Hilisele lõikusele hiline vastukaja
Ma kuskil tegelt tänasin ka et ilgelt äge mäng oli . Nii, kus ma vahepeal olen unustanud männiokad ja seenelised... ja läbilugenud kogu eelneva arutelu toidu, laskemoona, questide ja rollimängu arenemise teemadel. Siiz ma mõtisklen ka...
Mäng algas minu jaoks sellega kui Vitali oli mulle ja kaasvõitlejale andnud ülesande püstitada ajutine laager ning kaasvõitleja otsustas kirvega omal näpud otsast raiuda... ok ilmselt ta üritas siiski telgivaiasid tekitada aga läks veidi nihu . Verd voolas mulinal, kasta või puid ja mina andsin päris esmaabi päris vahenditega. Loodetavasti on nüüdseks tegelasel haavad paranend, paistsid üsna viisakad sälgud.
Paik oli üsna hästi valitud, ainuke mis mind veidi häiris, see kuramuse männimets oli vahepealse ajaga suutnud üsna kõrgeks kasvada, vaimusilmas tankipolügoni ette kujutades eeldasin lagedamat ala, lagund hoonestusega, mida kaugelt binokliga seirata ja luuret teha . Veidi tõmbas rollimängu ketti maha ka pidev edasi-tagasi jooksmine surnuaia ja rindejoone vahel . Aga noh, see oligi sedasorti mäng, kus meiesuguseid pidi olema "palju" ja pidevalt peale swarmima.
Kuid tegelt mulle meeldis, kuna olin vabadusvõitleja, siis igavuse momenti ei tekkind kordagi, "kommi" sokutamine "taskusse" oli väga äge ja maasturi ründamine põõsast veel ägedam, ning metsa vahel ringi hiilimine oli chill , sain loodust nautida, eriline tänks GM-idele topeltvikerkaare taevasse sebimise eest ja valguseffektide eest, mis kaseladvad kuldseks kuldas kui me rünnakule asusime.
Meelde jäi ka lõbus seik punkri kõrval metsas mütates, kus jäin ainsana 4-sest pundist ellu, võtsin maha tolle konföka, kes mu viimase kaaslase teise ilma saatis ja siis märaksin et oi, kraavis kükitab veel keegi, aga mul oli salv tühi ja vastase poolt ei tulnd ka surmavat lasku, nii me säbelesime seal seni kuni mäng läbi sai . Hiljem ühe teise puu tagant välja tulnud daam teatas õhinal, et kui ma oleks veel ühe sammu edasi teinud, oleks saanud tema ka mängu jooksul korra kedagi lasta ja ilmselt minu teise ilma saatnud . Olin tal pidevalt kirbul, aga kuna puu oli piisavalt toekas ja kaitses mind kurja kuuli eest hästi.
Mis siis veel:
1. Toit, mina kui vähe ökosüsteemi tarbiv olend olen nõus meeleldi konserve vahetama, kas või puhtalt lõbu pärast , nagu te mäletate, üritasin enne mängu rahvast "käima tõmmata" ja mu kujuteldav mängutegelane soovis konserve või patakaid leida-vahetada . Muide, mis supist te kõik räägite , meil vabadusvõitlejad nosisid kuiva leiba ja lõikusid vorstijupist viilu peale.
2. Mis seda eelnevat post-apo turumajandust rohkem käima tõmbaks ja mis annaks kütet sõdur-tegelaste igapäeva elule - rohkem erinevaid gruppe, mis teineteisest ei sõltuks:
2.2 Unioon ja Konföderatsioon sõltuvad teineteisest selliste kanalite kaudu nagu: nad on mõlemad struktureeritud üksused ja ajavad sama bisnessi, ehk siis on vähemal või rohkemal määral teineteisele konkurendid, indiviidid kummaski üksuses tunnevad oma "vastast" "partnerit" üsna-väga hästi .
2.3 vabadusvõitlejad - eelnevad struktuurid on nad endile vastandanud, taaskord on suhe paigas, kui nähakse kuskil vabadusvõitlejat lendavad kuulid ilma arupärimata, et mis asja sa seal ajad, äkki oli vabadusvõitlejal vaja põõsas kükitada ja loodushääli kuulata... teate küll inimene ei ole ka postapos umbne .
