LARP: "Hiline Lõikus" 14 mai 2011

[Katzenminze]

[hoarmurath]

Märkus: Farmereid kutsuti küll Mirr ja Bob, va siis kui oli mõlemat vaja - siis olime ikka farmerid. Samas, see on klassikaline probleem larpidel, et kutsutakse tegelase ameti/silmatorkavaima omaduse järgi inimesi üldse. Siin see kuigi suur probleem polnud.

Ma ütlen omalt poolt ikka veel, et mingi relv võiks spetsialistidel olemas olla, kasvõi väike. Kuidagi nõder on relvastamata olla sellisel mängul ja mul on isiklikult ka siiralt kopp ees situatsioonidest, kus tuleb ilgelt ära joosta, muidu on perses. (See pole nüüd antud mängu gemmide süü, lihtsalt mul on nii välja kukkunud, kuna ei taha kogu aeg võitlevaid karaktereid teha). Ja IG oli mul isegi põhjendus olemas. Samas ei tasuks ka kottida neid, kes seda kanda ei soovi, kui ei oska/taha, siis ei oska/taha.

Maskide puhul hakkasin mina lihtsalt ülejäänud kostüümi vaatama. Või ma siis tunnen rahvast OG piisavalt hästi, et probleemi ei olnud.

[Batu]

[Pahandus]

Noh, insener Polt lahendas relva probleemi jaoks enda jaoks üsna lihtsalt ära kui kuulipilduja leidsime ja pärast oli teda mugavam ka kaasa vedada, et nagu ikkagi rohkem tulejõudu. Minul oli kohati küll kuulidega probleem ja alles mängu lõpupoole sain teada, et neid nii laadnalt käes olid. Selle väitega olen nõus, et spetsialistidel võiks olla mingid gaasikad või springeridki. Eriti lahe oleks farmer shotguniga põldu valvamas.
Sõjaväes õpitud taktikaga on mängus suht vähe pistmist, kuna teada on relvade laskekaugus ja kui keegi ikka kaugelt distantsilt täristab, siis väga ei vaevu mudasse kaevuma. Samas kui lähedalt kuulid üle pea vihisevad, siis on päris hea idee madalroomamist harrastada. Ise sain sellise kogemuse osaliseks mängu lõpu poole bandiitide laagrit rünnates. Läksin vist Henzu haava siduma kui plastikuparv üle pea vihises. Sel hetkel sai madalroomamist küll praktiseeritud. Samal ajal oli vist Ivellios see tegelane, kes läks bandiite tiibama ja samal ajal sain ehk talle pisut katet pakkuda.
Hea nali oli muidugi see, kui lahingu lõpus Könföded läksid omast arust bandiiti vangi võtma ja ise mõtlesin, et mis vangi, halastuslasku vaja hoopis ja kohale jõudes avastasin, et ouou see meie oma, ei saa midagi vangi võtta. Üldiselt oli funi palju ja järgmisel päeval ka lihased andsid tunda end parajalt.
Nimede koha pealt tõesti sorry - ei osanud nimesid meelde jätta ja ametikoha järgi kedagi kutsuda või niisama kõnetada tundus lihtsalt kuidagi loogilisem. Oleks eelnevalt mingi näost-näkku tutvustusring olnud, siis oleks kindlasti lihtsam olnud.
Pahandus

[Katzenminze]

[kohatu Lootus]

Otto vaatenurgast:

Lühidalt: Lahe! Täielik Stalker feeling, isegi venekeelseid roppusi karjuvad bandiidid olid olemas

Muljed:

