Dragon.ee foorum

Kust alustada? Kust alustada?

Ilge jama sai kokku keeratud ja seejärel ära lahendatud, altar sai hävitatud ja ülesehitatud ja ma isegi ei tea kui palju oma verd ma igale poole kallasin ja pärast ära jõin.
Sai jahtida müstilisi taevast tulnud kive ja puudega suheldud. Sai matta mürgitamise ohvreid ja vaadata eepilisi stseen minevikust. Ja lisaks sai veel natuke ohverdatud.

Lühidalt öeldes: oli mõnus.

Minu suured tänusõnad GMidele teie suurepärase töö ja eepiliste U/NPCde eest. Erilised tänud loomulikult Sakslasele, kelle rolli saab vist kokku võetud sõnadega "tuli, sõi, sai ohverdatud". Kurjus/Häving/Pimedus oli samuti üks tegelane, kelle kohalolu tegi asjad palju põnevamaks. Hämmastaval kombel oli see olend, kes kandis rahva seas nime Kuripaha, üks mõistlikumaid tegelasi mängul (anna mulle oma altari eest andeks, onju Ivell ).
Suur tänu ka Ghostyle ja Yoshile selle eest, et nad olid valmis minuga hommikul pool 9 mööda metsa ebakõlasid otsima tulema ja Daleiosele, kelle seltskonnas oli lausa lust riitust läbi viia.

Suur äitäh ka mu kaaslastele. Mind imestab, et need, kes ei kutsunud Jahti välja, meid maha ei löönud. Ja Alton, sinuga võiks teinekordgi Orkilaagrit otsida. (seega me tegime ju lausa 2 diversiooni).
Tänan ka Chloe't, kelle (paranoia) tõttu, ei pidanud ma kogu oma rahavaru toidu peale kulutama.
Samuti eriline kiitus mu ihukaitsjatele, kes suutsid maha magada selle ühe korra, kui mind realselt rünnati, kuid kes kandsid hoolega mu asju. Barbar, teinekord ära mine kuhugi metsa ilma minu teadmata. kas sa siis ei tea, et väikesed tüdrukud on ohtlikud.
Ja Hoarmurath, sinu tõttu vaatasin ma pool ööd skeptiliselt seljataha, kartes sind seal noaga kohata.

Nüüd ootame rõõmsalt oma pilte, TPsid ja uut mängu;)

Siiralt teie (veidi kärsanud ja elektrit täis),
Punane Maag.

Mõnus oli! Ja te, oleksitegi surma saanud, kui Alton poleks heaga seda amuleti ära andnud, kuid ärge viha pidage ja järgmine kord teeme jälle koostööd
Suur TÄNU GMildel, kes viitsisid selle toreda mängu korraldada. Lemmik kohad olid helendav allikas ja orki laagrisse sisse hiilimine, kui orkid midagi ei näinud.
Teie, sir Pron Õnnelik

Te raisad roomasite sinna just siis, kui GM tuli meile ütlema, et mäng on nüüd IG.
Üldiselt oli ork tore olla, kuid miskipärast olid kõik meie vastu ja tahtsid meid ilma mingi erilise motiivita maha tappa. Pole väga midagi öelda.
Kahjuks pidid orkid palju mängust eemal viibima ning seetõttu sai vaid palju negatiivset jama - aga nähtamatud orjakaupmehed olid lahedad

Harjuge ära, et orkid ei ole alati halvad....daaa

... ja kui mina läksin orkidega rääkima, et äkki saab kuidagi asjad nii korraldada, et me kõik oleme sõbrad, lõid nad mind uimaseks, lõikasid mult keele välja ja andsid pahaendeliste naeratustega onu Kuripahale.

... kes küll mu keelele väikese regenni tegi ja ütles mulle, et ma lihtsalt kuulaks, mida teised räägivad ja juhatas mind laagripaika tagasi, nii et kokkuvõttes ei juhtunud hullu midagi.

Aga ikkagi!

Väga tore oli, tänan meeldiva mängu eest! Lõbus oli olla alguses varikiskja, kahjuks küll kõik mu ohvrid raviti terveks. Mu tapmine oli ka tore, see roheline sisalikutüüp lõi: viis, viis, viis, viis, viis, ja kui ma märku andsin, et surnud olen, siis küsis kas see nii lihtne oligi

Mu järgmine tegelane oli väga inimese sarnane ebasurnu, kellel seevastu suts sadistlikud kalduvused Njah, kahju oli Barbarist, kelle väga lõplikult tapsin, sest ta oli liiiga hea. Tänud ka kaasebasurnule Erlessale.

Igati surnud teie, varikiskja ning Glenda.

Haa. Loll raip mina sai surma, aga ega see mind väga ei üllatanudki. Järgmine kord olen natuke kenama tegelasega.

Põnev oli tegelikult, kuigi mu lõpp oli iseenesest väga antiklimaatiline ja natuke ka og tigedaks ajav, aga ma sain sellest ilusti üle. Minul oligi mängu põhimõtteliselt ööni, sest hommikul sain ma enne surma kui miskit põnevat toimuma hakkas. Aga lahe oli - olingi just igatsenud sellist "kuulge, lähme metsa, lööme orkid maha, jms" ja müstikat ja niisama nägelemist ja nalju maailmapäästmise ja üldise eepika aadressil a la Altoni: "mina kogun panuseid kui need kaks venda siin võitlevad" ja muud lõbusad asjad.

