Kaljulõhe muljed

[Olaf4]

[Die]

-üpris äsja koju jõudnud ja kreenis ja õnnelik korraldaja/GM-

Aitäh kõigile. Oli au teiega koos mängida. Teine vasikas tuleb kindlasti parem.

Aga kokkuvõtlikult -

8)

[Thoren]

[hallsilm]

[Balor]

prints Ahathul, esimene pimeduse haldjate saadik Kaljulõhele.


Olin uhke ja üleolev pimeduse haldjas, kes vaatas kõigile peale nende, kel kuninglikku verd, ülevalt alla, ning arvas, et inimesed võiksid kas olemata olla, või kõlbaksid vaid haldjaid teenima. Siiski said uhkusest ja üleolevusest häda sunnil koostöövalmidus, igale poole oma nina toppiv ja vahel ka kohalike võimude eest tööd ära tehes stressi välja elav prints, kes ei olnud pikka aega kodus välja saanud ja nautis oma vabadust ja seisust täiel rinnal.

Isa saatis mind Kaljulõhele, et esindada seal pimeduse haldjaid, kes elavad küll Angmarist kaugel, kuid on siiski selle valitseja kurjust näinud.
Pidin uurima kohalikke olusid, teiste vabade rahvastega ametlikult liitumise võimalust ning selle hinda.
Peale selle oli mu kuninglikust nõiast kaaslane unes näinud, et Arthedaini garnisoniülem ja ta kaaslased soovivad mu surma, ning plaanivad mind mõrvata. Nõid asus koos minuga teele Kaljulõhele. Me usaldasime üksteisele kõike, ning liikusime võimalikult palju koos, vaadates üksteise seljatagust.
Liikusime Kaljulõhe poole, ning lähedamale jõudes tundsin üha enam, et seal pesitseb kurjus. Mitte vaid ümbritsevatel aladel, vaid lausa Kaljulõhel.

ESIMENE Päev ehk öö (mäng algas 1 paiku)

Peale pikka teed, mis viimasel lõigul ohu tõttu vaikseks muutunud oli, hakkasime jõudma Kaljulõhe lähistele, Luhaotsa teele. Märkasin tee ääres kedagi, kes oli riietunud musta. Iidsetes lugudes kirjeldati Nazguleid ikka kui keepides hõljuvat tühjust, niisiis arvasin selle kogu olevat orki. Et ta meid ei rünnanud ja mu kaaslane teda ei märganud, ehk siis ei reetnud seda, et mina teda nägin, siis otsustasin mitte tüli norida, vaid edasi astuda ja piilusin pidevalt üle õla.

Paarisaja meetri pärast kohtusime jalatallast vähemalt kaelani turvistatud päkapikkudega, kellele end tutvustasin, ning mainides meie esivanemate ühist minevikku, jutule sain. Mainisin ka seda, et märkasin kedagi ning võiks teha kiire treti tagasi ning vaadata kes see on, ja kas neid on vaid üks. Selgus, et tegemist on kohaliku printsi Elrohiriga, kes oli Fornosti põgenike väest veidi maha jäänud, et tagalat silmas pidada. Liikusime koos edasi, Kaljulõhe poole.

Päkapikud tahtsid kohe Kaljulõhele reisida ning sisse pääseda, meie aga otsustasime, et öö on veel noor, ning kurnava hommikuvalguseni veel aega, ja peatusime Luhaotsa kõrtsis, et tühja kõhtu rõõmsamaks muuta. Kommenteeriti mu kaaslase maalitud nägu. Matsid.

