Tahan tegelase kui isiku välja mängimist KÕIGI mängijate poolt. Siis olgu lugu/maailm missugune tahes.
Oo kuest lähme-lähme - mkm.
Oh igav on lähme lööme kunni maha - mkm.
Te ei austa inimõigusi! Surge! - mkm (juhul kui tegemist pseudokeskajaga - Mütokalgi kuulsin, kuidas vinguti kuninga kohtumõistmise üle - mängu tegevus ei toimu 21. sajandi Lääne ühiskonnas!).
Allan oskab siinkohal tõenäoliselt rääkida midagi näitleja tööst tegelase "psühholoogilise minapildi" vms kallal.
Tahan et oleks tunne, nagu suhtleksin inimeste, mitte nukkudega. Et otsuseid ei juhi ette mõtlemine 2 tunni/päeva, vaid aasta/põlvkonna ulatuses. Et tetelasel on maailmapilt, millesse ta sobitab uued nähtused, on seisukohad, põhimõtted, tõekspidamised, arusaamad, uskumused, iseloomujooned, puudused.
Diablol üritame Formendiliga sellist rida ajada. Ja satume kohati mängumaailma endaga vastuollu seepärast. Ent teist moodi mulle ei meeldi.
Üks teema millel viitsin ka vahelduseks siin sõna võtta.