga nägin kolme meest ja kaugel teel vedeles mu haldja sõber. Ootasime siis kuni nazgulid olid nurga taha kadunud ja tõime haldja ära peale seda jooksime kõrtsi juurde koos haldja säjaväega. meil õnnestus pääseda ümber nazgulide ja pääseda kõrtsi sisse. Peale seda hakkas upris igav ja mingi naine tuli oiendama, et mu haldjasõber jookseks me otsustasime et asi muutub kahtlaseks ja otsustasime ta ära tappa aga siis tuli ta koos 5 päkapikuga siis otsustsime loobuda ja mu haldja sõber jooksiski. Pealeseda kolisin ma elama kaljulõhesse. Õhtul hakkas saruman enda mürkidega teisi mürgitama sain juba kahelt mehelt vihajoogipärast laksu mõlemad käed läksid paranesin 15 minutit ja otsustasin et löön sarumani uimaseks ja korjan ta saua ning peidan ära et hoida teda tegevuses. hiljem kuulsis et saruman annab tema saua leidjale 10 kulda . Andsin talle saua tagasi ning tema andis mulle kümme kuld munti. peale seda uimastasin ta taas ja korjasin saua uuesti ära ja andsin gandalfile. Peale seda läksin patrulli kus troll mu jalad otsast lõi. mind ravitseti terveks ja läksin jälle magama.
Hommikul ärgate pani saruman mulle hüpnoosi peale kuna ta sai teada et mina võtsin ta saua ära. Siis pani ta mind tegema kukerpalle prääksuga kükke aknast alla hüppama mille tagajärjel ma kaotasin oma kõik jäsemed siis mind jälle ravitseti. Lõpuk käskis saruman mul möödamineva inimese uimastada pärast tuli välja et see oli kuninganna siis tuli legolas ja tõmbas mul kõri läbi. Nii ma sattusin orkidr leeri.
Mäng oli suhteliselt huvitav kuid palju oli neid kohti kus oli igav.
muide kas keegi ei ole leidnud musta 1 gen mõõks kuhu on peale kirjutatud WTF

[docsf]

Ma olin siis Boarling, Arthedaini kuningliku koja sepp, kes oli pärast nägemust valmis tagunud valarite õnnistatud mõõga ja nüüd pidi leidma sellele mõõgale õige omaniku. Saabusin siis Luhaotsa kääpsude kõrtsi ja seal vahetasin mõned sõnad paari kohalolnud vanamehega. Kääpsulapsed hullasid, tegid koerusi ja loopisid mind leivaga. Esimesel õhtul ei saanudki eriti midagi korda saata.
Järgmine päev oli see-eest palju sündmusterohkem. Algas siis asi pärast hommikusööki nasgultsikute piiramisega. Paljud said musta needuse ja muud sarnast toredat kaela. Siis õnnestus meil leida tee Luhaotsalt Kaljulõhele ja Sarumani juhtimisel sai sinna joostud. Luhaotsal sain mõned turvised ja relvad parandada ja jätkasin mõõga omaniku otsinguid. Kahjuks esimene väljavalitu, noor rüütel Arbor, selleks ei osutunud ja mõõka haarates pimestas teda valinori valgus. Pimedaks ta siiski ei jäänud ja varsti sai nägemise tagasi. Mina jätkasin otsinguid. Kusagilt jõudis mu kõrvu kuuldus, et endine Fornosti garnisoniülem Ardorod on ka Kaljulõhele jõudnud. Sai siis tema üles otsitud ja minu küsimuste peale andis ta õiged vastused. Mõõka üle andes oli kohe näha kuidas ta nägu särama läks ja mõõk helendama hakkas. Olin leidnud õige mehe. Mängu lõpp möödus minu jaoks turviseid parandades ja Sarumani tegemiste üle irvitades. Paar tundi enne mängu lõppu sain parandada päkkarite turvise millelt kõik 10 HP maha löödud... no oli sellega alles toksimist...
OG: mäng oli tore ja pidevalt toimus kusagil midagi. Eriti on meelde jäänud üks seik, kus me saruga OG tagasi luhaotsale läksime kuna meie söögiriistad sinna olid jäänud. Otsustasime ka sööma jääda ja seadsime ennast Luhaotsal künka peale (lava peale) koos malelauaga mugavalt sisse. Vaevalt olime söögiga pihta hakanud kui kõrtsist kostis mingit lärmi, uks paisati lahti ja tuppa sööstsid paar üleni musta riietatud kuju kes valimatult kõiki tapsid. Meil saruga oli sealt lava pealt päris huvitav jälgida seda möllu all saalis.
Ainuke asi mis mind mängu jooksul tigedaks tegi: keegi astus mu uue mõõga katki. Nüüd ma ei saanudki seda silikoonmõõka lahingus proovida

[owner112]

Räägib Eärnimdil:Muide kui mind päkad lõksu võtsid ehk siis uimastasid ning orkide juurde wiisid oli päris lõbus vaadata kuidas nad seal on.....kuid see ie meeldninud et NÕID KUNN mind orjastas ning haldjate juurde saatsin nii siis võtsin pistoda ning tapsin ennast ära mitte keegi ei aidanud ning jooksin werest tühjaks......muidu olex ise kah lahingus olnud aga kahjuks ei jõudnud sinna ........muidu oli hea mäng aga see oli halb et kui tahtsid kõrtsi minna pidid kõva maa maha kõndima

[Golburk]

Teemon.
Pilte.
http://www.pilt.ee/view/244859/

[ozkar]

[Osiris]

Küsimus suurele ringile: kas keegi teab, mis Dirionist ja tema salgast sai? Ja teine veel: kes mu mõõga sisse vehkis!? Tahan tagasi!!

[Dru]

*khmm*
Räägib haldjaemand Estel:

nonii. ei teagi millest alustada... mina olen mänguga väga rahul. sain ilusti oma rolli mängitud.
ja mängu ajal tekkis ka isiklik viha Sarumani vastu, kes lihtsalt mõttetult ringi töllerdas ja minu perega mässas, mis mulle üldse ei istunud
alustades raevujoogi jagamisest Aqurusele, lõpetades üritusega Thoronduli tappa. ja mainimata siis veel minu uimastamist.

aga ise olen oma rp-ga väga rahul. st. just sellest hetkest, kus minu poega üritati tappa ning mina vahele astusin kuni siis lõpni välja.. st.. teisest õhtupoolikust saadik olen oma rp-ga ise rahul. aga eks ennemgi sai suht hästi mängitud.

ja mis puutub vigadesse ja muudesse sellistesse asjadesse, siis.... mul kehv mälu.. halbu asju ma meelde ei jäta

[Kristjan Oad]

Dirion ja Co. on kõik elus, v.a. mägilanna (anna andeks, Monika, charinimi on tõega larpipohmaka alla mattunud).