Dragon.ee
KKK
Rollimängud
Kivitsõõr
Drägon
Larp
Otsing
Kaart
Viited
Alustaks ikkagi ohtrate tänusõnadega korraldajate suunas - aitäh töö ja vaeva eest, et me ülejäänud saaksime postapo-maailmas ringi seigelda!
Väga suure tänu tahan ka Gonföderatsiooni inimestele edastada, sest teiega oli tore mängida ja me olime väga tublid ning edukad! 
Pärast esimest kokkupuudet Uniooni tsiv.juhiga palgasõdurite juures ja nendega raadioside ning muude omavaheliste turvameetmete kokkuleppimist kohtusin nendega uuesti alles mängu lõpupoole, kui neil oli kaos ja meil kõigil oli mure mineerimata jäänud sektorite pärast. Turvameetmete kohta tuleb muidugi öelda, et paroolipaarist "karu"-"mustikas" ei olnud kuuldavasti-nähtavasti mingit kasu (tõenäoliselt jäi see kasutamata), sest pärast üht teie rasket võitlusepisoodi bandiitidega tegi meie lahingüksus teie leeris agaralt puhastustööd. Kaugel eemal kükitavate ja supiga majandavate spetsialistide ning paari meid turvama jäänud sõduri jaoks oli päris pingeline oodata meie mil.juhilt selgitust, et mida ikkagi täpsemalt tähendab, et "käib mingi kammaijaa"..
Muuhulgas ei toiminud ka Uniooniga kokku lepitud regulaarne raadioside iga tunni (või poole?) tagant 5ks minutiks eraldi kanalil, mistõttu nende juures toimuvast ning nende edusammudest-tõrgetest mineerimisel ei olnud meil aimugi. Ehk siis ilmselgelt oleks meie omavaheline koostöö saanud sujuda palju paremini Abiks oleks olnud ka rohkem raadiosaatjaid - kahe saatjaga tekib kergesti olukord, kus kriitilisel momendil ei ole võimalik teise meeskonnaga ühendust võtta, kuna nad on parajasti muul kanalil. Kolme saatjaga oleks võimalik hoida korraga ühendust nii oma üksustega kui ka nendega, kellega iganes koostöö plaanis on Üldiselt jäi mulle mulje, et meie meeskond oli pärast eelmist mängu asju arutades oma koostöö ja realistliku ohutuse vs mängulõbu tasakaalu päris hästi paika saanud. Liidrina tuli küll aeg-ajalt teha otsuseid, mida reaalselt samas situatsioonis vaevalt langetaks (a la mõlema inseneri palgasõduritele appi saatmine, selle asemel, et vähemalt ühte enda juures turvaliselt hoida või põhiülesannet täitma saata). Eks spetsialistid oskavad paremini öelda, kas neil oli piisavalt võimalust ja vabadust või mitte. Mil.juht kapten Valgele (aka Golf-Beta) aga siiras tänu ja aplaus koos oma second in command Harri Soolepaga (aka Rändur-1), kes meie vapraid sõdureid asjalikult ja pädevalt juhtisid ning tagasid peaegu kogu rühma turvalisuse. Kadunud Sassi jääme mäletama hea sõnaga.
Pean siinkohal muuhulgas tunnistama pattu ja endale tuhka pähe riputama oma meedikuvõimete ülekasutamise eest. Nimelt ravisime tädi Mašaga mõlemad ise haavatuna oma ülejäänud vigastatuid "täisvõimetega" - kuidagi suutsime mõlemad briifil öeldud "meedik suudab haavatuna haavu siduda" tõlgendada valesti (kui ma nüüd ei eksi?), et see ei käi ainult enda sidumise kohta, vaid kõigi. Seega mul on tunne, et ravisime inimesi üle oma võimete
Sel teemal olen suhelnud ja suhtlen täpsustavalt mängujuhtidega. Eksimus ei olnud pahatahtlik (sel juhul ma seda ju üles ei tunnistaks ), aga juhtus, nii et mõtleme ehk midagi välja selle korrigeerimiseks minevikus/tulevikus.Enne "lõpulahingut" põõsas vaenlast oodates võileiba mugida ja loota, et "ärge veel tulge" oli päris naljakas
Õnneks läks lootus täide.Mis siis veel.. relvad spetsialistide käes, toit ja oskuspõhised ülesanded on eelnevates postitustes jutuks olnud.
Sel mängul oli minul kui liidril olemas pisike käsipüstol, mitte mingi peen gaasipüstol vmt, vaid tavaline vedruga käsitsi vinnastatav "Made in China" vmt relv (mis laskis tegelikult päris täpselt, ärge mõelge midagi). Ma ei saa väita, et selle omamine oleks otseselt mu enesetunnet parandanud või muutnud oluliselt minu käitumist lahingsituatsioonides. Lõpulahingus põõsastes ründajaid oodates tundsin ma end täpselt sama haavatavana kui ilma selleta oleks olnud. Tagantjärele mõeldes oleks ilma relvata olnud lihtsam armu paluda ja hõigata, et "Meedik, ärge laske" (iseasi, kas sellest oleks kasu olnud; teisest küljest oleks seda saanud hõigata ka relva peidus hoides
), aga ohuolukorras tekkinud adrenaliini tõttu mul vaevalt see kohapeal pähe oleks tulnud.Toiduga on nii, et soe toit on hea, aga ka meie poolelt jäid enam kui pooled sellest ilma, kuna supilaager oli kaardi teises servas, kuni lahingüksus Uniooni laagrit *khm* puhastas. Kui siis teatati, et tulge nüüd ruttu siia, oli tegemist mustade nõude kokku pakkimise ja järelejäänud supinatukese purki villimisega transpordiks. Seekord oli mängutempo pisut teine, nii et staabi puudumine muutis ka toitlustuse kaootilisemaks. Optimaalset lahendust välja pakkuda ei oskagi - supilaager ei ole kergesti mobiliseeritav, aga soe söök on hea, eriti kui ilm juhtub olema külm ja märg. Ühist mänguvälist söömingut kindlasti ei poolda, see lõhub mängu. Meie sõime ilusti mängus sees olles, keegi rollist välja ka ei langenud minu meelest. Vb oleks üks variant mõelda mingi tahkema toidu peale, lihtsam vajadusel kähku transportida, sest see ei lahku potist nii kergesti kui supp
Aga endiselt on tingimuseks kiiresti valmistatavus ja kompaktsus kaasas kandmisel. Keeruline küsimus.Oskuspõhiste ülesannete kohta ma ei oska suurt midagi kommenteerida, kuna meediku töö on suhteliselt spetsiifiline ja seda juurde planeerida ei ole vaja - üldiselt tekib mängu käigus seda piisavalt või mõnikord rohkemgi
Seega selle koha pealt usaldan muude erialade esindajate poolt öeldut.Ongi vist kõik, pikk jutt ka juba. Oli äge mäng!
Täiesti edukalt saab vahest õppustel mittetulistades vastasele ohutu tunduda, õige ajani.