Liikusime edasi Kaljulõhele, kohates sillal patrulli, kellele oli liigagi lihtne meele järele olla, ning kahe oja vahel Lurohimi, kes viis meid teisest vahipostist läbi Viimasesse Lahkesse majja, kus Elrond ja printsid meid kui saadikuid soojalt tervitasid. Majaülem leidis meile toa, ning saime veel kord süüa, seda piduliku laua ääres. Õhtusöögi ajal saabusid koja ukse ette ka päkapikud, ning nõudsid sissepääsu. Mitme saadikuga rääkides otsustasid nad lõpuks, et neid on solvatud, kuna Elrond neid ise vastu ei võtnud. Cirdan Laevameister päris, kas saaksin rääkida uudiseid läänest...
Kära! Müra! mingi madin ukse juures. Sisse tuuakse keegi noormees ning tema järel Arveleg, kes on koomas. Ta kantakse ravimistuppa, ning et mul ravijooki varuks, ja kaasas oli, andsin seda Elrondile, et tervendamist kiirendada. Mu nõid vaatas üle nooleotsa, mis ei olnud õnneks mürgitatud.
Arveleg ärkas peatselt, kuid ei paistnud midagi mäletavat päris pikast ajast.

Suundusime ravimistoast eemale, kohtudes Cirdaniga. vahetasime uudiseid, rääkides põhiliselt olukorrast kodustel aladel. Varsti ühines Glorfindel, kes kurtis muret päkapikkude kohta, kellele ta ilmselt enam eriti ei meeldinud. Lubasime minna ja päkapikkudega rääkida, ehk annab olukorda pehmendada. Enne minekut käis nõid meie toast läbi, ning leidis trepilt suure, kõvera jahinoa, mille ta mulle tõi, teades et vajan ka teise kätte relva. Meiega ühinesid ka Cirdan ja tema mehed. Neilgi oli Luhaotsal tegemist.
Reis ise möödus vahejuhtumiteta. Päkapikkude juures tuli veidi oodata, sest nad mängisid mingit mängu. Mida täpselt, ei saanud aru, igatahes oli see kuidagi seotud orkidega. Päkapikkude juht ei olnud positiivses meeleolus, ning keeldus nõukogule tulemast, kuid lõpuks lubas tulla juhul, kui Elrond ise, omal initsiatiivil tuleb ja vabandab. Lahkusime, ning kohtusime uksel Gandalfiga, kes suundus päkapikkude juurde. Andsime Cirdanile teada, et läbirääkimised ei kulgenud hästi, ning hakkasime Kaljulõhe poole liikuma. Meile järgnes Gandalf, kellele sai räägitud minu mõrvamise plaanist. Ta lubas asja diskreetselt uurida, ning mainis, et Tule Kojas hakatakse Mandost välja kutsuma, ning arvas, et me soovime seda näha. Kiirustasime Viimasesse Lahkesse Majja, ning Tule Kotta.

