Nii, nüüd siis minu meenutused ka.
Hakkasime Aka ja Träguniga neljapäeva õhtul kella 10 paiku Jõgevalt astuma. Teekond oli lõbus, aga ei hakka sellest pikemalt kirjutama. Kohale jõudsime kella 12 paiku. Et oli piisavalt pime, ei viitsinud me telki üles panna. Seega panime oma ainsa lebomati poolelioleva linnuse põrandale, panime selga nii soojad riided, kui võimalik, võtsime peale nii palju soojasid asju, kui võimalik ja üritasime hästi soojad olla. Ei õnnestunud. Et ma olin sellele eelnenud ööl natuke vähem kui poolteist tundi maganud, olin suhteliselt unine. Igatahes mina sain väga vähe magada.
Reedel hakkasid ka teised saabuma. Ma ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Aah, oot, hakkab meenuma. Väravas olin, jagasin käepaelu ja müüsin pileteid ja jooksin ringi ja näitasin inimestele, kuhu telke võib panna ja kus on wc-d ja vastasin muudele naljakatele küsimustele, millele ma ise ka vastust ei teadnud.
Mingi hetk saabus Daleios, kellega ma hommikul kella... viieni vist üleval olin. Mingi hetk õhtul olime Kirve telgis Kirve ja Daleiose ja... Daniga? Laulsime. Jälle üks magamata öö. Hakkasin mõtlema, kui kaua ma suudan veel vastu pidada. Laupäeval olin võrdlemisi zombi.
Laupäev.. Sadas. Ja siis ma käisin väga naljakate riietega ringi, sest mu kleit oli läbimärg. Ahjaa, see oli see päev ka, kus ma väga lambist otsustasin mängust siiski osa võtta, kuigi polnud rolli ega midagi. Et ma polnud eriti oluline tegelane ja ei suutnud ühtegi GM-i leida, sulandusin lihtsalt sisse.
Tänu Gazhadile sai sellest väga mälestusväärne mäng. Suur aitäh sulle! Me plaan oli igati hea ja oleks väärinud teostamist, aga läks nii nagu läks.
Aga öösel sain vähemalt magada! Oli küll ilgelt külm, aga väsimus oli lihtsalt tappev.
Tagasi sain Drogoga, kes tõi mind otse koduukseni. Suur aitäh!
Ja suur tänu raske töö tegijatele, kes kogu vaeva nägid
Järgmine aasta jälle ja veelgi paremini!