25 - 26 aprill "Jüriöö ülestõus 2009"

[glikorgo]

vg luutis minu sõpru kah yhelt võtsid kindad ja teiselt kaelakee ja veel 2gen daggeri.oleks minult kah luutind aga mul polnd mida luutida.

[Heart]

Üldiselt jäi miski hunnik relvasid kindluse ette hunnikusse ootama, et keegi neile järele tuleks, kuid keegi ei tundnud pääle lahingut ja koristamist nende vastu huvi. Hetkel on neil oma pesa.
Eks siia või kuhugi tekib miski hetk nimekiri leitud asjadest kah.

Vot sedasi.

Väga tore ja mõnus oli.
Kodus on täitsa totter olla vms.

[celecirion]

[Olaf]

Minu pildid on siin. http://public.fotki.com/olev/toimumised/jyri2009/
Kahetsusväärsel kombel otsustas minu mälukaart mingil põhjusel blokkima hakata ja need pildid olen suutnud infotaastamisprogrammi abiga päästa.
Sellest tulenevalt on piltide ajaline järjekord sassis, ning kui midagi ilusat veel kätte saan, võin galeriid täiendada.
Seniks aga nautige

Olev Luik

[Mant]

See ei ole nüüd nende relvade nimekiri, millest Heart räägib, mina koristasin veel ühe korra siis, kui kõik olid juba läinud ja leidsin veel hulga asju. Siin nad on:

1. 2 sinise käepidemega mõõka
2. 2 tumepruuni käepidemega mõõka
3. 1 tömbi otsaga 2 gen mõõk
4. 1 musta käepidemega nuga
5. 1 kollase pidemenupuga nuga
6. 1 must, käekaitseta nuga
7. 4 väikest ümarkilpi
8. 1 sinine karupildiga kilp
9. 1 plekist kruus
10. puulusikas, pealepõletatud ristidega
11. savist kollane kruus
12. valge kohvikruus
13. lukuga must tagi
14. lukuga pruun jope, kapuutsiga „Fishbone“
15. sinine lukuga tuulejope
16. rohe-punase mustriga villased sokid
17. kotiriidest püksid
18. kilekotis koos plekktaldrik, kruus, lusikas
19. 6 tõrvikut
20. muinaskauss
21. näokaitsega kiiver ja turviskindad
22. sinine kiivrialune müts
23. linasest riidest tikandiga kotike
24. must nahkkinnas
25. 2 metallist lusikat, üks musta ja teine pruuni varrega
26. metallist riidepuu
27. 1 VG kirjaga mõõk

Kätte saab üldiselt Jõgevalt. Mõne pisema vidina võin ka Tartu või Tallinnasse kaasa võtta, kui mul juhtub sinna asja olema. Kui oma asja ära tunnete, siis võite privada siia samma või helistada 55995831 või emailida rolemancer@hot.ee

Kui 3 kuu jooksul asjade vastu huvi ei tunta, siis võtan ise kasutusse.

[Trexxx]

kena saak...

Korraldajate rõõmud

[k2rts]

Siit siis minu fotokas olnud pildid, mis Kotkas sinna jäädvustas http://picasaweb.google.com/h6bel6ng/Jurioo2009#
Muidu täitsa mõnus üle pikka aja jälle Kassinurme sattuda.

[Heart]

Mütoka foorumist kopi ja peist siis siia samma kah:

Kummardan siiralt. Kui hästi läheb, siis ka siivsalt.

Ma olen siis nüüd keha ja hingega võetud - Kassinurme poolt muidugist.

Kuna mul oli koha peal tunne, nagu oleksin saanud herilase käest sutsaga tagumikku ja energiat tuli nigu konnasid tiigist ning jalad paigal ei püsind, vaid oli vaja mööda maad ringi joosta ja karelda, siis ma ei taha kõneldagi sellest, kuidas mul jalad täna(ka eile) all karjuvad, kui ma nendega kõndida üritan. Nii, et... ma võtaks ühed jalad kõige pealt. Tänan.