Tundus, et seal ollakse relvitult. Panin ukse äärde seina najale ka oma truu mõõga, jättes pistoda vööle. Parem karta relvitult mõrvari ees seismist kui võimalikku traditsiooni rikkumist. Ruum oli täis haldjaid, ning erandina viibisid seal ka inimesed Arveleg ning Mithgariel. Varsti saabus Gandalf ning kutsus pikalt Mandost, kes saabus suitsuvines. Leides toast kaks inimest, viitas ta traditsioonidele. Selle peale hakkas Arveleg talle vastu, seletades pikalt, kuidas Valad midagi ei tee, ning inimesed ja haldjad nende eest oma verd valada lasevad. Teda süüdistati oma rahva mõrvas. Ma ei saanud aru. Kui ta aga mainis, et "ah need laevad, mille ma pidin põletama. Neil olid ju nõrgukesed", ning oma rahva juhtimisest Morgothi vastu, sain aru, kellega tegemist on. See ei olnud Arveleg, vaid Feanor. Ta lõi Mandost, mispeale tema ja ka Mandosele kallale tormanud Mithgariel said maitsta Tuld Mandose käte läbi. Nende toibumisest peale algas kaos. Nad sõnelesid edasi, kaasates ka Glorfindeli ning lõpuks Galadrieli, ning Arveleg tuli uimastada. Mithgariel haaras seina najal lebavate relvade hulgast minu mõõga, millega tormas Mandose poole, kus Glorfindel püüdis teda tagasi sundida. Tõusin püsti ning astusin nende ja Mandose vahele. Keegi ei kasuta minu tera Vala ähvardamiseks. Peale seda, kui Glorfindel oli Mithgarieli uimastanud, võtsin ta käest oma relva, viisin ta oma tuppa, ning istusin oma kohale. Uuriti, kuidas sattus Feanori hing Arvelegi kehasse(Tulesõrmuse kasutamine ta hinge tagasikutsumisel), ning kuidas seda sealt välja ajada, Arvelegi tagasi tuues. Uni oli meeletu(nii IG kui OG, olin viimasel kahel ööl vähe magada saanud ja aeg oli väga hiline, 4 paiku öösel). Otsustasin siiski, et siin on informatsiooni, mida ma ei tohi maha magada. Varsti viidi Arveleg koos ravitsejate ning Gandalgfiga Elrondi tuppa. Lahkusin, et minna magama. Põigates korraks esimsele korrusele, kohtasin haldjaneidu, kes ei paistnud olevat eriti kodus taimetundmises, ning uuris, kas ma ehk tean, kuidas teha vastumürki, Üleval olevat seda vaja. Olles ise sel ajal oskamatu, teadsin ometi, et nõial on sellised asjad olemas, tormasin oma tuppa, äratasin ta ning küsisin pudelit vastumürki, mille Elrondi tuppa Galadrielile viisin. Jälgisin mõned minutid hinge pagendamist, ning otsustasin siis, et IG jään vaatama kuni asi tehtud, OG lähen magama. Saan magada väga vähe, tervel järgmisel päeval on tunne, et natuke veel ja silma jääb seismise pealt kinni.

TEINE PÄEV

Algab söömaajaga, mille järel selgub, et Elrond on otsustanud päkapikkude juures käia. Läheme kaasa. Läbirääkimised on positiivsed. Suundutakse tagasi Kaljulõhele, et valmistuda nõukoguks.Varsti kostuvad Luhaotsa poolt õõvastavad, ebamaised kriisked. Saabub saadik, rääkides sõrmusevaimudest. Kutsutakse kokku haldjaarmee, kes lahkub. Nõukogu ei ole olnud, ma ei ole millegagi seotud. Jään paigale. Vägi jääb kauaks. Mõtlen, et äkki saan siiski abiks olla, võibolla isegi siinsete orkidega rinda pista. Asun üksi teele, mulle tulevad vastu kaks meest, kandes kolmandat. Teda on torgatud Morguli teraga. Suudan küll vähesel määral kätega ravitseda, kuid see oli midagi millest ma jagu ei saanuks. Jooksin edasi, lahingukära poole. Jõuan väe juurde, mis on kaheks jagunenud. Osa kõrtsinurga juurde vaenlastele järele tormanud, ülejänud teeristil, Kaljulõhe pool.(kohalejõudmise hetkel toimus Game Stop, peale mida teeristilt edasi tormasin). Kuulsin, et on mõneks ajaks peletatud (ehk siis parafüüsiline keha hävitatud) Nazgul, kes Gandalfi sõnul naasvat peagi. Jooksin edasi, ning nägin kuidas Naugladur peletab veel ühe. Ülejäänud põgenesid. Anti taganemiskäsk. Taandusin koos väega teeristile.

Taheti koheselt kokku kutsuda nõukogu, niisiis läksin päkapikke kutsuma. Naugladur haige, Sargu turgutab teda õllega. Liigun tagasi väe juurde, ütlen et päkapikud tulevad, ning lahkume. Kaljulõhel läheb veel aega peale seda kui päkapikud saabuvad. Algab nõukogu, kus kuulatakse põhjalaste ja mägilaste abipalved, ning leitakse lahendused. Peale seda hakatakse otsustama Arthedaini saatust. Riiki kui sellist enam ei ole, kuigi rahvas on. Räägitakse ebapädevast kuningast, ning pakutakse välja, et päkapikud, kes on majanduses pädevad, võiksid tegelda riigi majandamisega. Jäp-jäp-jäp... Otsustasin alguses sõna võtta ja rääkida meie riigi plaanidest, kuid et otsustati kõigepealt põgenikud ära kuulata, siis loobusin. Pärastpoole loobusin sellepärast, et ei osanud lihtsalt midagi öelda neile, kes otsustavad selle riigi majandamise ja valitseja üle, mis on juba vaenlase poolt vallutatud..

