Talgud ja LARP Jüriöö ülestõus, 21 - 22 aprill

[Pallando]

[Bernard]

[VincentArckharum]

[vana.karu]

[sentius]

[vana.karu]

[chloe]

[sõdalane]

Saatsin juba nelipäeva tagasi osalemis soovi kirja on pantud seimese maili sain mantilt ka kätte aga GM pole ühendust võtnud

[Pallando]

[Pallando]

[Hemilion]

[Bernard]

[Pallando]

Mängu taust (rollid jagatakse peale 16.-t):


Kadunud kaubavoor
Läti Henrik jutustab suurest kaubavoorist, mis kunagi enne Riia ehitamist on Väina äärest olnud teel Pihkvasse ja mille ugalased on paljaks riisunud. Väidetavalt omastasid ugalased kaupu rohkem kui 200 kg hõbeda väärtuses. Et saak oli erakordne sai sündmus tuntuks ligidal ja kaugel ning hüvituse nõudmine ugalastelt püsis aastaid päevakorral.

1219 aasta 15. juuni õhtu eel algab lahing, millele taanlased võlgnevad oma lipu. Üsna lahingu alguses tungivad Revala ja Harju mehed Mõõgavendade ordu asutaja Theoderichi telgini ja tapavad ta. Sureb staazikaim ristisõdija Baltimail. Theoderichi aastatepikkune töö koos röövitud vooriga kadunud reliikvia leidmiseks on lõppenud. Tulutult.

1226 aasta jaanuaris väisab Eestit Modena piiskop Wilhelm (paavst Honorius III legaat). Tagamaks kohalike elanike abi ja lojaalsust kohtub legaat Pudivirus, Agelinde linnuses, kõigi Virumaa vanematega ja võtab Virumaa paavsti võimu alla. See tähendas eestlaste ristimiseelse administratsiooni taastamist alluvusega otse paavstile. Tekib omapärane puhverriik taanlaste ja sakslaste valduste vahel. Seda siiski mitte kauaks. Wilhelm on sunnitud üha halveneva tervise tõttu maalt lahkuma. Asehalduriks jäetud magister Johannes aga ei käi üle vaenutsevatest naabritest ja naaseb Itaaliasse 1227 aastal. Nii luhtub paavsti enese sanktsioneeritud katse leida kadunud reliikvia jälgi.

Aeg möödub. Kunagisest vooriröövist on rahvasuhu talletunud laulud ja lood, mida vanataadid kolde ääres lastelastele või kõrtsis purjuspäi üksteisele armastavad vesta. Aga mitte ainult. On kõrgete lagedega kivist kodade tagakambreid, kus kadunud reliikvia saladus endiselt rahu ei anna. Ikka ja jälle on püütud leida jälgi, mis viiksid lähemale kadunud aarde mõistatusele. Sama tihti aga on jäljeotsijad ise leidnud oma otsa Eestimaa metsade ja rabade avaras rüpes.

1343. aasta Simuna kirikukihelkonnas (endine Pudiviru)
Äntu Punamäe nimelisel oosil, kuhu eestlased esimese aastatuhande alul olid rajanud linnuse, laiutab nüüd Agelinde klooster. Seal elavad mungad. Juhtub ka, et kloostrist astuvad jumalateenistuse ajaks läbi rändurid, kes teel Paidest või Põltsamaalt Rakverre või koguni vastupidi. Hilisemale ajale jäänud rändur saab kloostrist ka öömaja. Usinalt teenivad mungad kloostri abti karmi pilgu all oma igapäevast leiba ja laulavad issandale kiitust. Rikkalik on kloostri aed ja pilgeni täidet selle keldrid.

Agelinde kloostrist itta jääb Loovälja küla. See on üks jõukamaid Virumaal. Loovälja küla kuulub eesti soost isandale nimega Manileid. Manileid on üks vähestest eesti soost isikuist, kel on õnnestunud säilitada maaisanda tiitel ja kellele on Taani kuninga poolt eraldatud oma läänivaldus.

Vihuri küla asub Agelinde kloostri maadel. Põld ei anna siin palju välja. Kari on kiduram kui Loovälja külas. Sood ja rabad ja metsad ümbritesevad Vihuri küla.

Kui Agelinde kloostrist Rakvere suunas minna, siis nii poole tunni vankrisõidu kaugusel asub Tigeda tarva kõrts oma sammaldunud rookatusega. Siin puhkavad jalga, nosivad sööki ja lonksavad keelekastet eri seisusest rännumehed. Siin võib kohata rändrüütlit kokku löömas kaupmehega, maameest vedamas laulujoru koos kloostri sõjasulasega. Siin voolab kesvamärg ja jutt. Näitsikud punapalgelised kannavad sööki ette ja leti taga peab kõrtsmiku habetunud kogu arvet toimuva üle.

[sõdalane]

Regamisel ma kirjutasin et ma tahan olla maarahvas
Aga ma mõttlesin et ma tahan olla sakslane (Rüütel) kuid ikkagi eestlaste poolel kas ma pean seda kirjutama mantile või oma küla GM-ile ? (kui ta lõppuks muga ühendust võttab)

[Pallando]