Ma siiski leian, et liikumispiirang vaimule on väga oluline. Miks? Samal põhjusel, miks alguses sai välja pakutud üldse, et surnud ära peita. Kui Su ülesanne või mingi plaan sõltub ühest konkreetsest tegelasest, kes on tapetud, ja kelle surmast sa IG ei tea - siis sama inimese nägemine kas teise charina või vaimuna ikkagi mõjutab su mängu. No ikka ei jookse jalgu rakku taga otsides inimest, kellest sa tegelt tead, et tema leidmine on võimatu.
Ühel Saagal rööviti Bordult beeta-emane Kolin ja me otsisime teda kõvasti mööda metsi taga. Ei leidnud. Siis aga nägime teda OOG lindiga staabi juures jalutamas. Tegelikult ju Bordukad ei teadnud, et Kolinat leida plegi võimalik ja rollimänguliselt oleks me pidanud otsinguid jätkama. Kuid motivatsioon kadus ja väsimus andis end kah kohe tunda, kui selgus, et võime mööda põlde-rabasi ja metsi lõpmatuseni teda otsida. Halb rollimäng? Võibolla.
Nii et las vaim kügeleb oma surmakohas. Seega saavad teda näha ka ainult need, kes sinna satuvad. Kui surnu ära väsib või nälg tuleb või on külm - võib vaim ka teispoolsusesse lahkuda ehk siis surnutele mõeldud kohta minna, kust ta enam vaimuks naasta ei või.
Mis arvate?
Mulle hakkab see Trexxxi idee järjest enam meeldima
Lisaks rollimängulisi võimalusi ja lahendaks ka surnute probleemi (vähemalt osaliselt).
Preestritele lisavõimete andmist surnutega suhtlemisel ei poolda.