Arnori matuste muljed

[Tauron]

[pronto]

[Henzu]

[pronto]

[Dan]

[Lord Sauron]

[terep12]

[Die]

[Ragnar Lembitu poeg]

[Tamerlan]

Kuninglikud matused Arnoris vaadatuna Rhudauri pealiku Inzituri poolt.


Esimese asjana pean ütlema, et pealikuna oleks ehk olnud parem mõni teine mees, kes tundnuks paremini olusid, sest minule oli maastik tundmatu nagu ka eelmisest mängust välja kujunenud suhted. Samuti ei osanud ma arutada asju mägilastega enne mängu algust selgeks ja ausalt öeldes ei olnud mulle ka täpselt teada, kuidas kellegagi ühendust võtta ja kes need kõik ülepea olid, sest olen digitaalreligioonis alles noviits. Pisut vähe oli antud rollimängu Angmarile ja Rhudaurile, sest meil polnud Nõidkunniga muud küsimust kui laagri jagamise ja valvamise osas ja kes kus ööbib; selge oli, et lihtsalt Nazguli häid sõjaplaane ruineerida olnuks kah mõttetu. Aga see selleks, lähemalt mängust, ning kui mul midagi jääbki välja, siis on see kogemata ning palun teistel mägilastel või muidu asjaosalistel mind täiendada.


Esimesel õhtul algas Rhudauri leeri kogunemine, mis kestis pea hilise ööni ning lõppeks saavutas meie hulk kahekümne kahe isiku piiri, milles valdav osa oli sõdalasi, nii kergeid kui raskeid. Pealik ise oli relvastatud vibu ja nooltega ning kandis enamjaolt kilpi seljal, kilbil oli kujutatud suur punane kotkas mustal põhjal (see iseloomustus oli nende jaoks, kes pealikut ei teadnud ses mängus). Oma laagri rajasime orkide laagrist pisut tahapoole selle arvestusega, et saaksime teha lõket ning vastane alati esimesena orkide otsa põrkab kui meie kanti välja murrab. Selgus, et meie lõke meelitas kohale ka suure hulga orke, kel oli oma laagris külm hakanud. Ebamugav asjaolu oli see, et läheduses valvet pidavad orkid hakkasid mingil ajal purjus peaga laulu joristama ning võib mõista haldjaid, kes sest keelest peavalu saavad. Asi lõppes sellega, et Rhudauri pealik lubas kogu mägilaste laagriga neil kõrid maha võtta kui nad vait ei jää. Igatahes oli sellest lubadusest abi. (Hiljem maksis Alakmundo[Hallsilm], kes teadmata põhjustel orkilaagris ööbis, neile kätte sellega, et laulis kah mõnda aega ja hakkas siis norskama ja kumb oli hullem, seda ei või mina öelda.)

Esimesel õhtul saabus meie laagrisse pisike näitsik, kes oli umbes pealiku mõõga pikkune ja nimetas end Isadoraks ja ta oli Arthedaini kojaülema Findegili tütar oma sõnutsi ning väitis end otsivat kedagi mägilast Palsakki, kes olla suur mees ning pool õhtut sisustasid mägilased sellega, et katsusid ära arvata, mille poolest võinuks Palsakk suur olla. (irw) Asi lõppes sellega, et pealiku kaasa Iphatur otsis abi nägemusist ning sai teateid manalaist ka selle Palsaki kohta, kelle tappis Isadora enese vend ja käsu selleks oli andnud Findegil ise. Seepeale nördis Isadora nii, et otsustas jääda mägilastele abiks ning pidas oma lubadust, sõeludes pidevalt nii Rhudauri kui Arnori leeri vahet ja tuues väärt sõnumeid. Jutt oli sel tütrikul aga nii nobe, et kahju on mehest, kes ta ükskord ära võtab.