Siis juhtus paljutki järjest, ning ma ei mäleta täpselt, millises järjekorras.
Kokku kukkus üks haldjasõdalastest, kes viidi ravimistuppa. Tal ei olnud nähtavaid haavu. Kutsusin nõia, kes on sellistes asjades kogenud, ning selgus, et haavatud on ta hing. Kuidas täpselt, ei tea. Elrond turgutas teda niivõrd, et ta koomast tõusis, ning rääkis nägemusest, kuidas Üheksa väljuvad Angmari väravatest.

Ühel hetkel rünnatakse Luhaotsat. Glorfindel organiseerib väe, kuid kui kohale jõuame, on ründajad läinud. Leian seina äärest kääbiku, kes on koomas. Peatan ta verejooksu ja seon haavad, rohkemat sel hetkel teha ei saa. Vaatan ümbruse läbi, rohkem kriitiliselt haavatuid ei ole. Suundume tagasi Kaljulõhele.

Nõukogu ei tundu jätkuvat. Läheme nõiaga Luhaotsale. Tal on vaja ära viia lubatud tõejook. Kohapeal selgub, et seda on vaja ühel rajaleidjal, keda varem mürgitati. Kohaliku kassi käest oli ta teada saanud, et seda tegi päkapikkudega kaasas olev naine. Leidsime, et talle jooki sisse joota on ilmselt võimatu, nagu ka ta uimastamine, kuna ta kandis pidevalt rõngasmütsi. Kohale jõudis Glorfindel umbes 10 mehelise salgaga. Kaasas oli ka Elrond ja mõned naishaldjad. Kurtsin talle rajaleidja muret, tema aga teatas, et Arwen on röövitud, ning teda minnakse otsima. Rääkisin kiirelt Naugladuriga, kes aga ei soostunud laskma meil naisele tõejooki joota, isegi mitte vaid ühe küsimuse jaoks. Liitun Glorfindeli salgaga, liigume üle koolmekoha teisele poole oja, ning siis valitud salgaga üle silla, Elrond ja teised naasevad Kaljulõhele.

Ületades jõe, suundume metsa, kus oja taga langenud puu varjus kükitavad kuus orki. Kui nad näevad, et oleme neid märganud, jooksevad nad laiali. Ajame neid taga, hoides kokku. Jõuame järele kahele neist, kes surevad. Glorfindeli järel joostes ja jättes osa grupist surmahoope jagama, käsin relvad ära võtta. Edasi liigume nüüd väikeste vahedega ahelikus.
Jookseme sügavamale metsa, siis üle oja tagasi, ning leiame onnikese lähedalt veel kaks orki, kelle surmame. Osa salgast lahkub. Saan laenata natuke pikema pistoda. Enne edasi minekut soovitan järgmistele orkidele surmahoopi mitte anda, ning nad ülekuulamiseks kaasa võtta.
Jookseme sügavamale metsa, ning suundume edasi, valides ristuva suuna Kaljulõhe teega. Näeme kahte orki, kes põgenevad. Üks neist jääb teiste hoolde, teine jookseb sillale, kus panen talle mõõga kõrile, ning teen relvituks, andes ta siis üle mu järel saabunud sõdalasele. Ise jooksen edasi, nähes haavatud Thalioni. Vahiposte on rünnatud. Aitan tal üle jõe liikuda, ning annan Viimases Lahkes Majas ravitsejate hoole alla. Saabub ka ülejäänud salk.
Orke kutsutakse üle kuulama Galadriel, kellele nad valetada ei või. Samas jookseb sealtsamast jõe poole kääbik. Mu nõid mainib ta kahtlase olevat. Järgnen talle kiirelt ning pean ta kinni. Tal kaasas olevad relvad saadan ühe valvuriga relvakambrisse ning ta enda teise valvuriga ta isandate juurde jutule. Kääbikul on kaasas ka kahtlane meepurk, mis siiski kahjutuks osutub.

