No nii...näib, et kõik ülejäänud mängijad alles magavad pärast eilset vägevat larbi õhtut ning mina istun ainsa tööinimesena juba ineternetis. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Ma tahtsin veel veidi muljetada meie ülipõnevast mängust. Selles oli tõesti kõik olemas -- ekstreemsed ilmaolud, suurepärased kaas mängijad ja mängujuhid, põnev plot, üks SUPER TORE vanaema, juugendstiilis ajutine peatuspaik ja isegi üks nerd contest. Mida sa hing veel tahad?
Tuli välja, et postapokalüptiline tulevik pole üldse üks tore koht -- kõik kohad on täis kahtlaseid tüüpe ja oma varanatuke tuleb tihedalt enda ligi hoida. Kõik kahtlustavad kõiki ning näib, et sageli täiesti põhjusega. Ja lõpetuseks ilmub välja antikristus ja sa saad labidavarrega pähe, jeebus. Mitte et ma viimase üle väga kurdaks, minu jaoks oli koljuluu mõra mängu seisukohast väga, väga kasulik. See tähendas, et keegi ei vaevunud mind lõpumadinas tapma (küll langeasid surnud minu peale ja paar agarat vastast jõudsid väga lähedale mulle peale astumisele ).
Dialoog (mille ajal ma peaks suutma neutraalse näoga maas edasi lamada ning edasi anda oma kohutavat peavigastust): "Mis ta siin vedleb teil maja ees maas? See näeb natuke ebaesteetiline välja..."
Ja: "Kas viime ta sisse? Ei tea...veeretame parem sinna põõsa alla."
Ja eritänu Pärnakate grupile ning meiega liitunutele, Goblinile eriaplaus selle suurepärase ossi rolli eest, mis sundis teda maad mustaks ajavalt ropendama 24/7
Ja veel kestev aplaus meie äraaetud GMidele, kes suutsid asja lõpuni läbi viia, läbi vihma ja liiva ja toimumiskoha muutumise.
PS! Kadunud pruun boffernoa tupp. Kui keegi on näinud teist võiks minuga ühendust võtta