Dragon.ee
KKK
Rollimängud
Kivitsõõr
Drägon
Larp
Otsing
Kaart
Viited
Mängule läks Varjude Liiga vähese koosseisu (Vürst Maag, Vürstitar Berit ja isand Kullasäde), aga oioi-KUI-suurte plaanidega.
Kuna juba eelmisel Iidmaal oli meil kollektiivselt Iidmaast isu täis saamas, mõtlesimegi sellest meie viimase suure mängu teha. Meie viga peitus aga selles, et läksime mängule täie teadlikkusega reeglite kehtivusest. Pettusime.
Plaan oli siis järgmine: Demonologicumi abiga päästame mu raamatu lehtede vahelt taas taevalaotuse alla ning muudame ülejäänud Liiga liikmed pooldeemoniteks. Kui see tehtud, toome iidmaa seeriale lõpu, lüües maha kõik deemonid. Seepeale oleksime end kollektiivselt Suurema Hüvangu nimel ohverdanud. Kahest pooldeemonist ja ühest kõigeväelisest lahkuva jõu oleksime suunanud lainesse, mis üle kogu Iidmaa pühkides oleks kustutanud inimeste meelest kõik mustad kunstid, hävitanud tumedate tarkuste raamatud, hävitanud ka kõik ebasurnud ja toonud headuse ja valguse Iidmaale tagasi. Plaan oli hea
Ükshaaval ette võttes oleksime õnnistatud/neetud relvadega väga suure tõenäosusega neist ka jagu saanud. Aga...
Mõeldud-tehtud. Pärast mitut rituaali ja manamist olidki Iidmaa panteoniga liitunud kaks pooldeemonit ja täisväes deemon. Hea tunne oli. Mõnda aega.
Ent siis hakkasid sekkuma kirjutamata reeglid (ausalt, jõle vilets on plaane teha, kui ametlikud ja teadaolevalt kehtivad reeglid vananenud on).
Eriti teeb nukraks see, et enne mängu spets uurisin, kas mingeid muutusi on deemonite ja pooldeemonite osas. Ei olnud.
Ja juhtuski siis nii, et paar õndsat minutit sain deemoni väge maitsta. Siis see hajus. (Tuli nimelt välja, et deemoniks saamiseks --ja jäämiseks-- peab teiste deemonite luba olema. Kirjutamata reegel
)
Keset mängu selgus, et deemoneid üldse tappa ei saagi. See pani meite plaanidele paraja põntsu. Kirjutamata reegel 2
. Allamäge, allamäge paistsid asjad siis meie jaoks liikuma hakkavat.
Üritasime deemon Kõrvetavat Päikest iidse jõuringi abil kammitseda, ent see kahjuks ei mõjunud (mingi ime läbi hoidis ta küll kinni kõigi aegade vägevaimat deemonit Rakkapeni. Võta sa siis kinni
).
Suht huvitav oli ka see, kuidas Iidmaa 2-st alates mängudel agaralt osalenud karakter muutus totaalsest kurjamist (no teate küll filmides selline põhipaha tüüp) peaaegu pädevaks "heaks", kelle viha deemonite ülemvõimu ja pideva ahistamise vastu kasvas lõppeks nii suureks, et kooruski välja eelpool mainitud plaan. Suur osa oli selles ka Kõrvetaval Päikesel, kes (küll vägagi deemonlikul moel mu kaaskondlasi piinates) mu n-ö. "üle ääre" tõukas.
Iseenesest minu jaoks oli see üsna huvitav asjade kulg.
Kokkuvõtvalt tegi siis suurimat meelehärmi reeglite ebamäärasus ja kohatine GM overrule. Punni sa, mis sa punnid, kõvera reegliga tehakse ikka ära
Viimane võitlus Kõrvetava Päikesega oli päris omapärane -- kuigi mind neeti suht võikalt igaveseks ajaks maapõue piinlema, kajasid mu viimased sõnad maagia toel ometigi paljude kõrvu:
"Saagu, saagu ma sajatan. Tuleb ka teie aeg, teid unustatakse, teie vägi kaob, vajute unustusse. Kõik lõpeb kord. Nii sündigu!"
Kõige negatiivse ja stressitekitava kõrval ei saa aga ära unustada ka kõike toredat, närvikõdi, lahinguid, eepilisi hetki, mida mul on õnnestunud kogeda vaid tänu Iidmaa larpidele. Selle eest teile maani kummardus!
Vürst Maag on olnud mu senise larpikogemuse üks põnevamaid karaktereid, mille mängimata jätmine oleks olnud lausa patt
P.S. Varjude Liiga otsustas pärast toimunut päiksesse purjetada, et vastupanuliikumist deemonitele ka kaugematel maadel levitada.
Chillige-killige ja olgu meie maade jagamine teile valuline
Kõike paremat ja väänake need reeglid ka sirgeks
!
'
