Dragon.ee foorum

Teemast kyll mööda, aga tekkis soov omi vanu lõualuid ikka korra liigutada.

Minu arvates on suhtumine imelikuks läinud. Jääb mulje arvamusest: mängutegijale rohekm andes (raha, sõprust, midaiganes) saab rohkem lusti ja hoolikamalt tehtud persoone.
Mulle näib, et seda selletõttu, reegliks on muutunud teha mänge, kus rollid on ette valmis tehtud. Kui luua maailma ja lasta inimestel sinna sisse rollid ise teha, siis päris mitut hallhullu toodud viga pole. Ja esimesena toodud suhtumist ka ei tekiks. Ehk vähemastimitteniipaljujah. Aga eks sellel süsteemil ole teisi vigu muidugi.

Üldiselt nõus ülalkõnelejatega.

Aga minu otsene kogemus rollide ise kirjutamisega on see, et lisaks nimele, rassile/rahvusele, klassile jm. mehaanikale, kirjutab rolli vaid 10% mängijatest.

Teised lihtsalt ei viitsi ja kõik - või on rollid kaherealise taustalooga. Kummaline on ka see, et pärast vinguvad osad (mitte kõik) sellised naljamehed teemal, et nende tegelast "ei integreeritud mängu".

Väga konkreetne probleem, millele inimesed tõsist tähelepanu pöörama peaksid.

Kui mängija ei loe (GM kirjutatud) pikka rollikirjeldust, siis GM loeb seda (mängija kirjutatut) meeleldi - see annab talle kõige parema ülevaate, sellest, mida mängija mängul teha tahaks.


Korraldan väga hea meelega mänge, kus mängijad ise endale rolli kirjutavad sest jagan arvamust, et rollimäng on interaktiivne tegevus ja sünnib mängija ning mängujuhi koostööl. Paraku aga olen pea alati takerdunud ülalmainitud probleemi ja üldjuhul ei aidanud seal ei käskimine ega palumine - loomingut lihtsalt ei tulnud.

Nii tuligi tihti seista lõhkise küna ees ja mõistatada mida kuradit tüübid võiksid teha tahta või mis võiks üleüldse olla nende motivatsiooniks või agendaks.

Hmmm...pikad rollid versus lühikesed rollid ja omatehtud versus GMitehtud rollid.
Pean tunnistama, et minu arust mingi korrelatsioon siiski rolli pikkuse ja mängumõnu vahel siiski on.
Ühiskond on suhete võrgustik, nagu mu kirjandusõpetaja tavatses ütelda, ja larp simuleerib mingit teatavat tükki mingist fabuleeritud ühiskonnast, omamoodi mikroühiskonda tegelikult.
Ja pikkades rollides on üleüldiselt ka rohkem infot kui lühikestes ja kui tegelasel on ikka ajalugu ja mitmetahulised suhted teistega, ühesõnaga, et on olemas lihast ja verest mikroühiskond, mille tekkimise tunne on minu arust tähtsam kui materiaalne olustik a la õllekapad ja viiulihelid, mis on ju ka iseenesest toredad(pseudokeskaeg ei ole lihtsalt minu tass teed, nagu inglased ütlevad).
Muidugi ei tähenda pikk roll head ja lühike halba mängu - selle aasta minu parim mäng (Kurja Nõia Kõrtsis) oli lühikese rolliga. Ja too mikroühiskonna tunne tekkis ikka. Nii et mine isahane tea.

Mängija kirjutatud versus GM-i kirjutatud: Iseenesest on see, kui mängija oma rolli ise kirjutab, tänuväärt nähtus nii mängujuhile kui mängijale, aga mängujuhil tuleb nüüd hakata mängija tegelast kuidagi teiste tegelastega siduma, mis võib päris raske olla (isegi juhul, kui töö tehakse pooleks - mängujuht annab need punktid, mida tema tahab, ette ja mängija siis teeb omad lisandused - ka nende lisanduste süžeesse toomine võib üsna keerukas olla, eriti, kui teised rollis on valmis).
Noid, kes rolli ise kirjutavad, ei ole tõenäoliselt palju ja seega saab mängujuht nendega tõenäoliselt hakkama, kui mängijaid piisavalt palju on (näit. kümne mängijaga mängus on mängija(te)l ise rolli teha lubamine riskantne ettevõte, sest on täiesti võimalik, et mängujuht ei suuda enam antud mängijat teistega piisavalt hästi siduda)
Samas, on teada, et ükski larp ei lähe niimoodi, nagu rollidest lugeda võib, sest keski ei tule niikuinii kindlasti kohale ja/või tuleb keski, kes viimadsel hetkel mänug tahab ning siis tuleb hakata improviseerima. Nii et sellist korralikult kokkutapitud larpi niikuinii ei saa, teatav vabadus võib ju mängijatel oma rollide alal olla.
PS: Mul on kogemusi eelkõige selliste mehhiko seriaalide stiilis larpidega, kus kokkusattumusi on rohkem kui Dickensi romaanides ja kõik kuidagi kõiki teavad. Täiesti võimalik, et muudes stiilides langevad minu püstitatud probleemid ära.

Mis siin salata, korraldajana ei kujuta ma hästi ette, kuidas on võimalik läbi viia LARP, kus mängijad ise kirjutavad endale rolli. Ma muidugi räägin vaid enda eest. Ses mõttes, et see rollikirjutamise kvaliteet on ju seinast-seina. Esimesed kirjutavad heroilise eepose, mida lausa lust õhtuti enne magaminekut lugeda, teised põneva intriigidest kubiseva lühiloo, pärast mida ei saa magama jäädagi ning kolmandad (valdav osa?) paraja käkerdise, mida peab ise hakkama mängu konteksti sobivaks siluma. Lõpptulemus on see, et mängukorraldajad kulutavad rollidele sama palju aega, kui nad oleks algusest peale seda ise teinud.

Kui nüüd konkreetsemalt enda mängust rääkida, siis ma võin kahe käe näppudel üles lugeda need inimesed, kellele Tolkieni maailma kontekstis usaldaksin rolli kirjutamise. Hüva, olen ka paadunud kretiin (nagu nimigi ütleb), aga et inimesed saaksid ise rolli kirjutada, peavad nad olema end vastava (mängu)maailma nüanssidest läbi närinud. Egas ju teise kursuse lingvist lähe teoreetilise füüsika õppetooli nõueldes enesele sõnaõigust Einstein-Roseni sildade ülitihedate energiaväljade uurimisrühma komplekteerimises.

Küll aga olen nõus, et mängija tuleks ideaalvariandis rolliloomesse kaasata. Küsimus on pigem selles, et mis ulatuses seda teha.

Okei. touche. Aga sellisel juhul on siit edasi ka lihtne loogika, et kui mängija ei oma piisavat kapatsiteeti adumaks mängumaailma siis ei oma ta seda ka piisavalt adumaks talle kirjutatud rolli kohta selles maailmas.

***

Jah on. Korduvalt ja päris palju. Ainult viimasel ajal pole sääraseid korraldatud (sellest ka Sippo ja minu "nurin") ning sina jääd vist selles osas paraku "nooremasse põlvkonda"


Pean kohe mainima, et väga väga lõbusad ja head mängud olid valdavas enamuses, GM'id said ilusti hakkama ja maailm elas.


(Kui võtan ette säherduse mängu korraldamise siis saadan sulle ja Sippole kutse )