Aurin - sinuga oli väga tore, niikaua kuni sa tolle amuletiga metsa putkasid. Aga pole hullu, järgmise mänguni.
Alton - kaabakas oled, aga tänud saiakeste eest.
Curunir - tore, et ma sulle hirmu sisse ajada suutsin, ehk oleks ka õnneks läinud sinuga miskit teha, aga surma sain enne.
ja muud inimesed/olevused - kõik olite nunnud, lahedalt kostüümis (ainult et tossud ja sinised teksad on plää, nii et järgmine kord tegelege sellega rohkem eks) ja üldse toredad.

Samuti tänan GMe viitsimise ja jooksmise ja üldse kõige eest, ning ka selle eest et te praktiliselt alati olemas olite kui teid vaja oli (ja kui ei olnud, siis ilmusite ikka suht kiiresti kohale).

Järgmise mänguni, teise tegelasega.

Tore mäng oli. Old school nagu keegi mainis. Mängijate poolt suurepärane töö. (eriti meeldejäävad olid Altoni kommentaarid, mis alati põhjustasid naerupahvakuid) Tuleb kiita kostüüme (Hanna, Ally ja Mirju- Job very well done! )
Suurimaks rõõmuks on mulle see, et meid ei löödudki pärast Jahi vallapäästmist maha. Äitah teile.


Parimaid hetki:
Olles saanud puust kätte amuleti, hoiab Alton seda käes ja me arutame, mis võiks olla käsusõna. Alton proovib huupi ja ütleb: "Metsik Jaht, alaku!". Selle peale kuuleme meist eemalduvat kabjaplaginat ja hundiulgu.


Suured tänud GMidele nende suure töö eest.

Eripreemia läheb Chloe'ile ja tema saiakestele, mis olid suurepäraseks vahelduseks kurgileivale

Käskjalg,
Will.

Minu suurimad tänud mängijatele. Ei hakka vist parem kommenteerimagi mille kõigega hakkama saite, nimekirja on omajagu. Muistsed saladused ja iidsed maagiad pole ka just naljaasjad

Oli asju, mis paratamatult läksid nässu, kas ühel või teisel õhtusel, õigupoolest sai selle mänguga käidud üle mitmesuguste kivide ja kändude, millede suurused varieerusid keskmisest kolosaalseteni. Ei hakakkas neil hetkel pikemalt peatuma.

Meeldisid siiralt ohverdus (meie kallist UPC-st sai ootamatult vajalik isik ), öine rituaal probleemide lahendamiseks, see kuidas rahvas end allika kohal veristas (Chloe kõhklusi antud tegevuse juures oli lõbus jälgida, Curuniri eksperimendid olid üldse omaette teema), üritused erinevaid asju õhkida, kaks nähtamatut vs kaks orki, maagilise eseme katsetamine ja palju muud toredat, mis hetkel ko9he ei meenugi.

Jah... eriti muud polnudki vaja. Lihtsalt see selgelt välja öelda. Mõned asjad käivad lihtsamini kui teised.

Te ei saa olla kunagi kindlad, et teie tegelane lõpetab mängu olles sama rassi kui alustades.

Jah... taas allikad ja puud

Kommenteerin ilmselt hiljemgi. Hetkel olen aga jätkuvalt liiga surnud...

Lõpetuseks:

Ootame teie tagasivaateid mängust. Saatke oma tagasivaated kas mulle PSiga või aadressile sardren@gmail.com

Nii, pärast eile kell 5 alanud olen ka mina nüüd võimeline kommenteerima.
NPCd oli üllatavalt tore mängida. Vahest ehk pisut... morbiidne, arvestades, et esiteks mängisin surnut, teiseks surnu õde, kes peatselt sai surma ning kolmandaks ebasurnut, kes äratati ellu, kes siis ohverdati ning äratati siis uuesti ellu. Nojah, vähemasti mul oli lõbus.

Suur tänu kaasmängijale Marile, sinuga oli äärmiselt lõbus koos mängida.
Aitäh ka Lohele ja Jaanale, ilma teieta me oleksime ära mädanenud.
Hanna - Snegurotška!
Ja aitäh ka gemmidele, kes olid võimelised mulle kolmanda rolli genereerima.

Teie nüüdseks täiesti elus ja inimene,
Sacre.

Haa, ma olen nüüd MPC (multiple plot character), kahjuks küll jäid pooled rollid erineval põhjusel mängimata.

Kolm riitust ühel tegelasel ühel ööl - kõigest Ja viimase tulemusena sai tõesti rassi vahetatud. Nagu taaskord tõestatud, võib ka enparitel väga lõbus olla.

Metsik Jaht käsusõnana - tore, kui mõnikord tuleb õige mõte õigel hetkel pähe. Esimese korraga. Väga WTF oli olla, kui see kohe töötaski.

Kui mina parasjagu metsas Saidre altarit ehitasin, sadas sinna sisse paar orkijahtijat. Kiire bluffcheck andis neile teada, et ma olen pohlakorjaja, kes leidis äsja pooliku altari metsast. Otsustasin sealt siis küünlad kokku korjata ja tänasin mõttes Saidret, et ma polnud tema sümboolikat kusagile nähtavale veel asetanud - saladuste jumalannale kohaselt.

Suur aitäh kõigile Saidre (loodetavasti endistele) võlglastele, mul õnnestus teie mõistatustelahendamisele väga kaasa elada.

Vähemalt õnnestus mul sel mängul mõningatele inimestele selgeks teha, et kõik pimedusekummardajad ei ole kurjad. Aga tüüpiline "kas sa oled oma jumalale ustav" teema rikkus ühe mängu parima hetke minu jaoks siiski ära.

Igastahes aitäh GMidele korraldamise eest, kaasmängijatele kaasa mängimise eest ja pohladele kõhutäite eest.

Teie multifunktsionaalne krooniline NPC
Lohe

Kas pilte ka tehti? Kui jah siis äkki on link.

Väike kogus pilte on
loodame teisest kaamerast rohkemat.