Helene von Engelharti roll oli väga nauditav, kuna ma praktiliselt ei pidanudki kedagi muud mängima, kui olema täpselt selline, nagu ma mõnikord kipun ka reaalselt olema - sedakorda siis lihtsalt pikemalt.
Ma olin Väesilma pärast üpriski mures, kuna miskid jamad toimusivad lossist väljas ja kuna mu tulevane ei kuulanud üldse, mida ma tahtsin öelda talle ja amme käest pidevalt nahutada saades kiikasin ikkagi värava manu, et maatark värava taha ei jääks ja ta ikka sisse lastaks. Oeh, kuidas silmad lõid särama, kui maatark tervena kohale jõudis ja kui ta minule pajatama hakkas, et tema olla näinud nägemust jänesest ja kuuldes, et minule kohalikkude laulude lähemalt tundma õppimine igati meelele mesi on, siis võttis ta erinevaid värsikesi jänestest üles. Sedasi me siis laulsime seal katekesi ja laulsivad teisedki meiega kaasa ja aeg lendas nigu see Jumala ime, mis sääl taevas oli ja... Püha Isa käis mind ka noomimas, et ma laulan valesid laule, ma pean pühasid laule laulma. Ma laulsin natuke üks püha laul ka ja Pater Nosteri lugesin talle ka, et ma olen ikka veel Jumala usku ja uurin kõigest seda maausu asja ja kuidas neil siin asjad käivad.
Maatarga kaks saatjameest väsisivad ära meie laulujoru kuulates ja kadusid peale seda kuhugi ära. Aga ma ei lasknud mind häirida sellest. (Siin kohal tekib küsimus, et kas lossist väljapoole ka üldse kuulda oli laulu, mida sees tehtud sai?)
Ümberringi toimus jube sagimine ja kõik olid nii närvilised ja minul oli pea sassis(võimalik, et see oli hoopis sellest kaljast, mida teenijatüdruk mulle koguaeg tõi) ja ma ei saanud enam aru, kellele ma mehele lähen ja kas ma ikka üldse lähen mehele ja mis asi see mehele minemine on ja kus ma olen ja kõik oli peast pühitud ja lossis oli nii palju kenasid mehi ja siis tuli Kaspar ja teatas, et me peame nüüd missale minema ja siis on pulmad ja vedas mu kambrisse ja siis mul tuli pissihäda ja lossis oli midagi väga korrast ära, kuna polnud kuidagi võimalik kemmergusse minna ja ei jäänudki muud üle, kui tuli minna lossist välja ja siis Kaspar andis mulle amme ja kaks kena vägimeest kaasa ja see oli nii tore! Vahepeal meid kõnetas keegi tore mees ja uuris, et kas me saksad oleme. Vägimehed teatasid, et oleme küll, aga me ei taha üldse võidelda ja siis meid enam ei tülitatud ja siis... ja siis natukese aja pärast asusime lossi tagasiteele ja vahepeal ma mõtlesin, et ma pean ruttu lossi tagasi jõudma, et Maatargaga edasi laulda neid toredaid laulukesi ja siis mul tuli poole tee peal hirm nahka ja ma pistsin punuma lossi poole ja amm nagu vana rahu ise.... JALUTAB! Hakkab vist peast ogaraks jääma. Meil Riias oli üks mees, kes läks peast ära ogaraks - rohkem pole me teda keegi näinud.
Ja siis me hakkasime Väesilmaga jälle laulu suule puhuma ja siis keegi mees müüri pealt ütles, et me teeksime vähem. Aga ma tahtsin ikka rohkem ja... Ja siis tuli keegi täitsa kena mees ja ütles, et nüüd on pulmad, haaras hõlma alt kinni ja vedas mu kabelisse ja seal oli juba kõik valmis ja mina mõtlesin jänestest ja et see mees seal paremal käel mul on isegi täitsa kena - huvitav, kas ta kuulab mind? Ja siis Püha Isa ütles, et .. siis ütle "jah" ja siis ma ammelt uurisin, et kas ma pean nüüd "jah" ütlema ja siis ütles preestrihärra, et me oleme nüüd laulatatud. Ja siis mulle meenus, et ma ikkagi tean seda Kasparit küll, et ta pidada mu ära kosima siin ja... Noh... siis läksid asjad omasoodu ja siis kui nad olid just väga omasoodu, kostus miski karjumine, mille peale mees kambrist nigu tuli takus minema lendas...

(nüüd muidugi meenus, et see "palun vähem" juhtus hoopis hiljem, kui lahing juba päris kohe algamas oli)

Noh... ja siis oligi sõda ja siis läks vool ära ja sõda lükkus edasi

Väga lõbus oli.
Väga tore seik lossis sees oli ka see, kui keegi härra tuli mu manu, hakkas mulle korraldusi jagama ja ma uurisin, et kuidas ta minuga kõneleb... Väitis, et olla Saksast pärit, mille peale ma temaga natuke saksa keeles juttu üritasin puhuda, mille peale ma sain igakord vastuseks "ömm... äää, mmmm, eeeeee... ömmmmm, schön!" - seega ei jäänud ma teda eriti uskuma.