Lähen Galadrieli jutule, tõstatades üles teema millest Gandalf pidi temaga rääkima. Kui olen öelnud, et juhul, kui midagi selle olukorra vaikselt lahendamiseks ei tehta, tundub Viimane Lahke Maja oma nime mitte väärt olema ja me lahkume, mainib ta, et on Garnisoniülemaga rääkinud, küsides talt, kas ta teab et keegi tahab mind tappa. Talle oli vastatud eitavalt. Hingan natuke kergemini, kuid ei jäta siiski seljataguse silmaspidamist. Kutsutakse kokku uus nõukogu, väiksema liikmete arvuga. Peagi jõuab tagasi Arwen, kes on orkide küüsist põgenenud. Tema järel ka Arveleg, kes teatab, et on käinud orke tapmas, ning Nazgulid põletavad ümberkaudseid maid, et Kaljulõhet välja suitsutada ja näljutada. Rünnata tuleks kohe. Räägin ka oma tundest, et midagi kurja on Kaljulõhele juba tunginud. Pakutakse välja reeturi varianti. Saabub Kuldmari, kes kutsub esile lausvihma. Nazgulid ei saa väljas liikuda, ning põlevad metsad kustuvad vaikselt. Nõukogu tundub üha rohkem vaidlemise peale kiskuvat. Lähen korraks sööma.

Kui ma naasen, küsib Arveleg, kas meie rahvas liituks Vabade Rahvastega Angmari vastu. Vastan, et minu poolest küll, kuid mu isa sõna on viimane, ning talle tuleb kiirelt teade saata. Ma ei anna ühtegi pikemaajalist siduvat lubadust. Teate saatmise organiseerimisega ei tegele keegi, niisiis pean seda ise tegema. Sõnumiviijast jääks ajaliselt väheks, niisiis pöördun targemate poole. Gandalfiga jõuame arusaamisele, et lind oleks ilmselt parim variant, Radagast pakub ennast Yavannat kutsuma, et teade meie metsa edasi kanda, kuid keeldun nii tähtsusetu asja pärast sellest plaanist. GMide pideva tegevuse pärast ei saa ka Radagast nende jutule, ning teade jääb saatmata.

Lõpuks ometi hakkab igav, tahaks lahingusse. Otsustan kasutada oma võimet tunda kurjust ja pimedust enda ümber. See on pärit mu esiisadelt, kuid aja jooksul nõrgenenud. Et seda korralikult kasutada, vajan ma välist abi- palju väge. Istutakse maha, mina keskele, ning hakatakse nõiaringis leelotama. Kohal on ka Radagast ja Gandalf, Galadriel ja Elrond, ning veel mitmed nõiad ning teadusemeistrid, ning ka mõni neist, kel ei ole teaduse väge, aga kes omavad seda pillimängus. Valmistun, ning lähen transsi. Selle tunni aja jooksul kukun kolm korda, ning Radagast annab iga kord mulle elujõudu. Lõpuks ärkan, olles turgutatud oma nõia elujoogist. Nägin, et Kaljulõhel on reetur. See on Trondul, üks haldjatest. Nõiaringis kulutas iga Istar ära kaks mana, ning iga teine kas viis mana või kui tal nii palju ei olnud, siis kõik mis tal oli. Ühe liikme korraks ringist välja astumise pärast kukkusin kokku, ning seepärast pidi Radagast mind elujõuga turgutama rohkem kui kahel korral..