Ka mul oli see esimene kord airsoftyt proovida, õppisin oma vigadest palju, aga liiga hilja. Väga meeldis, kui sain kohe alguses teise rühma koosseisus kaks hoonet tühjaks teha. Kõrvalt oleks kindlasti naljakas paistnud: milline lihtne sihtmärk, õnneks kedagi veel ei olnud. Esimene maja oli tühi aga teisest oli kuulda bandiitide hääli ("Jaa. Selliseid naisi sa siit küll ei leia" *osutab FHM'i tüdrukutele*). Hiljem sain teada, et meie "ülivakne" hiilimine akna all, koos käemärikide ja üllatusrünnakuga, sai võimalikuks vaid tänu bandiitide teadlikule tagasihoitusele. Ikkagi oli minu üllatus suur, kui ma suutsin maha võtta kaks bandiiti ühe valanguga, tänu minu tiimikaaslastele, kes samal ajal valusalt haavata said, kui ma kõrvaloleva akna all küürutasin ning välja hüppasin kui bandiidid vist arvasid, et nad kõik maha lastud said. Ma ei suutnud seda tükk aega uskudagi. Ka tundus pentslik samal ajal, kui pool tiimi maas, taskud bandiitide luuti täis toppida (kommid kukkusid pakist välja, kui ma seda liiga väiksesse taskusse toppida proovisin; samuti ei olnud ma tükk aega kindel, kas kommid on kommid, või mingid IG stimuladnikoostisosad vm).
Järgmised tulevahetused olid mitte nii ägedad. Juhindusin näpunäidetest: üksiklasud, ära raiska kuule. Isegi kui mu tasku kuule täis oli. Ei kasutanud piisavalt spray-and-pray'd, isegi kui vastane liiga kaugel ei olnud ja ma oleksin arvatavasti pihta saanud, sest alahindasin tugevalt enda ja relva täpsust. Oleks pidanud ka kattetuld kasutama. Alahindasin selle võimekust, isegi kui minu vastu seda edukalt kasutati.
Jama oli ka kindluses akna all passimine ja sääskede minemapeletamine. Rahutusest sisustasin seda Bandiitide jäetud nukuga täpsuslaskmise harjutamisega, kus ma alles hakkasin aru saama, et kurat see relv on täpne.
Ehk: arvan, et oleks bandiitidel ja mängijatel palju huvitavam olnud, kui vähemalt veerandtunnine tulistamiskursus enne mängu oleks läbi viidud. Mitte et siin on relv, ära tolle otsaga sõpra sihi. Mulle ei tehtud algul teatavakski, et ma ise relva laadima pean, peaaegu oleks tühjaga läinud.

Veel relvastuse poolest:
Spetsialistidel võiksid ka relvad olla, aga väiksemad käsirelvad.
Ei meeldinud varustuse jagamine. Ainult ühel Unionistil oli punatäppsihik, samas kui enamikel Konföderantidel oli see olemas, sest nad said alguses parema varustuse valida.

Kokkuvõttes meeldis. Tahaks veel. Põhipettumus oli eepilise U. ja K. vahelise mängulõpusõja puudumine, ja üldse imelik lõpp, kus korraks tundus et läbirääkimiste käigus oli boss pantvangi võetud (raadiosaatjast: "Meil on vaja farmerit. Noh, et teada saada, kas see, noh see taim on ikka see taim.") See tundus nii kahtlane, et nüüd kohe läheme ja tapame need K-raisad selle eest ära. Ja siis öeldi, et mäng on läbi. ;(
Kuigi rääkisin põhiliselt negatiivsest poolest, oli mäng ikkagi üldiselt positiivne.