Kuid asjad arenesid omasoodu ning esimesel õhtul pärast keskööd algasid esimesed sõjalised ettevõtmised. Mitu mägilast seadis end rõivile vaenlastele sarnlevalt ja imbus nende hulka, külvates segadust ja tuues häid teateid. Üks meie seast, Alakmundo, oskas mitmeid surnuks susata ja suure sõjasaagi tuua leeri. Nende meeste tegemiste kohta ei tea ma midagi kosta, kuid nad olid silmnähtavalt upsakust täis oma edu üle. Pealik Inzitur aga sai Angmari kuningalt korralduse (ei söandanud ju kuidagi nazgulile vastu põtkida) minna mägilastega Moriat rüüstama, ehk siis nii-öelda habet ajama, eh-eh… Aga asjalood kujunesid selliselt, et Nõidkuninga teejuhatamine oli pisut konarlik ja terve rhudauride vägi eksles poolteist tundi mööda kõige tigedamaid tihnikuid ja lonkis lõpuks laagrisse tagasi, hõlmad takjaid täis. Hiljem selgus ka tõsiasi, et päkapikke Morias üldse polnudki ning me pidanuks lihtsalt musta koobast kaema ilma igasuguse lahinguta.
Igatahes läks vägi tagasi laagrisse ja magas südamerahuga hommikuni, kuulates ka vahepeal naasnud salanoameeste vägitegude jutte.

Hommikul algas agar tegutsemine. Nii orkid kui mägilased helpisid roka kähku kõhupauna ning asutasid endid tegutsema. Mõlemad leerid saatsid välja nuuskureid ning salku ja Rhudauril oli uljas plaan Voorel pisut saagitseda ja skalpe korjata. Paar silmameest ees, läksid mägilased Voore poole kuni pärast Moriat tuli üks luururitest tagasi ja hingeldas, et oli näinud vardjaid passimas just enne voore algust käänakul. Lootsime neid meelitada endi poole liikuma, et neile siis kott pähe tõmmata, kuid kahjuks läks meie varitsus liigoskamatu mäginõia pärast nahka, sest ta jooksis tüseda oksapragina saatel läbi võpsiku, muutes ka kõige joobnuma päkapiku umbusklikuks. Ootasime pisut, kuigi oli selge, et olime juba avastatud ja peatselt nägime Gondori sõjasalka enestele lähenemas. Oli tagumine aeg tee peale minna, et taganemistee vaba olnuks ja hindasime siis vastastikku jõudu—enam-vähem võrdne, seega oli mõistlik lahingut mitte alustada. Kohe saatsime ka sõna orkide laagrisse, et seal valmis oldaks. Algas küsimuste esitamine ja neile valetamine. Selgitasime suure suuga, et tegelikult oleme me jahimehed ja ajasime taga metsasõnni (ega te ole juhtunud nägema?) aga millegipärast meid ei usutud ja süüdistati meid mägilaseks olemises.(?) Ning gondorlased alustasid lähenemist, mispeale vahetati sõbralikult viskodasid ja meie silkasime kodu poole, lootes rüütleid eneste järele meelitada. Õnnetuseks tuli Voore poolt tagasi mägilane Khibilzigu, kellelt nõuti, kes ta on, kuhu läheb ja miks ja miks just sinna ja üleüldse. Too vastas, et olen teekäija ja lähen sinnapoole ja et miks mägilaste poole, siis kelle asi see on ja üleüldse, kas tead. Mispeale arvas Gondori väepealik, et ta tuleks maha lüüa. Vapper Khibilzigu tegi rumala sammu ja võttis väljakutse vastu, võideldes ausas heitluses nelja Gondori rüütliga ja põgenedes köntidel meie manu—siitpeale ihuti vaenlaste väepealiku peale eriti hammast. Gondor liikus üha meie poole, kuid et igal pool oli orke liikvel, siis ilmus neist juba nii mõnigi meile lisaks, iseäranis meeliülendav oli näha üht terastissidega emaorki. See kohtumine lõppes ilma suurema kähmluseta, vastaspooled hindasid teineteise jõudu ja kompasid võitlusvalmidust.

