Muljeid VG lahinglaagrist

[orodin]

[Päkapikuhais]

suht lahe oli sain puugi

[Merqlove]

Leitud !!!!

[KEK]

[Ummi]

[Sheffnaster]

[kuriboh]

[Iardacil]

Pilte:

http://www.dragon.ee/gallery/album70

[Aravos]

Väga meeldis!
Elagu ESIMENE RÜHM.
Ehk siis helesinised .

Rõzik oli super! Moraal kõrge, kõik said hakkama.
Kuigi paar patrulli oli üpris nõmedat(see sinna taha karjääri, kus üks tüdruk sai OG vigastuse).

Vinguda võin natuke ainult vee üle aga polnud hullu, sain(saime) kuidagi hakkama

[Die]

ELAGU ESIMENE RÜHM!

Aravos - ei vii hetkel su nime ja nägu kokku.... aita hädast välja...

Teie ravitseja

[Bernard]

Ärge nüüd päris oma t*llipikkust ka mõõtma hakake - mõlematel olid omad momendid kus nad teise poole üle rokkisid, nii partisanidel kui garnisonil.

Tähtis ju see, et üldises plaanis asi korda läks

[Die]

Just. Lahe oli ja rokkis. Kogu üritus ja kõik. Virisejad, kõss!

[Ragnar Lembitu poeg]

Partisan Ragnar Lembitupoeg


Mäng oli tore ja kiiduväärt .

Kohalejõudes ehmusin paarist info killust nagu näit. ,et meid on kokku vaid 19- 130 vastu,ok saan aru,partisanid olemi ju,loogiline kah.
Garnisoni grupid liiguvad täisturvistes ja täisrelvastuses mitme teistkümnekesi,hmm,üksikud tapmised jäävad vast kohe ära ja siis läksime Allaniga oma toidule ja rühmajuhtidele manalasse järgi

Tegelikult ei olnud midagi nii hullu,nalja sai palju ja rühmajuhid ehk Jaan ja Kaupo, olid täiesti tasemel.

Esimene laagripaik leiti suhteliselt kiresti ülesse ja peale seda korralikku laagrit polnudki vaid mõned pikemad peatuspaigad. Surin oma sõdalase staatuses kohe esimeses laagripaigas kuna rägastik oli nii tihe ,et ei andnud enam edasi joosta ja võitlesime vapralt viiekesi paarikümne vastu.

