Postitas Bernard 11:31 1. Juun 2008
Heheh - mina näiteks olen võidelnud lohega, kes samal meetodil tuld sülgab. Öösel, vihmasel lagendikul, oli täitsa sürr kogemus. (Kunagine PP ja KPS'i korraldatud Kääbiku teemaline mäng).
Selle larbiteemaga on täpselt nii, et tuleb alati meeles pidada publik=mängijad, mängijad=publik. Suure eelarvelised, lavastatud või hübriidprojektid välja arvata, on larpe harilikult huvitav vaadata (kohapeal või lindilt) ainult neil kes ise seikluses osalevad/osalesid. Võibolla ka neil kel on pikaajalise korraldaja/mängijana "proffesionaalne" huvi selle vastu kuidas asjad tehtud on.
Ise mängus osalemata (eriti kui mäng on erinevate reeglite/relvastandarditega ning fantasy ja asjade markeerimise kogus on erinev) tundub see tegevus tihti lapsik. Samas kogub larp (ka padu "lapsikud" mängud) endiselt järjest rohkem fänne - inimestele on vaja seda seiklust, põnevust ja igapäeva stressist pääsemist.
Minu arvamus on see, et kui sa ennast larpijana hästi tunned siis on see iga kell parem lugematutest destruktiivsetest "hobidest" millega tänapäeval lõõgastumiseks tegeleda saaks.
If you're having fun, don't let anyone tell you, you are doing something wrong.
Mis dokumentaalidesse puutub, siis asju saab lõikuda nii ja naa pidi. Iga hea filmitegija omab mingit vaatenurka ja ideed, mida ta üritab linale saada. Selles osas tuleb olla nii tolerantne kui ka külma kõhuga. Tsiteerime taas kord prantslasi - räägitagu mis räägitakse, peaasi, et räägitakse.
Seega lahe, et selline doku tehti ja lahe, kui neid veel tehakse.
Austusega, Allan Bernard /55 632 698/