Leidsime Lurohimi abiga reeturi, kutsusime ta kõrvale, ning asetasin talle mõõgatera kuklasse, samal ajal kui Lurohim korjas ära relvad, ning ta üle kuulas. Saabus ka keevaline prints Legolas, kes soovitas talle näopeksu ja nõelu, ning lepiti kokku avalikus hukkamises, kuna reeturile oli korraks sõrmus sõrme pandud, ning teda ei võinud usaldada. Et tegu oli siiski haldjaga, ning selles kojas ei tohiks verd valada, panin ette et ta astub üle kõrge kaljuserva jõkke, mitte teda ei tapetaks barbaarselt veristades nagu orki.
Lõpuks jõudis kohale ka Saruman, kes ta hüpnotiseeris, ning saatis orke tapma. Kui kõik orkid tapetud, tulgu tagasi. Varsti oligi tegelane tagasi, ning ütles, et uks on kinni. Ta viidi üles, ning vabastati hüpnoosist. Vahepeal püüdis ta põgeneda ning torkas end pistodaga kõhtu, kuid Kuldmari suutis ta siiski lõpuks terveks ravida.

Räägin Naugladuriga sepistamisest, ning uurin, kas keegi neist oskab ruunimõõka teha. Tahetakse teada, mida mul pakkuda on. Olles näinud, et päkapikud erilised teadusemeistrid ei ole, pakun kümmet doosi elujooki ja sepale ka raha. Ollakse nõus, ning alustatakse ruunimõõga sepistamist.
Andsin ühele kohalikule teadusemeistrile Athelast, ning ta valmistas mulle sellest elujooki.
(Kui mõõk lõpuks valmis sai, lasime selle üle juukseläikega, kuna musta mõõga peal must ega sinine marker paistma ei jää ja muud ei olnud leida..)

Otsustasime veel õhtul orkide peidupaika rünnata, kuid matsime selle mõtte siiski maha. Õhtul toimus haldjavägede loendus, kus selgus, et meil on kõigi rasside peale kokku vaid umbes viis kilpi.
Kohtusin ka Gandalfi ja kellegi inimesega, ning hakkasime arutama, kuidas saaks sõrmusevaimudest jagu. Lõplikult. Jõuti mitmete utoopiliste lahendusteni, näiteks nende vaimujõu sellise koormamiseni, et nad ei suuda end liigutada, nagu see Istaritega on, et saaks nad siis kanda kivikirstudesse, milles vee jaoks väikesed augud, ning siis kirstud mõnda jõkke tassida. Tõsiste tulemusteni see arutelu siiski ei viinud, ning natuke peale 24.00 otsustasin, et lähen siis OG magama. Äkki olen siis järgmisel päeval vormis.
Natuke peale mu magamajäämist saabus ruumi prints Legolas, kes küsis mulle mõõka kõrile asetades, ega mul ei ole midagi Rhudauri liidu vastu mis on suunatud Angmari vastu. Minu esimene unesegane reaktsioon oli: "amöhhäh?", ja teine: "Austatud prints, palun minge pepusse, ma olen hetkel OG ja sigamoodi väsinud..."

KOLMAS PÄEV

Hommik, toimub pseudo-IG, nagu iga kord, kui on kas igav ja rahvas läbustama hakkab või mängijad väsinud on. Ühel hetkel viskas mul üle, nimelt siis, kui leidsin oma nõia põrandalt uimastatuna, sauata, ja kui olin ta äratanud, otsustasime, et lööme kasti selle, kelle käes sau on, olgu see kasvõi Sargu ise. Kasti me siiski kedagi lüüa ei saanud, kuna sau oli GMi käes. Ei tea miks.. Saime selle tagasi ja varsti kõlas tõsise IG signaal. Sõime kõrtsis hommikust ja kiirustasime rivistusele.

Glorfindel innustas rahvast ja püüdis viie minutiga neid reas marssima ja jooksma harjutada. Mõttetu. Nii aeglaselt ei õpi keegi midagi. Ta otsustas kasutada odapea taktikat, paigutades kilbid keskele, ning moodustada kolmnurga. Tekitasime Legolase ja Elladaniga printside neliku, kuhu kuulus ka Elladani ihukaitsja, kelle mängija aga just enne lahingut lahkuma pidi. Selleks lahinguks pani isegi Legolas rõngashame selga. Neljandaks kutsusime Cirdani, ning paigutasime end üldformatsiooni paremale küljele nii, et mina oma mithril chainiga jäin ette, ning teised tekitasid must paremale selja taha poolitatud odapea, olles vasakult poolt kaitstud üldformatsioonis olevate kaaslaste poolt.

