Dragon.ee foorum

Võtan julguse enda peale ja teen muljetamise lahti.
Polnud ju vist 1,5 aastat mänginud ühtegi mängu. Omalegi üllatuseks kujunes roll ajapikku liigagi tähtsaks.( Sama juhtus munk Albetiga )Linnuse rahvas oli lahe, huvitavaid tegelasi oli päris palju.
Olaf von Dorff meenutab oma hõljuvas astraal kehas eredamaid juhtumisi.
Kõik on shööön!mis on kõige tähtsam.
Kogu kaitse oli vale. Meie seal Wlatzlawa alla tegime nii, et kui matzid ründasivad meie linnnust siis meie panime linnuse ette nende matside rehad. Ja need matzid astusid kaks korda oma reha peale. Oleks pidanud selle linnuse ette kah panema nende matzide rehad ja labidad. Reha peale astub ja labidaga kaevab augu.
Ühel matzil lõin jala otsast ja kiivri katki aga temal kasvas nagu imeväel uus jalg ja uus pea. Neil on kurat sisse läinud.
Oleks nad lasknud endid ristida siis oleks neid olnud ka lihtsam surmata.
Tänud siis kolmele kabeli kaitsjale kes olid ülesande tasemel kuigi vahel võtsid endale ülesandeid mida poleks tohtinud teha.
Ja piiskopile tuleb alati öelda, et olukord on kontrolli all ja meie väed kaitsevad teda.
Muidugi olin alguses kohe arvamusel, et linnus vallutatakse aga, et see nii ruttu juhtus seda poleks küll oodanud.
Kummardus Allani poole. Tõenäoliselt tema mõtles kogu taktika välja.
Shööön! Olaf von Dorff hõljub edasi.

Küll ma hiljem midagi veel kokku luuletan, aga ütlen ära, et nõiavärk külades on ära tüütanud, nagu poleks eestlastel midagi muud teha olnud kui ainult taevataatide poole kummardada..

Muljed ? Oli nõmedalt raske, metsas oli pime ja kohutav, trapp mida tassisime oli liiga pinde täis ja nüüd on õlg nii kriimuline et vist saan mingi nõmeda haavamädaniku. Pidevalt sunniti edasi-tagasi jooksma ning mingeid nõmedaid ülesandeid tegema. Peale selle lubas pealik meid mõõgatupega peksta, lihtsalt niisama. Palju parema meelega oleksin istunud kodus ja veeretanud täringuid või mänginud mingil larbil, kus rollidesse pole kirjutatud vägivalda, lahedat vampiir-tume-haldjat...

NOT !

Ütlen siin ka ära, et lahingu käigus sai linnusesse kaotatud valge-sinise-punasega kõlavöö, mida hirmsasti tagasi tahaks!

Ülejäänud muljetamine mul

Muljetan siis ka natukene.

Lahingu kulgu võiks kokku võtta lausega "victory favors neither the righteous nor wicked - it favors the prepared" Hästi kordineeritud rünnak kombineerituna kaitsjate suhtelise nõrkusega andis õiglase tulemuse.
Kõige toredam oli ilmselt näha meie arsti pärast mängu naermas ja rõõmustamas, et tal väga palju tööd ei olnud. Kui ma päevajal neid linnuse karpe vaatasin siis kartsin, et ilma arvukate murtud kontideta me seekord ei pääse.
Rollimäguliselt oli tore, et linnusepäälik polnud just suu peale kukkunud


Mõned silmatorkavamad reeglirikkumised ja mõtted mille võiks kõrvataha panna

1. KETTNUI mille pikkus on üle 110 cm on KAHEKÄE relv.
2. ODA mille pikkus on üle 160 cm on KAHEKÄE relv.
3. Noolte sabas PEAVAD olema stabilisaatorid ehk siis "suled"

Kuigi kettnui on väga effektiivne kilbitaha löömiseks peaks lööja ka natuke mõtlema enne kui valimatult pimeda nurga taha taguma hakkab - kõigil mängijatel pole näokaitsega kiivreid.

meeldiv oli tõesti rollimängu käimaminek linnuses. teisisõnu - kuigi ma lahingus ei osalenud (olin ju piiskop), ei hakanud kogu mängu jooksul kordagi igav.

suured tänud korraldajatele. tegite suure asja. ja hästi tegite!
oli täpselt sama äge, kui ma lootsin. järgmisel aastal jälle.

