Terra Incognita
9-10 juuli
Jägalas, Harjumaal
Mängumaks 25.-
Raha tasuta MTÜ Ruunikivi Hansapangas asuvale arvele 221039811913 hiljemalt juuni lõpuks.
Kes ei taha Ühispanga röövellikku kuut krooni ülekande eest tasuda või kardavad, et Internet võtab nende raha ära, võivad maksta ka sulas mängujuhtide kätte.
Selgitusse kirjutage Terra Incognita ja oma nimi.
Ööbimine telkides.
Mäng algab kolmapäeval kell kolme paiku,
kogunemine kella kaheks, mil algavad briifid.
(Soovijad võivad kohale ilmuda kasvõi mitu päeva enne mängu ja telkida nii palju kui süda kutsub ).
Mäng lõppeb siis kui läbi saab. Kogu öö igatahes ei kesta
Neljapäeval peaks üldjoontes rahvas lihtsalt vaikselt ära kaduma. Umbes neljal õnnelikul on võimalik reede varahommikul 7:17 rongi peale saada, et Tartusse sõita.
Kohale saab näiteks rongiga. Raasiku peatuses tulete maha.
Elektriraudtee sõidab sinna ka, kuigi ainult Tallinnast, eksole. Ärge elektrirongidega sõitke, keegi ei viitsi teid sealt üles korjata.
Süüa saab ainult mängusiseselt, neljapäevane hommikusöök tuleks ise kaasa võtta, kui on (põhjendatud) kartus, et kõht jääb tühjaks, ka lõuna- ja õhtusöök esimeseks päevaks.
Telgi särgid-värgid IG.
Registreerimiseks kirjutage aadressile ruunikivi@gmail.com
Kirjas võiks sisalduda:
*Nimi
*Hüüdnimi
*Vanus
*Rollimängukogemus
*Rollieelistus, kui on. (Kui tahad rolli ise kirjutada, anna teada! Maailma kohta saad lisainfot GMidelt.)
*Kõik muu, mida mängujuhid peaksid teadma
*Kontakt (telefon, msn, e-mail...)
Teie mängujuhid:
Dani
Mialee
Dun, dun, dunn:
Kolme aasta eest (2012,17.10), ühel ilusal talvisel novembrihommikul, ei olnud enam Tallinnat, Pärnut, Tartut, Narvat ega Kohtla-Järvet. Polnud ka elektrit ega mingit infot.
Sel hommikul kolm aastat tagasi, mil tulevik hävis, oli tsivilisatsioonil ehk veel lootust. Aga siis tuli Haigus. Allesjäänud linnad tühjenesid paari nädala jooksul elusatest inimestest ja saabus kaos, mis püsib tänini. Võibolla neil vedas. Ellujäänute jaoks muutus iga päev võitluseks oma elu eest, võitluseks Haiguse, nälja, rottide, metsikute koerte ning teiste inimestega.
Ja paistis, et ka loodus oli kõigi vastu. Ilmad muutusid segaseks. Paistis, et loodus ei suuda otsustada, mis toimub. Ühel päeval paistis päike ja oli kohutava palavus, järgmisel oli tunne, et peagi saabub talv ning ülejärgmisel oli talv juba saabunud. Kohutavad tormid, mis peksid maatasa aakreid metsa ja millele järgnes suur põud. Paduvihmad, mis panid paari tunniga jõed oma sängidest tõusma, ning jalgpallisuurused raheterad polnud väga suur ime. Meri tõuseb vaikselt, otsekui hiilides, üle kallaste, võibolla kavatsedes uputada kogu maa.
****
On aasta 2015. On november. Väljas valitsevad juba pikemat aega soojad ilmad. Neli kuud tagasi ei paistnud selleks lootustki olevat, ent nüüd... Samas ei tea keegi, kas see muutus on ainult ajutine või hakkab elu tõepoolest paremuse suunas liikuma.
Pärast seda kui teatud asjade mõjul ja kokkulangemisel sooritati maailma päästmiseks kummalisi rituaale, muutus midagi väga drastiliselt. Mis täpselt, seda ei tea korraldajad isegi. Kaks päeva ja kaks ööd oli pime. Vähemalt nii on nüüdseks kokku lepitud, sest ajaarvamine oli juba enne seda keerukas. Kui lõpuks koitis hommik ei olnud paljud enam seal, kus nad riitust teinud olid, kuid nad olid enamasti koos. See esimene päev oli üllatavalt soe. Taevas oli selge ja sinine - sellist asja ei olnud nähtud maailma lõpust saadik. Ilm oli alati olnud kas pilves või siis taevas häguselt hall või punakas. Ka järgnevad päevad olid soojad ja ilusad. Vahepeal sadas kosutavat vihma ja siin seal hakkas võrsuma rohelus.
Kui nüüd vaid oleks vilja või midagi muud, mida kasvatada.
Ilmad püsivad ilusad ja suvised. Paljudele meenub aeg enne hävingut. Keegi ei tea ikka veel täpselt, mis juhtus. Levivad kuuldused nagu oleks Hiina alles. Kuigi tõendada seda keegi otseselt ei saa, sest keegi pole sinna pääsenud.
Kristlased on aktiivsemad kui kunagi varem, nad kardavad üha enam, et Antikristus tõstab pead ja hävitab kõik. Kuid Temast ei ole juba üle mitme kuu märkigi olnud. Tema järglased on küll mõneti pahandusi tekitanud aga see on juba harjumuspäraseks saanud.
Koerad tunduvad olevat vihasemad ja intelligentsemad kui varem. Aga üldiselt see vaid tundub nii. Muidu murravad nad nii nagu varem.
Haigusesse on haigestumas üha vähem inimesi. Kas tõesti oli riitustest abi? Seda ei osata endiselt aimatagi. Lootus on taastumas, kuid kui varsti midagi kasvatada ei ole võimalik, siis ei ole enam lootust, mida taastada.