Veel tagasisidet vältimatu järje jaoks:
-rohkem osapooli, nagu alakasutatud karavanistid, kes võiskid ka PC'd olla, omade motiividega
-bandiidid võiksid kah sarnaselt omade motiividega PC'd olla, mitte süütevedelikuga liialdanud täppislaskurid
- võiks olla selgem märgistus fraktsioonide vahel, (punkri klasterfakil oli ka veel üks osapool: meedik eskordiga, kes ei saanud aru kas tulistada või põgeneda, sest ei oldud ka kokku lepitud äratundmishõikeid vm)
-kui pooltel poleks kõigil olemas piisav arv igat tüüpi spetsialiste, tekiks rohkem initsiatiivi koostööks/inimröövideks/cloack-and-dagger-poliitikaks või eelnevate kombinatsioonideks, kuigi ma ei kujuta ette, kuidas sel juhul üleselgasuskamist ära hoida. Nii oleks spetsiastidel huvitavam olla.
-kas on palju loota ulmelisemaid tegelasi NPC'dena: nagu raudrüüs Terase Vennaskonna rüütleid raskekuulipilduritega?
-mõnesõnaga rohkem väiksemaid fraktsioone, kes võiskid selgete eraldusmärkidega olla, nagu kiiver või sinine käepael jne, ja veidi suurem konkurents
-ja mida mõned enne mind veel ütlesid

PS: Kas on mõeldav avaldada privafoorumid kõigile (larbilistele)?

PPS: Veeeel piilteee! Ma olen suht kindel, et kellegil on pilt minust võidukalt uksest tulemas bandiitide laipe luutima, naeratust maha surumas.

[sippo]

[Pahandus]

Ju siis ma olin ainuke kes tundis, et on liiga vähe kuule ning pole mõistlik raisata. Müüriäärsete bandiitide poole laskmine oleks ilmselt olnud mõttetu, kuna relva ulatusest pisut vähe. Valangu peale lülitamine suurtes klasterfakk situatsioonides oleks ehk võinud instinktiivselt tulla, samas oli see ka põhjuseks, miks mul bandiitide laagri scoutimise ajal kuulid otsa said ja me Henzuga stiilselt saba jalge vahel taganema pidime. Ja põhjus miks sai soovitatud single shote oligi seesama, et eelneva kogemuse puudumisel ei pruugi endale aru anda kui kiiresti kuulid kuluvad. Samas kuule oli piisavalt, et neid mitte kellegilt nuiama minna, kuigi 20 kuuli ühe sigareti eest mängu keskel tundus ikkagi pisut kallis olevat
Punatäpi küsisin oma relvale kuna sattus selline relv, millel puudusid igasugused ironsightid ja vbl vedas, et see mulle anti.
PS: Kerge ettevaatlikus bandiitidega ümberkäimisel ja paranoiline baasikaitse soovitamine ilmselt tulenes sellest, et piirsalu airsofti mängus oli samamoodi tükk tühja passimist ja eepiline lahing kus meile kiirelt surprise buttsexi tehti ja oli kerge kartus, et selline asi võib juhtuda.

[Tindome]

Heh, hea tähelepanek, Otto - ma oleksin selle huumoriosa täiesti rahulikult endale hoidnud, kuidas suundub meedik koos eksordiga lahinguvälja poole ja mida nad tee peal teevad:

Baasis tüüpiline "MEEEDIK!!" röögatus.
Selgub, et ometi (ometi, OMETI!) on mul võimalus minna baasist välja kedagi kokku lappima.
Näitab Olavi Kaar, kes lisaks muule on parasjagu sidemees, meile käega umbes suuna kätte, et minge sinna.
Kapakuga asuvad kolm päästeüksuslast teele.

