Mina mängisin siis koos Sentiusega bandiite. Ja kole lõbus oli. Hea küll, algul oli natuke igav, kui konföderatsioon ilmatuma aja võttis, et oma baasi jõuda. Lausa nii igav, et algul iseenesest toimunud ninja-ranger-bandiite mängimine muundus sujuvalt valli-peal-kõigile-näha-olevateks-bandiitide mängimiseks. Äkki see oligi konföde taotlus? Kes teab. Pärast oli igatahes hämming kui kuulsin, et peale baasi võtmist oli üks tuba neil haavatuid täis olnud.
Mängu ägedaim hetk oli muidugi grupiseks punkri otsas. Ägedus oli nii suur, et ma tõesõna märkaisn alles videost, et tegelikult oli seal üks uks ka mille ümber kõik uniooni haavatud lebasid. Täiesti ilmselgelt näha olev käik koos uksega jäi mulle nähtamatuks, jätkus vaid silmi sihtmärkide jaoks. Kahjuks küll mitte lõpuni, sest olles ära lasknud kuus sihtmärki (neist kaks omad :p), leidsin, et kedagi rohkem ju ometigi ei tule, ja asusin haavatuid paljaks röövima. Just õigel hetkel kuna umbes täpselt kaks sekundit hiljem jõudis kohale uniooni päästepatrull. Oleks neid vaid varem märganud siis..
Pärast seda võis mängu juba kordaläinuks lugeda. Käisime kollitamas uniooni baasi, kuid hullemast säästsime neid kuna mul relv tõrkus ja vajasime 15 minutit pausi.
Järgmiseks, otsustasime konföderatsiooni piiluma minna. Tegime Sentiusega hullud plaanid-skeemid kuidas nende baasini jõuda, sest ootasime et baasist 30m põhjapool asetsev kõrge vall on valve all. Suur oli meie üllatus ja rõõm kui avastasime et see tegelikult nii ei olnud. Järgnev meenutas minu jaoks pisut lasketiirus käimist ootamatult ilmuvate sihtmärkidega. Lahing venis nii pikaks et pidin vahepeal grip-kotikesest lisamoona laadima ja mõtlema tungivalt selle peale kas too kiivriga poiss kellel ma enda sidumise ära keelasin (oli vist Kristjan?) ikka jääb veel ellu või peaks tal lubama juba end siduda.
Peale purjus bandiidi etendamist unionistidele sai pisut baasis passitud ja rünnakut oodatud. Rünnak ise oli kuidagi anti-klimaatiline. Kuna eesmärk oli teha siiski suhteliselt staatilist kaitset siis oli selline kammitsetud tunne. Kiitus läheb siinkohal tollele mängijale kes lõpuks suure kaarega lõunast üle valli meid haaras ja tegelikult kogu lahingu ka ründajate jaoks võitis, viies vähemalt kolm bandiiti viiest rivist välja.
Ja sellega mäng meie jaoks lõppeski. Tahaks siinkohal eriti tänada Sentiust kes oli üks väga hea lahingpaariline.
Änd näu for samfing kompliitli different
[heietus]Rääkides militaartaustast ja airsoftist siis julgen väita, et tegelikult see ei ole väga oluline. Kuna distantsid on oluliselt väiksemad siis üks-ühele ei anna midagi üle kanda. Olen ise selle faasi läbi käinud ja aru saanud et jao rünnakut, stiilis Kuperjanovi jalavägi, ei saa teha. Saab kasutada vaid põhimõtteid, kuid nagu elu on näidanud, õpivad paljud ajateenistuses selgeks drilli kuidas midagi tehakse kuid mitte miks seda nii tehakse ja kuidas samadel alustel teises situatsioonis asju lahendada. Julgen väita, et korralik airsofti kogemus loeb rohkemgi, eriti sellises suhteliselt vabas ja madala lahingintensiivsusega mängus, kui militaartaust. Kogemus kuidas kuulid lendavad, kui kaugele üldse tabab ja kui kaugele on mõtekas tulistada.
Agressiivsus, koostöö kaaslastega, positsiooni valik on kolm kõige tähtsamat punkti ja just selles järjekorras. [/heietus]
Usun et järgmises mängus ei saa bandiitide elu enam nii kerge olema