Postitas Nele 0:43 22. Sept 2006
Selle sookolliga oli lugu nii, et venelased tahtsid tema ja kahtlased võõramaa saadikud kohe maha lüüa või vähemalt minema ajada.
Lõpuks sai asjad ikka niikaugele, et otsustati kingitus peale kroonimistseremooniat üle anda. Paraku aga oodatud pidusööming ja pralle peale kroonimistseremooniat muutus asjaolude sunnil kiireks laagri kindlustamiseks. Segastuste käigus läks aga eksootiline kingitus kaduma.
Suured tänud minu kolmele ustavale ja vaprale kaaslasele. Kui peaksin astuma vastamisi saja vihase orkiga siis eelistaksin iga kell seda teha ennem teie kui paljude aga vähem ustavate sõdalastega.
Ja lõpetuseks suured tänud ka meie vaprale väepealik-kuningale. Kohati robustne sõjaisand, kellele saatus (ja oma mõõgakäsi) oli kuningriigi kätte mänginud, omas piisavalt elutervet taulpojamõtlemist, panemaks poliitika ja luurega tegelema inimesed kellele see rohkem meelt ja keelt mööda oli. Luure ja poliitpropaganda üksusel olid igaljuhul käed-jalad tööd täis, alates amatsoonidest, kuni vastase ülejooksikute või patriarhini välja.
Seoses patriarhiga- Mul oli Kasparist hirmus kahju kui ta surma sai aga see ohver oli seda väärt. Patriarh ja tema õpipoiss olid ülikõvad. Pole ammu niipalju naerda saanud. Halliks ajas veel see, et riigi eesotsas olevad lihtsakoelised ning sirgjoonelised sõjaväelased oleksid ta parema meelega maha löönud. Neile ei tahtnud hästi kohale jõuda see keeruline poliitiline maailm, kus selleks, et saada tõeliseks kuningaks, kelle võim kehtib ka homme ja kaugemale tema mõõga siruulatusest on vajalik see, et patriarh kunni krooniks.
Parimate soovidega,
Nele
Nele
Larbi- ja võitlustreeningud üle Eesti: .-.