Siiski ei saanud me seda taktikat kasutada, kuna meid tabas korraga Mordori keel ja massituuleiil.(Vabandage väga, orkid, kes te seletasite et tuuleiil ega must keel ei mõjunud- meie lahingrivi, mis oli alguses peaaegu korralik, v2hemalt esimene rida, sai sigamoodi segamini löödud juba enne kui te kohale jõudsite..) Mõned litsuti tuuleiili poolt vastu puud ka surnuks..
Ise vehklesin mitme orkiga, kellest viimane haavas mind mõlemasse jalga, mis olid turvistamata. Langesin oma väe ees koomasse, ning mu kõrval kõlasid surmahoobid, samas kui mingil määral korrastatud rivi argpykslikult taganes, jättes koomas olijad vastastele. Mulle millegipärast surmahoopi ei antud, ning nõid tormas mu juurde ning jootis sisse elujooki, taastades 1 HP. roomasin eemale, haarasin esimese ettejuhtuva maas veleleva oda, ning end raputanud, jooksin ühele laias mustas hõlstis kogule peale, kes tegeles ühe oma ründajaga. Torkisin teda jätkuvalt odaga, ning ta kukkus pikali. Jooksin järgmise Nazguli juurde, kes kasutas tuuleiili. Ei teagi täpselt, kas see oli minu või sel hetkel mu kõrval seisva tegelase pihta, kuid tagasin, komistades juudrika taha, ning kukkusin väga tuuleiiliga pihtasaanu moodi müraki selili, lõi peaaegu hinge kinni. Tõusin ning hetke pärast jooksin tagasi, torkides ka seda kurja olevust odaga. Andsin igaks juhuks surmahoobi, kuigi kuskilt k6las varem, et seda ei ole vaja.
Game Stop. Läksin salga juurde, kus vaenlaste pooled olid OG kokku saanud ning kurdeti tuuleiilide mittemõjumisest ja muust sellisest. Märkasin maas kellegi kilpi ja oma mõõka, lootisin need ja siis uimastas mind seljatagant tegelane, kes oli varem OG kambaga koos mäel seisnud. Hakkas seletama, et OG olles on käsi pea peal jne. siis ei olnud kellegil. Seda ma õigeks ei lugenud ja kõndisin edasi- Siit moraal: kui oled maas ja uimane, siis ole maas ja uimane, isegi kui on Game Stop või su kõrval on keegi OG. Ma ei suuda ega taha õigeks lugeda kellegi tegevus, kes on hetk tagasi mu silme all silmnähtavalt OG olnud, eriti kui mäng on hetkeks peatatud.
Jooksin tagasi omade juurde pakkusin kellegile kilpi. Siis kõlas teade, et mäng on läbi.


Kindlasti on siit puudu nii mõndagi, mida läbi elasin, olen kirjutanud läbisegi nii olevikus kui minevikus, aga tahtsin kirjutada siis, kui veel midagigi täpsemalt meeles on.

Tänud GMidele- võiks öelda et see on olnud sigahea larp. Olete suutnud tekitada korraliku larpipohmaka ja lähen kohe tänulikult magama..


+++++++++
Siit nüüd igasuguseid manitsussõnu vingujatele, kellel ei olnud midagi teha. Tehke endale midagi teha. Mina pidin tegelema oma kahe questiga, mis said lõpuks ka vist tehtud(üks neist on võimalik et tehtud, kuid ma ei ole kindel), kuid need moodustasid kaduvväikese osa kogu tegevusest, millest põhiline oli mu persoonile tundmatute isikutega suhtlemine ja nende tundmaõppimine, mis näitas, kuidas nendega hiljem suhelda tuleb, ja kuidas neid kõige paremini mõjutada, kui vaja olema peaks.

