Larpide tüübid

[Bernard]

Saavutusvajaduse ja sisseelamise vastandus on väga meelevaldne. Need ei ole teineteist välistavad omadused - ka kriisiolukordades mitte.

Heal mängijal õnnestub üsna lihtsalt mõlemaga korraga toime tulla.

Taandun jälle enda definitsioonile. Kehastumine on rollimängu juures tähtsuselt teine punkt - aga ta pole ainus. Larbi point EI ole kõigest kehastumine - see on lisaks ka suhtlemine ja aktiivne mängu eesmärgi pürgimine.

Käärid tekivad siis kui vestlus toimub äärmuslaste vahel. Ärgem olgem äärmuslased.

[sondor]

vaatasin juutuubist (seoses lahedate linkidega) larbivideosid ja tekkis küsimus, et mitut konkreetset (mitte sealtagametsaselabkuri) lohet kuskil larpidel on kasutatud?

kas teistele ei tundu et larp on muutunud tolkieni-temaatilise tramburai standardiks.

see on ju rollimäng. ja kõige aluseks on see mis sa välja suudad mõelda. onju.
miks siis kogu aeg orkid ja päkapikud ja haldjad ja viikingid ja kord tuhande aasta tagant, vahelduse mõttes, midagi kergelt muud.
clint eastwood oli kõva mees.
ja samuti ka spock.
ja kõik mis sinna vahele läheb.

kas asi on selles et kõigil on lihtsalt tonnide viisi orkipäkapikuhaldjaviikingi stuffi ja paar laserit sinna vahele oleks lapsik??? fkn kauboid ja ufod noh....

kui on vales teemas siis hea moderaator tõstku õigesse kohta see.

[Aurin]

Eks neid mitte fantasy teemalisi LARPe toimub ka (naugu näiteks kosmose-LARPid Urus), aga põhiline probleem nendega on järgmine:

Paljude rollimängijate jaoks on mängu mõte pannanad end ekstreemsesse olukorda, kuhu päris elus on liiga ohtlik sattuda või pole lihtsalt võimalik. Üks ekstreemsemaid olukordi üldse on võitlus elu ja surma peale ja selle pärast meeldib inimestele väga seda simuleerida. Kui eel püssirohu aegset kaigastega tagumist on üpris lihtne läbi viija, siis tuli (ja laser) relvad teevad olukorra kohe palju keerulisemaks. Viimasel ajal on hakanud pead tõstma airsoft LARP, selle üks suurimaid puuduseid on, et kõik mängijad peavad kandma näomaski (vähemalt prille, kui hambaid nii oluliseks ei pea). Mingeid ohutumaid tuli relvi väga ei leidu või on nad liialt kallid ja keerulised, et keskmine LARPi korraldaja neid endale lubada saaks.

Sellest tulebki, et enamus mitte fantasy LARPe on intriigikad ja seeläbi seikluse otsiale igavad.

[Irve]

[Bernard]

[KEK]

[Irve]

Kogu see liigitamine muide saigi natuke seetõttu alustatud, et "igaühele oma" kehtib larbi teemadel suhteliselt hästi. Nagu siinsest vaidlusest juba näha.

Oleme selle koha peal, kus me saame igaüks seletada kuidas me asju näeme, mitte seda kuidas asjad on. Kui rääkida kuidas nad on, tekib kuidagi vaidlus ja viha ja siin tekstina väljendatuna on kõik asjad kuidagi intensiivsemad.

Mina näiteks ei tahaks üldse nõustuda sellega, et osalusteatrit või seda puhtalt simulatsioonilist mängu ei või larbiks nimetada. Mulle tundub, et termin ei sega tegevust.

[Aurin]

Termin ei sega kunagi tegevust. Ma võin puhast leivaviilu käes hoida ja seda võileivaks nimetada ja söömast see mind ei taksita. Lihtsalt võileiva ja LARPi juurde kuulub rohkem lisandeid, mis teda defineerivad.

[Attila]

[Bernard]

[Irve]

See uus liigitus on vähemasti minu tarbeks veidi kasutum. Mõtlen just seda, et ma rohke löömaga mängudele eriti ei roni: lihtsalt ei oska ja ei viitsi nende relvadega mässata. Vahepeal oli mul ka seiklusmängude standardsituatsioonide üleküllastus ja vältisin neid.

Süžee struktuur mind näiteks mängu valides üldse ei huvita. See on justkui selline ette-spoiler ja mängus olles ma kunagi ei frustreeru ega rõõmusta, et "hurraa, mängin täna "maailma" vastu.

Hakkame vaikselt sinna tulpdiagrammide poole liikuma vist...

[Kristjan Oad]