Igasugune hobi tekitab elitarismi.
Lihtsalt need inimesed, kes arvavad, et vibu ja nooled on ägedad peavad leppima sellega, et noolte peale kulub umbes 1 eur per nool.
Mina isiklikult kulutasin vanas rahas kõvasti üle 1000 krooni selle peale, et ma saaksin jüriöölt osa võtta vibukütina.
Muidugi ma oleksin võinud võtta ka ca 2 euri maksva boffermõõga ja mitte matta kuluvmaterjali peale tohutut raha.
Kurb on aga tõsiasi, et paljud, kes samuti arvavad, et vibu ja nooled on ägedad, tahavad kulutuste pealt võimalikult palju kokku hoida, tehes seda teiste inimeste ohutuse arvelt, olles ise seejuures väga jultunud ja täiesti süüdimatud.
Samuti tekib siin kvantiteet vs kvaliteet olukord, kus mõeldakse, et selle summa eest ma saaksin 30 nõuetele mittevastavat noolt, aga ainult 10 reeglistikuga kooskõlas olevat noolt.
Allanil oli vibumeeste reglementeerimisega mängudel väga häid mõtteid, mida Kassinurmes kuulsin, ilmselt peagi, pärast arutelusid erinevate korraldajatega, tulevad need ka avalikkuse ette.