Ja ikkagi - kuhu sõrmused jäid? 8)

Üks asi kogu ürituse kohta siiski oli, mis mulle üldse ei meeldinud - see, et palja ülakehaga mehi ainult paar tükki oli

Ja järgmisel korral võtan isikliku massööri kaasa, kes mu jalad korda teeb peale vudamist. Kohe.

[Heart]

PS! Tunnistan ausalt, et tegelikult oli piinlik koristada teiste järelt tühjasid pudeleid linnusest ja muud säärast. Veinipudelike oli kabelis vist nunnade oma, nagu aru sain.
Kui kellelegi selle postitusega liiga tegin, siis vabandan(kui see ei olnud siiski nunnade pudel), aga asi on põhimõttes. Ja antud pudeli puhul ei vabanda isegi välja see teema, et "ma ei joonud viimast lonksu" vms... Ise selle pudeli linnusesse tõid, siis leiad sellele hiljem ka koha prügikastis või muus ettenähtud anumas. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

[Trexxx]

paraku - on viimased need kes platsilt lahkuvad organiseerijad - hea seegi, et nemad koristavad ürituse läbu.
Linnuse juures vist ei ole ka korralikke prügikonteinereid? Ega ka mitte kehtivaid lepinguid prügikoristuse kohta? Ehk siis siin on mõtteainet edaspidiseks.
Algusaegadel kui talgulisi oli 90-100 võis kehtida "iga mees koristab enda tagant ise" aga paistab, et see enam ei toimi...

[Himot]

Vend Pauluse päevaraamat,
Meie kõigevägevama Issanda aasta 1343.

Asusime üheskoos vend Albertusega Maarja-Magdaleena kloostrist teele, et täita meile kloostri priori poolt antud ülesanne kontrollimaks kuidas sujuvad kohalikus Kassinurme linnuses ettevalmistused lossiisanda ja tolle uue, kõrgest saksa soost kaasa, paaripanekuks. Kuna prior oli haigestunud tõppe, mis temal mitte meiega kaasa ei lasknud tulla, siis pidime ka veenduma, et linnuserahvas ikka kasinalt ja härdalt meie Issandat teenivad ja temale meelepäraselt oma päevi palvetega sisustavad. Oma väikesel teekonnal imetlesime Issanda loodut ja laulsime talle ülistuslaule. Jõudnud Kassinurmele märkasime juba eemalt räuskavat inimhulka, kes imelikku võõramaa keelt rääkis, mis mitte selle maa kohaliku keele moodi ei kõlanud ja kelle kavatsused meie suhtes ei tundunud just rahumeelsed olema. Vend Albertus meenutas mulle, et meil rahumeelsetel jumalasulastel pole nende poolt karta midagi, sest Issandal on meie jaoks plaan ja ta kutsub meid ära just siis, kui see Tema plaanide kohaselt õige on. Õnneks paelusid sel hetkel võõramaalaste tähelepanu rohkem konnad, kui kaks munka, kes vaikselt omi asju ajavad. Niisiis saime oma teekonda linnusesse jätkata. Üsna linnuse juurde jõudes kohtasime kahte kohalikku noormeest, kellel nimeks Ülo ja Selle Teise Sõber. Saime nendega kiirelt jutule ja jõudsime selgusele, et neil vähimgi mõistmine Issanda imetegudest ja Tema kõiketeadvast tarkusest puudub. Kahjuks olid need noored juba nii pikalt sellel paganlikul maal elanud ja omi mõtteid paganlike mõtete ja riitustega mürgitanud, et Selle Teise Sõbral oli tekkinud kange tahtmine kedagi külma teraga surnuks torgata selleks vähimatki põhjust omamata. Vahepeal liitusid meiega õed kaugest Saksast, kes samuti sel maal misjonitööd tegemas olid ja kes meie vestlusega ühineda otsustasid. Ja nii me seal vestlesime ja lugesime pühakirja ning palveid meie kõige kõrgemale Issandale ja nägime, kuidas kohalike paganate hinged olid avanemas ja nad olid valmis laskma Jumala oma südamesse ning ka meie hinged täitusid nooruse rõõmuga ja me vaevalt Amen jõudsime öelda...kui võõramaalased oma konnavaimustusest olid üle saanud ja meie poole pöördusid. Üha enam veendusime me vend Albertusega, et nende kavatsused meie suhtes tõepoolest head ei olnud, kuna neil terad käes olivad ja nemad meilt võõramaa keeles midagi nõudsid, mis mitte meiesuguste Jumala sulaste suhtes heatahtlik ei olnud. Sõnadega "žoloto jest?! rubinõ jest?! net?!! vaševo boga nam ne nada, u nas svojo jest!" tõstsid nad meie poole oma relvad ja meie vaevalt oma piiblid enda kaitseks sirutada saime, kui.........seal seisis meie Issand ja kutsus meid kaasa.