Alguses arvasin, et mul võib olla raskusi Kaljulõhele toa saamisega, pean äkki kõrtsis ööbima ja saan seal rahulolematu kuningavõsuna rollimängu teha. See aga jäi ära

Kõige huvitavam on informatsiooni liikumine. See toimus meie kahe poole just põhiliselt kõrtsirahva hulgast, kelle hulgas oli mitmeid tegelasi, kellel olevat igav. Samas nendel teiega samas majas peatujatel, kellega meie suhtlesime, oli vägagi lõbus.

Soovitusi:

1. Suhtle teiste tegelastega ja leia midagi huvitavat mida uurida või huvitav ettevõtmine milles kaasa lüüa.

2. Mõtle, kas sa ei saaks enda persooni omadusi kuidagi millekski ära kasutada, ehk oled midagi kahe silma vahele jätnud. Mängujuhid ei ole rõõmsad mitte siis kui tapetakse palju vaenlasi, vaid siis, kui süvenetakse enda tegelasse ja mõeldakse ning tegutsetakse temana. Tõeliselt hea rollimängu pujul on võimalikud ka sellised asjad, mida sinu tegelastelehel otseselt oskustes või omadustes kirjas ei ole.

3. Kui sa ei leia endale ise tegevust, näita teistele, et sa oled mingitki pidi kasulik, ning sulle leitakse tegevust.

4. Kui sul ikka igav on, vaata punkte 1 ja 2 ning mõtle natuke..

[ozkar]

Muide nendele kellele ei meeldinud RP, siis mina mängisin pealtnäha täiesti tähtsusetut rolli(14 aastane kääbik, kelle quest oli venna armuasjadest natukene aru saada) , kuid ma panin asju juhtuma: teise päeva rünnak oli minu juhtimises(päkade liider ütles veel et tegelt päkad läksidki orke tapma, et minu ära lõigatud kätt tagasi saada), haldjad kartsid mind, päästsin haldja, sõin nikotiini mett , kõndisin vankriga kogemata Angmari tugipunkti kavatusega tuua puid, ma olin Luhaotsa kõrsti omanik ja lõpuks olin ma üks väääga rikas, tapsin nazguli , õppisin backstabbimise ära ning ka mõõklemise. Ja Gandalf magas minu urukeses koos minu ja ühe kääpsuneiuga .

[GrimReaper]

[Dru]

[Curunir]

[lendya]

Isand Huki kirjutas p6hiliselt 2ra k6ik olulise mis mulgi 8elda oli.

p6him6tteliselt jah, ma oleksin v6inud leida endale tegevust j2rgmisel p2eval, kuid esimese 88 molutamine lihtsalt j2ttis tunde nii IG kui OG, et tegelikult sooviks edasi r2nnata, eriti p2rast seda hetke, kus Lahked haldjad meile teatasid, et meid igatahes lossi ei usaldata (ignoreerime seda, et nn "pahad" ei peaks saama lossi yldse sissegi?), kuna ei paista siin ei kodukohta ega kaitset, pigem vaenulikkust ja v66rast maad.
Suur oli minu r66m, kui me yksh22lselt m2gilastele pealiku leidsime, ja temaga koos ma siis minema r2ndasingi. sissepyhitsemiseriitus tuleb m6ni teine p2ev korraldada, kui juba kodukoht v6i suurem h6im olemas.

yhes6naga, m2ngijate eraldamine teemal "haldjad m2ngivad, ylej22nud joovad k6rtsis ja t2idavad oma nn.queste (milledeks olid muuhuldas t6epoolest teemad a la "oled vapper jahimees", v6i "naudi yhe 6htu jooksul nii k22bikpreili kui p2kapikpreili armastust")" ning seletus "aga enamus m2ngu polnud niikuinii t2naseks plaanitud" ajas m2nguisu 2ra.

tore, et teistel j2rgmisel p2eval tore oli. minul oli ka.

[Tamerlan]

[Aweron]

[Eveningstar]

[Balor]

[Draug]