2.4 võiks sisse tuua lisaks mercidele mingid sellised rühmad, kelle olemasolust kellelgi otseselt aimu ei ole, tundmatud muutujad, minu kujutelmas võiks tekkida situatsioon, kus kohe võõrast salka või indiviidi trehvates ei hakata kohe põmmutama, vaid tekiks selline ettevaatlik pinev õhkond, kumbki ei tea, mida teine pool endast kujutada võib. Ja seejärel asutakse üksteise taluvuspiire kompama, sõjardid teavad hästi kuidas käituda, kaks turvavad üks läheb möla pidama . Ja juttu võib teha millest iganes.
2.5 mis elavdaks turumajandust, ok konservi ärida on äge , aga ka mingi põnevam minevikurahva jublakas, mille savager on kustkilt välja tuulanud ja mis nüüd kaupleja seljakotis ootab vahetamist patareide või puhaste sidemete vastu. Et asi tõesti isutaks, võiks sellistel esemetel olla mängusisene väärtus. Ka vähemaid relvi võiks sääraselt kaubelda, miks mitte, üks laadimata ja ilma sihikuta rendirelv kaupmehe kaukas isutaks ilmselt siiski kedagi, kes otsiks juba kuskilt veel sihiku peale ja salve alla . Mõnes stashi hunnikus võiks ju säärased jublunnid juba eos olemas olla . Sama värk taskulampidega milles ei ole patareisid, leitavad on mõlemad komponendid, kuid tuleb kuidagi 1+1 kokku saada . Ka vingete mugavamate kaitsevahendite äri oleks ju vägagi teema . Tegelt lähen juba liialt detailseks, eniveis. VAhendeid kuida mängusisest turumajanduse-rollimängu käima tõmmata on piisavalt.
3. leiukohtade läbi tuulamine, nii sama käsi põsakil ootamine, mil otsiaeg täis saab on tõesti halb variant. Hea variant on puzzle lahendamine, dnd raamatutes on neid päris mitmeid, kui mõistatust läbi ei näri, siis ei leia sittagi, paberite järgi hea insener on palju lihtsam olla, aga seda on vaja ka tõestada . Muidugi säärased mõistatused esitavad mängujuhtidele päris korraliku väljakutse . Erineva tasemega leiukohad tõkestada eri raskusastmega mõistatustega? Ka mõni paugukas lõksunäol on üsna meelierutav, võib deklareerida, et kui nisanäpust tehnik asja õhku laseb, on ig pauk nii äge, et kogu rühm lendas koeratoiduks okstele laiali ja mutantoravad saavad talvevarudeks kuivatatud liha mõni päev hiljem kokku noppida. Ja teadmatus on kõige suurem sisikonna kokku tõmbaja, kunagi ei tea, kas just sellel pusal seal on midagi eluohtliku küljes või mitte .
Mis mind sügavalt ärritas oli seik, mil me alustasime lõpupealetungi ja ühe väikese pundi teel maha võtsime. Ning kui üks tumeda peaga suure suuga piiga põsele mustika tekkinud tulevahetuses sai. Kes laskis pole tähtis, meele tegi mõruks see, kui ma moka otsast tollest lõpetavast lasust mainisin ja vastutasuks sain üsna og ähvarduse terve valangutäie näkku saada. Kurat, kui sa oled tulnud airsofti mängule, siis arvesta sellega et katmata näoga ringi tuterdades eesliinil sa varem või hiljem lahkud sealt mustikatega ja selle pärast suvalisele inimsele ninna karata on väga vale. Sellise jutu eest mängujuhina annaksin alalise keelu mängudel osalemise eest, kuna kunagi ei tea, mil tõesti emotsioon üle keeb ja sõnad teoks muutuvad. Ma sain ise mercide käest mitu valangut näkku ja hiljem peale mängu lõppu punkri kaitsmisel lasti mind meetri pealt selga, mul ei tulnud isegi mõttesse, et peaks kedagi selle pärast ähvardama või sitasti ütlema.
Aga et siis, skipime talve ja ligase kevade ning uut mängu paluks aitähh!
Kameelon 1...2...3