Istusime oma tunnikese ära võttes mõnusasti päikest,pool toidumoonast ja veest leiti peidukatest ülesse,toit oli üsna suva kuid veest oli kahju. Soovesi ei ole päris see millega tavaliselt keelt kastad kuid käis kah.
peale ülejäänud ellujäänute taasleidmist arutasime pikalt mis teha ,sest teadsime et varitsetakse peidukate juures ja teadsime ka,et nad pooli asju kindlasti ülesse ei leidnud.
Niiet otsustasime terve väea kohale marssida ja loota et neid on seal vähem.Jõdsime õnnelikult kohale,kedagi polnud,lasime toidul hea maitsta ja vesi kosutas väsinud keha.
Mõtlesime et kui juba kõik siin koos on,et ehk õnnestub mõni salk ka maha võtta,kid võta näpust,esimene salk tuli alles parklas vastu ja see ka vaid Jaani suitsiidilisele aktsioonile,esialgne ehmatus oli kole nsuur vastasleerile kuid nad toibusid peagi ja tuli võitlema hakata kilp kilbi vastu,peale nelja lööki järjest lagipähe ühelt ja samalt tyybilt sain löögi õlga ja vajusin kokku(surnud).Kostis võiduhüüd vastasleerilt ja oligi kogu partisanide salk manalas,peale ühe vist,see oli see tüüp kes oli pidevalt meie jaoks kadunud
Väljasaades olime end juba "neegriteks" teinud et videvikus halvemini näha oleks,üks osa koos väiksematega läksid eksitama garnisoni oma kisaga ja osad jällegi teise kohta eksitama,sel ajal luurasime mina ,Jaan ja Kaupo läbi hiiemetsa peldikuteni,mis võttis paganama palju aega.
Sentimeeter haaval liikusime kikivarvul astudes,vahel roomates ja vahel tükk aega seistes ja oodates liikusime läbi metsa.
Vahepeal kaotasime Kaupo silmist kuna ta läks natuke teist teed pidi ja väga valjusti rääkida ka ei tohtinud siis ei saanudki temaga enne hommikut kontakti.
Liikusime Jaaniga vaikselt edasi ja tüki aja pärast leidsime et oleme suhteliselt eksinud
Hääli küll kostis igaltpoolt jas oleksime iga kell tsivilisatsiooni tee leidnud kuid esialgsest kursist olime eemale kaldunud,ja kuna pidevalt käidi gruppidega praktiliselt paarkümmend meetrit eemal meist arvasime et oleks targem oodata nii kaua kuni kõik maha rahuneb.
Proovisime tukastada mõõgad kaisus.15 minutit hiljem ja olime ärkvel lõdisedes külmast.Saatsime ootamise pikalt ja otsustasime edasi liikuda,peale 15 meetrit läbi tihniku paistis meie esialgne sihtpunkt,peldikud
Pugesime ruttu sisse ühte neist ja tõmbasime ukse kinni,mida oli väga raske teha(kriuksus ja kääksus).
Lõpuks kuulsime tuttavat häält hõikamas garnisonis: "Kõik kes tahavad enne öörahu veel peldikusse minna tlge kaasa!" Neid oli ligi 30.
Lootsime mõned siiski kaasa endaga tirida ja nipea kui üks neist ukse lahti tegi kargasime kallale,ehmatus oli neil suur ja näost näha kuid neid oli siiski liiga palju turvistes vendi manalasse kaasa tirimiseks.
Ilus plaan läks vett vedama. Ülejäänud oli juba puhas fun,nagu taraaniga linnuse ust sisse joostes ise karjudes : üks üks-tuhat,kaks kaks-tuhat..."

Hommikul vaatasime et kõik olid liiga väsinud et midagi veel teha ja sõime niisama lõbusalt toidujääke lõkke ümber ja vah4etasime muljeid.
Kui oleks oma 10 meest meil veel olnud siis võinuks juba gruppe maha võtta kuid 19 mehega (kuna pooeld olid veel väikesed) ei võtnud midagi eriti ette,eriti siis kui liiguvad välja õpetatud VG mehed turvistes ja kilpidega.

Tore oli. Jäin rahule.

[turmakoll]

Tahaksin omalt poolt avaldada kiitust seitsmendale jaole, kes vapralt vastu pidas. Eriti tublid olid kõige väiksemad, ei kukkunud keegi ära, kuigi endalgi oli raske. Veel paar sellist laagrit ja teist võivad veel inimesed saada!

Mängumõnu rikkus pisut see, et vastasleer oli tõsiselt hale, nii nõrga vastase võitmine tekitab kuidagi hapu tunde. Neid oleks võinud vabalt viis korda rohkem olla, ilma et oleks tekkinud kahe leeri liigse võrdsustumise oht. Varustuse ja positsiooni poolest oleks nad ikkagi nõrgemad olnud ja sissitaktikat nõudvale positsioonile pidanud jääma. Samuti näis neil puuduvat üldine strateegia. Selle asemel, et hulgakesi rünnata luurerühmi, kes turviste ja kilpideta päris kaugele võssa ronisid, ilma et varitsuse puhul mingit abiväge oleks olnud oodata, tuiati ühe-kahekaupa linnuse ümber ja roniti peldikusse.

Muuseas läksid meil kaduma üks paksust mustast nahast vasaku käe kinnas ja üks pruuni käepidemega ilma käekaitseta mõõk, mille terale on kirjutatud "TURM-PÄRNU". Leidjatel palume postitada siia teemasse või teatada privaatsõnumiga minule.

[kinnaz]

Sellega peab tõesti nõustuma et partisane oli kole vähe, aga muidu oli üritus väga kõva , ainuke asi mis kerget ebameeldivust tekitab on see et tegemist oli Lahing Laagriga ja mina sisiklikult lahingut ei saanutki, aga mis seal ikka eks tuleb loota et teinekord saab