Mina käisin kah ära =) Oli minu esimene LARP(muidugi, ega seda minu jaoks suurt larbiks nimetada ei saa, ma ainult selle pärast natuke IG-juttu ajasingi, et rosinasaia saada) ja igati mõnus, kuigi ma muud ei teinud, kui ainult lebotasin kostüümitult seal kiige peal.
Nüüd neid muljeid ja muud jaburust lugedes olen kohutavalt vihane, et pühapäevaks ei jäänud. Aga mis teha, teine sõit tuli peale.
Isiklikult olin kohal juba kolmapäeval, neljapäeva õhta poole käisin küll kodus ja tulin reedel tagasi, aga ega ma vahepeal magada küll suurt ei jõudnud
Et festile saada, olin enda hinge Matile ära müünud(ta küll suitsukatteks ütles, et ta minu silmadest näeb, et mul üldse raha pole, aga tegelikult kirjutas ta mu ikkagi "Ori number 1"-na üles), tema parseldas mind kohe rõõmsalt edasi InBoilile, kes mulle kohe särgi kallale tuli. Aga talle seletati ikka ilusti lahti, mida tähendab orjatöö
Ja siis ma nühkisin tema mõõga suhteliselt puhtaks. Aga siis ta kadus üldse ära ja mina otsustasin ka, et ei jää kaheks päevaks järjest sinna tähtsate loomade telgi taha kükitama. Hiljem sai ka natuke kasulikku tööd tehtud, näiteks selle kuninganna hobuse haavu mingi veidra Braunovidol-salviga määritud, mis mul targu kotis oli. Ja Chloet otsisin kah laup. hommikul. Ja olin muidu tubli.
Kontserdid olid tõeliselt mõnusad! ERITI Auli. Oort kah, aga nendel puudus see sära, mis Aulil olemas oli. Infernost ei hakka rääkima, kuidagi erakordselt mage tundus.
Igatahes tundus mulle, et ma vist selle kiige peale elama jäängi. Kontserti oli sealt meeletult mõnus kuulata (eriti suurema hoo pealt), ja inimesed ka väga mõnusad =)
Sealsamas kiige peal otsustasingi, et ah, vahet pole, olen juba kohal siis võin ju natuke IGd ka teha. Kokkuvõttes olin mina siis Kuninga Isiklik Multifunktsionaalne Üldkasutatav(sest üldiselt kuulasin ma kõigi sõna, kes vähegi minust tähtsam oli <-- loe: absoluutselt kõigi) Kostüümitu Ärakarand Ori IG ja OG. Kuningas muidugi ei teadnud, et ma ka IG olen (sest ega mina ka alguses ei teadnud), ja mingi hetk tuli lõbusalt küsima, kas ma juba sisse elan ja magamiskohta ja raha ja süüa oman. See oli küll kena IG-->OG laksakas.
Muidu oli kõik väga mõnus, kaks päeva suht elasingi seal kiigu peal, süda pahaks ei läinud, kinni eriti ei hoidnud, maha ka ei kukkund. Vahepeal üritati mingit orja kellegi käest ära osta, aga kuna too orjamüüja arvas, et praeguses olukorraks müüks ta neid ostjaid hoopis orjale, siis jäi see ära. Orja eest pakuti vist 4 kulda. Hind olla olnud 17.
Siis tehti ettepanek mind ära osta, aga kuna Draug(luin) arvas, et asi kipub kuidagi perversseks minema, siis jäi see ka ära. Ei kujuta üldse ette, kuidas oleks minna kuninga jutule "Vabandust, aga need noormehed tahavad mind teie käest ära osta. Ma olen teie ori, muide."
Millalgi öö poole tehti mulle IMETORE sünnipäevakõne(nimelt oli 29.07 minu sünnipäev). Nii vahvat sünnipäevakõne pole mulle varem küll juhtunud. Vaielda keset ööd, kas minu sõbra korjus läheb oma koertele söögiks või mitte, on ääretult värskendav. Kõmpisin just hiie poole(sest nii imeliselt debiilne tunne oli), kui vastu tuli mingi kamp. Üks neist vehkis hoogsalt bofriga minu nina all. Mina, kes ma parajasti üldse inimestega kohtumiseks õiges hääles polnud, ehmatasin ennast lolliks. Pärast tuli välja, et see oli süüdimatu Draugluin. Häbi talle, ma ehmatasin ennast dementseks. Aga hiies oli mõnus. Siis oli mul Suuremat Sorti Emo hetk. Istusin seal telkide juurde viiva trepi peal, vahtisin küünlaid, kuulasin kellegi kidratinistamist ja vastasin paarile inimesele, kes mind vaheldumisi deepiks ja äravajunud joodikuks pidasid. Seda viimast ma tõesti polnud.
Mingi aeg kolisin ära magama, ja hommikul jälle otse kiige peale. Seal sai siis enam-vähem pool päeva istutud, emotsetud ja mingitele pisikestele hoogu tehtud.
Padukas oli eriti minu tujuga sobiv. Mingi hetk sai söögiputkasse peitu silgatud. Seal ma siis väänasin iga paari minuti tagant varrukatest sorinal vett välja. Imeliselt debiilne tunne oli. Vahepeal kolisin lõkke äärde kah, kus ma sain hästi tahmaseks ja suitsutatuks. Külm oli ikka. Ja märg. Ma ei julgenud üldse vaatama minna, mis mu telgis toimub. Hiljem ikka läksin, ja avastasin, et KÕIK on läbimärg ja et telgi sees oli üldiselt märjem kui väljas.
Kui ma siis läbimärjana poole kuuest bussijaama poole kõmpima hakkasin, oli väikene kahtlus sees, kas mind üldse peale võetakse. Keski läks ka sama bussiga Tartusse, niiet oma (hästi vettinud) telki ei pidanud ma vähemalt ise tassima. Bussijuht vaatas vägaväga kahtlustava pilguga minu poriseid ja märgu nartse, aga lasi mind lõpuks ikkagi bussi. Väga tänulik olen talle.
Selleks korraks sai kõik, kiik jäi (minu mäletamist mööda) enam-vähem terveks, alkoholi ma ei tarbinud mitte üks tilk(Au ja uhkust mulle igaveste!) ja öösel magasin ka mingil määral.
Aitäh kõigile, kes minu sünnipäeva nii mõnusaks tegid!
Tervidap,
Pseudopohmelline SOERD