P.S. Absoluutne eluspüsimise rekord - 15 min.


Ja kaasarääkimiseks siin eelkõnelejatele, siis tõepoolest on nutune vaadata, kuidas tullakse sellisesse kohta ja läbustatakse nagu Õllesummeril (mitte et ma seal käinud oleks ja teaks millest ma räägin). See ei kehti muidugi kõigi kohta, kuna nägin ka seltskondi, kes kõik koju viisid, mis nad sinna kaasa tõid. Kuna ise olen suht resoluutne, siis ehk oleksid siin abiks teatud muudatused a´la:

1. Absoluutne alkoholi keeld - milleks tekitada üldse inimestes kiusatust liitrine viin kodust kaasa võtta ja seal kas siis mängusiseselt või - väliselt jooma hakata. Võttes eriti arvesse seda, et iga aasta on suurenenud alaealiste osavõtt ja see võiks ka näidata nii korraldajate kui osalejate meelestatust ja tahet selline vägev üritus ilma alkoholita läbi ajada.
2. Kohustuslikud olustikulised toidunõud - väheneks tekkinud prügihulk ja kaoks ära vaatepilt, mis peale sööki laudade ümbruses avanes. Samas tekiks muidugi jälle oht, et järgmisel aastal pole enam midagi koristada
Kiitus korraldajatele aga selle eest, et sel aastal ei saanud enam toidujagajatelt ühekorseid nõusid! Plastik ei päästa maailma!
3. Rohkem prügikaste/kotte - Neid on aga alati võiks olla rohkem ja võibolla paremini märgistatud. Samuti võiks kaaluda jäätmete eraldikogumist, kasvõi taaragi. Kuid kui on rakendatud ettepanekud number üks, siis ei teki taarakoti jaoks vajadustki.

Samuti võiks kaaluda rangemate nõuete esitamist kostüümidele, kuna see lõõb ikka panniga vastu nägu küll, kui mõni mees dressides ja tossudes kohale tuleb, samas kui ise oled päevi ja öid kostüümiga vaeva näinud.

Parimat!

[Heart]

Prügi oli võimalik panna prügikotti. Linnuses oli üks kott pooltühi hommikul. Peale selle peaks olema nagu loogiline see, et kui sa lähed loodusesse, siis viskad oma sita ära vastavasse kohta või võtad metsast kaasa, kuni leiad koha, kuhu see sitt visata. Ja täiskasvanul, kes peaks olema isemõtlev inime, on suu peas, et küsida prügikotti või tekitada ise endale kuhugi prügikott.

Ei usu, et sellise asja jaoks on miskit lepingut vaja mõne prügikoristusfirmaga. Asi on põhimõttes.
Pealegi ei lastud Tallinna bussi enne minema, kuni kõik korras - selline töökorraldus oli ka igati tore =)

[Heart]

[chloe]

Minu pildid. Kvaliteet pole oluline, oluline on Oadi musisuu : http://picasaweb.google.com/Johanna.Tik ... eat=email#

[Olaf4]

Olaf von Hesse tänab maaväge kes oli väga asjalik. Eriti oli tore lobiseda linnuse isanda kannusepoisiga, kes nimetas end "parukaks". Noored rüütlihakatised tahtsid vägisi lahingusse tormata ja matsidele näidata nende koht kätte aga ma pidin neid tagasi hoidma, et nad matse liiga kõvasti ei hakkaks taguma. Ennast salgamata tormasid nad ohtlikke ülesandeid täitma luurates sügavale vaenlase tagalasse. Enne kui jumala päike ootamatult kustus olid nad nõus kasvõi mööda linnuse seina alla ronima, et ikka saaks matsidele tuule alla teha.
Üldiselt tundis von Hesse kohati ennast väga nirult. Saksamaalt mitu aastat lahkununa ning mööda ilma ringi reisides ununes keel sootuks. Siin olid ka mitmed muud tegurid mängus millel ma pikemalt ei peatuks. Siit ka ootamatu piinlik olukord linnuse emandaga kes algul laulis kaunisti aga ühel hetkel hakkasid von Hesse kõrvad s...a vett jooksma ja siis ei saanud ta kohati ühestki keelest aru mis räägiti.
See selleks, nalja sai kohati nii, et sai naerdud kõht kõveras. Kahju, et see aasta oli linnuses rollimängu vähe. Kahtlemata olid nunnad "väga mitte nii eriti jumalakartlikud ". Sellised jumala vallatud nunnad.
Ühesõnaga tore oli.