Raha Larpis.

[Die]

Ning veel üks tähelepanek: mängijatele (eriti vist noorematele) meeldib omada NÄNNI. Münte, pärleid, kalliskive - tegelikult mida iganes, mille kohta on neile selgeks tehtud, et need on väärtuslikud.

Peale mängu on hea kiidelda, et vot kui palju raha vms minu kätte kogunes. Ning see, et selle rahaga (või muu nänniga) midagi õieti pihta polnud hakata, ei tule nagu meeldegi. Noh, tegelikult saab rahaga üldjuhul teha umbes ühte asja: ära osta ja meelitada neidsamu nännihimulisi tegelasi.

Ideeliselt on muidug tore ja eepiline, kui kari erinevast rassist ja auastmega sõdalasi kõrtsi sisse sajab ning kõrtsmik siis neile süüa annab ja selle eest midagi ei küsi, aga...

Ja vot siin on aga - kui ei küsi, siis tekib küsimus, et miks ei küsi (või õieti, miks seda nii loomulikuks peetakse, et ei küsi.) Ja mul on kahtlane tunne, et siin mängib rolli vana hea OG. 'Ma olen mängu (ja söögi) eest maksnud, ma peangi saama.

Ei pea. Tegelikult. Mitte niimoodi ja mitte OG põhjuste pärast.

Ma olen ilmselt ekstremist (nagu Dragonath nimetas... ), aga ma ütleks, et seesama OG makstud toit tuleb kas IG välja vingerdada/teenida/selle eest maksta (mis on kõige lihtsam võimalus!!!, või siis kiruda oma oskamatust ja nälgida. (Nälg paneb rolli mängima? Äkki panebki?... Ja loodetavalt mitte lähimale GMile kaebama.)

Üks mõte veel isegi pikakskippuvasse posti:

Mängudes ei ole eriti (kui üldse) reaalset kaupa pakkuvaid tegelasi. Igasugu 'epic hero'sid' jookseb küll karjakaupa ringi, aga khm.... kuidas sihuke riik end ära majandab, kui pole talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi? Kes teeb valmis need riided, mis kangelastel seljas on? Kes taob nende relvad ja turvised? Õhust need ju ei teki.

Mängudes napib loogilist majandust. (Ning enne, kui kellelgi tekib huvitavaid mõtteid, siis loomulikult ma räägin vaid sellest, mida ma tean. Ei räägi mängudest, kus ei ole käinud. Ja kui on positiivseid kogemusi, mille jagamisest kasu oleks, siis palun kõnelge neist, ärge hoidke vaka all. )

[Markus]

Arthedaini larpidel oli igati hea raha. Ja inimestel läks seda tänu minule(OÜ Kaotanleian) vaja. Ainuke jama oli see, et minul endal polnud sellega midagi teha . Kusjuures seal sai ka sigahead sinki kõrtsist selle sama raha eest.

[Celestial]

[Karmus]

Hmm mõtlesin siin ja krt ikka jään vanade heade ühekrooniste pooldajaks.
Miks?
Minu esimene ja üks meeldejäävaim larp Lihulas, kus legendaarne härrane JGJ varast mängides suutis hää rollimängu ja kavala peaga hunniku münte kokku hiivata, mille me hiljem, ammu pääle mängu lõppu, isand Sarve ja miskise suvalise Lihula noorsandi liitumise järel mõnusaste kasti õlle näol ära realiseerisime. Mäng oli läbi aga meil oli hommikuni lõbus!
Rahal oli väärtus! st. Raha teenimiseks/hankimiseks oli motivatsiooni kuna selle eest võis enesele midagi meeldivat lunastada ka peale mängu lõppu. Olenemata sellest kas IG selle rahaga ka miskit peale hakata oli, sai siiski mängu säherdune, reaalelus ülioluline tegur nagu rahaahnus, sisse toodud ja vähemalt üks persoon(JGJ) pädevat rollimängu mängima motiveeritud.
Eales ei saa välistada tänu inimeselooma petturlikele omadustele, et kusagilt mujalt mängu raha sisse ei tooda. Ja kole. St. "ajastu" tunnetust pärssiv on see on ta kah

[Die]

[vana.karu]

[pronto]

[Dan]

[Bernard]

Tjah, see Pronto mõte on siit ja sealt ikka ja jälle esile kerkinud. Ise olen ka seda tõsiselt kaalunud.

Usas on paaril suuremal süsteemil Gambling Commission'i luba, et nende mängusisesed rahad on nagu kasiino žetoonid - pärast mängu saab krabisevaks ümber vahetada ja enne järgmist mängu saab enda konnad kõlisevaks teha.

Samas neil seal kas sellega probleeme, et kui raha nüüd pärisraha siis sellised asjad nagu "varastamine" ja "laibariisumine" omandavad sootuks uue tähenduse ja nii mõnigi mängija pahandab või suisa keeldub raha andmast kui kohe mängu alguses kõri maha tõmmatakse ja keegi tema (OG) sajad rahad riisub.

Ühes süsteemis suisa nii, et kui vahele jääd (kohalik IG turva) siis visatakse kartsa ja kogu vara konfiskeeritakse. Aga ikkagi sellega tõsiseid probleeme neil.


Teine mure mis tekib kohe minul kui korraldajal (või mängijal ka) on see, et võtame tööhüpoteesiks väheste võimalustega kooliõpilase, kes tahab (no väga VÄGA tahab - ja rollimäng selleks ju ongi) rikkurit mängida. Või siis pean mina provaidima NPC' kellel pappi jagub. Pikapeale lähevad need mündikulutused üpris suureks.

Eelmise Saaga kampaania lõpumängude ajal oli müntide all vahemikus 3000-5000 korraldajate raha. (kasutusel olid ühesed ja viiesed). Saagas muidugi raha pärast mängu tagastati (kui tagastati - oli ka igasuguseid).

[pronto]

[Bernard]

[vana.karu]

[pronto]

[azrael]

[hoarmurath]