Lõunasel ajal aga oli plaanis suurem rüüstamine ja röövretk Voorele ning Fornosti alla. Kaasas oli meil kaks nazguli ja suurem osa nii orkide kui mägilaste jõukudest. Liiguti kahes (võin eksida-OG) tugevas salgas, millest üks liikus läbi tiheda võpsiku Fornosti alla, teine ringiga Voorele. Poolel teel liitus mägilastega Isadora, kes tõi meie juurde kolm mingit väga kahtlast tegelast, kes nägid välja nagu mägilased ja tahtsid meiega liituda. Isadora aga sosistas pealiku pesemata kõrva, et need olla reeturid ja salavaenlased ja et nad tuleb uimastada, mida me ka kiiremas korras tegime, sest aega oli vähe. Iphatur loitsis nad ka magama, kuid hiljem selgus, et keegi lõikas neil siiski pead otsast, lihtsalt trofeede võtmise huvist (OG—tegelikult polnud need reeturid). Peatselt kohtasime me Gondori asjameest, keda kõigepealt ora otsa tahtsime võtta, kuid selgus, et tegemist oli oma salakuulajaga, kes juhatas meid kahe Gondori rüütli peale, kes valvasid teed. Need haarati kiiresti mitmest küljest ja notiti viiludeks. Järgnevalt kohtasime eneste ees Moria poole minnes mõningaid vaenlasi, kuid nad taandusid kiirelt ega andnud meile aega hinnata nende hulka ega tugevust. Kohale jõudsime täpselt õigel ajal, et hirmsa kisaga karata kallale Voorel rahulikult laagris olnud rahvale, kes paanikas põgenesid kindluse poole. Pealik Inzitur röökis oma hääle täiesti ära seal ning tormas kui arutu koos orkide ja mägilastega läbi oru. Näha oli, kuidas Gondori väed üritasid vastu hakata ja osa rahvast koos nendega, kuid juba jooksid otse linnuse külje alt orust välja orkid, kes neil teed lõikama asusid ning lausa pisar tuli silma suurest rõõmust nii õnnestunud manöövri üle. Gondori pealik lidus kui jänes mööda kõrvalteed minema, innukas Khibilzigu kannul ja temaga veel paar mägilast. Arnorlased heitlesid ebavõrdses võitluses mägilaste ja orkidega, ise lasin maha ühe haldja, kelle kõrvad endale kaela riputasin. Keegi mägilastest tegi ilusa lasu linnusesse, surmates kellegi otse vallil. Metsik sõjakisa täitis õhku ja esimese hooga trügisid pealetungijad otse väravate alla, saades kaela lausa kivirahe. Kuid et meil polnud plaanis siis kantsi võtma hakata, taandusime võidukalt oma laagri suunas, viies sõjasaagiks suure hulga relvi.Et mul suures lahinguhoos ajaarvamine segi läks, ei oska ma öelda ka seda, millal tekkis üks istar meie vastu, kes kohe nazguliga jõudu mõõtma hakkas, vist oli see voorel peetud kähmluse käigus.. Igatahes valitsesid orkid ja mägilased lahinguvälja ja arnorlaste mõnitamine linnusevallilt kõlas üsna õõnsalt kui meie väed eemaldusid. Pealik Inzitur ei suutnud ära kelkida oma sõjaõnne ja hääle oli ta ära karjunud, nii et kuni õhtuni sai ta vaid kireda. Lisaks oli Khibilzigu õde Katarpuh ära varastanud haldjate lipu ning nüüd pruukis Inzitur seda niudevööna, mida sai Fornosti piiramisel ka näha.

(tuleb veel lisa)

[rastaman]

[pronto]

[Tamerlan]

[ularie elwing]

[pronto]