Lausun mõne sõna omalt poolt rituaali selgituseks.
Et ilm (loe siia ka maailm, loe siia inimesed, loe siia kõik), koosneb eri võnketasandil olevatest vägedest ehk elementidest, on lähtekohaks olnud kõigile loodusrahvastele - indiaanlastele, India rahvastele, hiinlastele ja ka eestlastele jpt. See süsteem on võrsunud looduse loomuliku rütmi tunnetamisest ja selle järgi käitumisest.
Eestlased kummardasid ja austasid kõiki abilisi, mille vägi tuli neisse erinevate ilmakaarte kaudu, millest igaüks esindas viite ürgelementi nagu eeter, õhk, tuli vesi ja maa. Tuuakse esile ka puud ja metalli, mis maailma traditsioonis on kohati sulandunud eeter- ja õhuelemendi alla.

Ja nii nagu on vastuvõtlik maaema rüpp, nii langeb temasse ülevalt ehk taevast mehelik seeme ehk taevaisa.
Kasutasin ühe alusmaterjalina ka Vigala Sassi raamatut, kus oli toodud elementide väe ja ilmkaarte seos järgnevalt:
Parem pool: Ida, tuli, hingelisus, Ürgema, Taara; seljatagune: Lõuna, maa, Maaema. vasak pool: Lääs, puu, elulisus, Metsaisa. Esipool: põhi - looming, õhk (Taevaisa, Essu).

Jätsin palves ajapuudusel järgnevad suunad ja väe:
Kirre: taevane tuli ja vesi, Uku. Kagu Mäevana. Edel, Hiiepuu, haldjad, valdjad, Loode suund: vesi ja Vetevana, voolavus.

Sisuliselt palusin põhisuundadelt ehk selle suuna väelt kaitset ja toetust kirjeldades viljasaagi valmimise eri etappe, rõhutades ka iidset mehelikku ja naiselikku väge: Maaema ja Taevaisa.
Mängus nimetasime end nõidadeks, shamaaniks nimetati mind vaid ühe korra keelevääratuse tõttu ja mida ma ka õgvendasin rituaali sisse juhatades.

Oli põnev, oli võimas ja ilus...ainus asi, mis minusugusele Jüriöö esmakursuslasele natuke selgusetuks jäi oli mängu "lõpp", sest seda nagu ei olnudki. Algus, rännak, rünnak, rünnak, võit, koti peale magama. Siit küsimus ka targematele - kas selle mängu ainus eesmärk on linnus ära võtta?
Ei mingit võidukõnet, ei lossirahva nahutamist, ei langenud sõprade mälestamist...või siis äkki olid minu ootused lihtsalt liialt kõrged. Siinkohal ei virise, ei kritiseeri ega kiru korraldajaid, sest nendepoolne korraldustöö oli igati super!

Paar küsimust:
Kui ma võtan kilekoti , topin kortsutatud paberit täis, läbimõõt üle 30 cm ja mitte raskem kui 3 kg siis on see kui raske kivi mida võib tornist alla visata?

Teine probleem ammu nool.
Nimelt on isetehtud , halvakvaliteedilisi noolestabilisaatoritega nooli, ammuga suht keeruline lasta. Äkki peaks tegema möönduse , et ammu noolel pole stabilisaatoreid tarvis ....

Aga muidu oli tore üritus. Jumalasulastel oli pikk järjekord uksetaga , et kõiki huvilisi ära kuulata

Mänguga jäin väga rahule, nagu ka korraldusliku poolega. Kuidagi elavam oli kui viimastel kordadel,
ehk siis hea asi on paremaks läinud. Siinkohal ka suured tänud Pallandole uskumatult mahuka töö
eest, mida ta meie jaoks Kassinurme üritustel ära teeb.

natuke jäi kurbusenoot ka hinge-
esimest korda kohtasin suuremat varustuse "kadumist" oma larpikogemuses,
keskid raiped ajasid mul kolm kilpi viiest ära (kollased, smiley seeriast),
mis olin linnusekasti pannud valmis kaitsjatele abiks. eks saab näha,
kui kuskil keegi on mängul minu kilbiga - tuleb tükk moosimist, et asi käärima ei läheks.

siinkohal toon ka välja, et kui keegi asjaosaline seda siin loeb, siis praegu saab mulle
varastet vara veel tagastada ilma tagajärgedeta, hiljem võib-olla mitte nii väga.

ärge saage valesti aru - ei pea oma asjade eest keegi hoolt kandma peale iseenda,
ei ühtegi halba sõna antud juhtumi osas korraldajate suunas - lihtsalt lootsin näha
oma kilpe lahingus otstarbekohaselt purunemas, mitte mõne piiksu poolt kotti pistetuna.

edasi jääb nüüd valmistumine mütokaks - soovitan kõigil juba algust teha!

päikest!