Nurga peal kerges segaduses ringi vaadates märkame, et paremale poole kaovad kaks tuttavat uniooni selga. Meie umbes samas suunas käbeda jooksuga järgi.
Kuna eesminejatel on edumaa, kaotame nad siiski ühe seljandiku juures silmist. Kerge arutelu, kuhu pöörata. Keegi meist nii naiivne ei ole, et astuda seljandikule ja hakata pikalt ümbrust uurima, kuhu suunda edasi liduda - ja hea on, sest justnagu kostab tulistamist ja üle seljandiku piiludes silman tundmatu isiku musta nokkmütsiga ja ilma maskita, ainult prillidega pead. Meie poolel sellist sõdurit küll ei ole.
Bandiidid, ütleb sõdur mu kõrval.
Kössitame seljandiku varjus ja mõtleme, mida ometi teha. Ja kas me oleme üldse õiges kohas (mina olen veendunud, et ei ole, täiesti ebaloogiliselt, sest tegelikult võiks ju eeldada, et kohas, kus oluline osa meie tulejõust ja spetsialistidest haavatuna maas vedeleb, on ka mõningad bandiidid. Ju ma optimistlikult lootsin, et need bandiidid peaksid olema SURNUD, kui juba mind appi kutsuti - eriti kuna Kaar esimese hooga oleks mu peaaegu üksi, ilma eskordita, minema lasknud).
Nii kulus umbes kuus mõtlikku minutit, kuni ettevaatlikult edasi asusime liikuma ja järgmine pea, mida silmasime, taevas tänatud, oli uniooni sõduri oma, nii et sain asuda tööle. Haavatuid lappima.

Aga jah...

Mingi kokkuleppeline hüüatus võinuks olla, mis üksteise äratudmist hõlbustaks. Näiteks.
Tore olnuks ka mingisugune hädasignaal unioonlaste poolelt, mille sisuks "meil on tõsiseid probleeme, appi!"
Sest seljandiku taga kükitades ma elu eest kuulatasin karjete-oiete jms osas, aga lisaks laskudele oli vaid võluvalt vaikne, linnulaulune loodus kuulda.

[sippo]

Heih!

Oli tore mäng, tõsiseltvõetav relv, mida ikka instiktiivselt natuke pelgad, on väga oluline asi.

Kuigi enamik asju on juba kokku võetud, siis sai ju lubatud ja tuleb siia ka kirjutada.
Kõigi nende eeltoodud detailide keerises - mis hästi, mis vähem - on püsti üks oluline määratlus selle kindlasti jätku väärt mängutesti juures. No nigu toigas keset keerist
Nimelt kus lõppeb militaarne võistlusmäng ja kus algab rollimäng. Õnneks on neil tubli ülekatteala, aga samas on olemas ka selge eralduskoht nimega Võit. Võiduvõimalus tähendab, et rollimängu eeldused kannatavad võrdsete võiduvõimaluste ees , milleks siin oleks võrdne arv maad, relvi, palle, spetse jne.
Sain juba vastuse, et see oli ennekõike selleks, et mängu testida, aga pikemas osas ma arvan, et pööre tsiba rollimängulisemaks oleks kindlasti abiks.

Rohkem lugu, rohkem üllatusi, rohkem näilisi valikuvõimalusi - ja saab veel parem!

ja vähem võitu ja seeläbi vähem kaotajaid.

[Xan]

Ei suutnud enam enam tagasi hoida.

Mul on ikka nii kuradi /hulk märksa ebatsensuursemaid sõnu/ kahju, et ma juba mängu esimese täpse toimumiskuupäevaga kuulutuse ilmudes teadsin, et ma ei saa sellest osa võtta. Ka hilisem igasugu erinevatel võimalikkusetasemetel kombinatsioonide läbikaalumine ei parandanud olukorda kuidagi.

Aga noh, ma väga loodan, et see ei jäänud Teil viimaseks.

X

[Mimic]

[Tanel]

[Tanel]

[Aweron]

Me täname kõiki selle suurepärase ja aktiivse tagasiside eest
Isiklikult arvan, et rohke tagasiside on leib, mille varal GMid edasi rügavad ja uusi mänge teevad, seega siiras tänu teile.

Me õppisime seekord päris palju ja järgmine kord proovime teha kõike paremini. Praeguste plaanide järgi on samad grupid ka koos järgmine mäng, see peaks mõnevõrra asju lihtsustama. Privaatfoorumeid seepärast ka ei ava, võite seal edasi jahvatada

Suured tänud kõigile mängijatele ja kaasGMidele. Järgmise korrani