SIrena Glover
Siirad tänusõnad:
1. Korraldajatele toreda mänguelamuse, vastutulelikkuse ja jõupingutuste eest!
2. Kaasmängijatele hääde rollide, võrratu situatsioonikoomika ja Jää ja Tule olustiku elustamise eest
3. Suurimad tänusõnad läevad agakõigile Gloverite kaaskonna liikmetele, tänu kellele said mu pojad oma elu esimese ja väga suurepärase mänguelamuse!!! Muide, teie fännide hulka kuulub nüüd terve lasteaiarühm koos kasvatajatega ning teid taaskehastatakse ilmselt veel korduvalt.
Kahjutunne:
Karmus & co kehastas oma separolli nii suurepäraselt, et pidasin teid nö "olustikumängijaiks, kes sepakunstiga rollimängu kastmes tegelevad. Aadu suurepäraselt sõnastatud jutu sissejuhatus: "Tulin veritasu tasuma!" tundus ka sellise naljaviskamise, mitte mänguliini ulatamisena. Mul polnud rollis sõnakestki seppadest, kui oleks kasvõi MINGI vihje olnud, oleksin liiniotsa üles leidnud. TUnnistan, et läksin täiega alt ses osas! ja mul on sellest kahju... Aadlidaam ei saa kahjuks lihtsalt mingi sepa lorijutu peale asuda tegutsema minesinnaeiteakuhuotsisedaeiteamida. Karstark noore ülikuna, kel targemat teha pole, ehk veel, aga mul olnuks selleks ükskõik millist kaalukamat põhjust või arusaama, et see on tegevusliin, vaja...
Suurim tõrvatilk meepotis oli mängukoha omanike rehepaplik suhtumine, millega püüti samas pajas ühtaegu keeta putru, praadi ja magustoitu. Kui puudub soov rollimängu võõrustada poleks vaja seda eelnevalt lubada. Kui aga lubate ja lepite kokku, siis austage seda lepingut! Minul isiklikult jäi mulje, et mäng segab VK igapäevast äritegevust kuid seda "tuleb taluda " nagu mõningast omalaadset reklaami v. külastajate tasuta elik pealemakstud lõbustamist. LARP ei ole reklaam, mängija ei ole loomaaiaeksponaat viikingikülas, keda suvaline möödakäija võib niisama vahtida ja pildistada, nagu ahvi puuris, või halvakspanuga põrnitseda nagu mõni tibijuhtkoeraga kõrtsikülastaja seda tegi. Mängija tasub mängumaksu, sealhulgas ka mängukoha eest, ning mina isiklikult ei taha sõita paarsada kilomeetrit, panna kokku kostüüm ja tasuda mängumaksu selleks, et teha kellegi söömakohale reklaami ning olla sellessamas söömakohas koheldud nagu alamajärguline tüütus põhjusel, et teenindajatel on ülekoormus, larp segab külastajaid jne... Ma, muide, olen reeglina üsna mõistev ja leplik erinevate asjaolude kokkulangemise jne teemal, aga antud juhul jäi viikingite külast minule isiklikult halb mulje, mis suutis kustutada varasema positiivse elamuse, ning kui küsida, kas ma soovitaksin kohta oma tuttavatele v. sooviksin seal ise veel mõnd üritust korraldada, mõtleksin enne kolm korda järele, ning kaalukauss kalduks "pigem mitte" suunas. Kahjuks.
And last, but not the least:
SITUATSIOONIKOOMIKA:
1. kokkuvõttev tõsidusetapmine fraasiga: "SELLISTEL hetkedel mõtlen ma alati oma kalli kadunud abikaasa peale!" mis kaasmängijate väärika tõsiduse riismed homeeriliseks irvitamiseks keeras.
2. eepiline Karstarkide läbikukkumine "ta-on-kõik-see-aeg-mu-selja-taga-seisnud-eksole!"
3. "Who the F is Alice" korduv sündroom, kus keegi aadlikest peab minu juuresolekul pika Glovereid halvustava sõnavõtu, ning seejärel küsib süüdimatult: "Kas keegi teab, kus seda emad Gloverit võiks leida?"
4. Kuningliku saadiku väärikusevääratus ja kiire silumine kui ma olin avaldanud kindlat soovi ja tõsist tahtmist läbi pimeda VG'dega täiskülvatud metsa hiide koos Metsavanaga ohvriandi viima minna: "Kas te olete täitsa h ... /minu põlastavat näoilmet nhes/ eeee ikka tõsiselt järele mõelnud? "