Postitas chloe 19:17 3. Jaan 2009
Kohalesaamine:
Mängukoht on Tartu ja Elva vahel (u. 20 km Tartust)
Buss peatub Vaprapäel või Tõravere peatuses, aga seal veel umbes 3 km jalutada.
Seega organiseerige ennast autodele.
Bussiajad:
09:50 TARTU - TÕRAVERE 10:15 Täispilet: 18.00
ETKNRP 938 TARTU-ELVA GoBus AS (ML), Kiirliin
10:50 TARTU - TÕRAVERE 11:25 Täispilet: 19.00
ETKNRLP 938 TARTU-NÕO-ARBIMÄE-ELVA GoBus AS (ML), Tavaline
11:20 TARTU - TÕRAVERE 11:45 Täispilet: 18.00
ETKNRLP 938 TARTU-ELVA GoBus AS (ML), Kiirliin
08:57 TÕRAVERE - TARTU 09:40
ETKNRLP 938 ELVA-PEEDU-NÕO-TARTU GoBus AS (ML), Tavaline
09:04 TÕRAVERE - TARTU 09:30
ETKNRL 938 ELVA-TARTU GoBus AS (ML), Kiirliin
09:13 TÕRAVERE - TARTU 09:55
ETKNR 930 RÕNGU-ELVA-NÕO-TARTU GoBus AS (ML), Tavaline
09:44 TÕRAVERE - TARTU 10:10
ETKNRLP 938 ELVA-TARTU GoBus AS (ML), Kiirliin
10:13 TÕRAVERE - TARTU 10:55
ETKNRLP 930 RÕNGU-ELVA-NÕO-TARTU GoBus AS (ML), Tavaline
10:54 TÕRAVERE - TARTU 11:20
ETKNRP 938 ELVA-TARTU GoBus AS (ML), Kiirliin
Öine Vahtkond
Nende valvata on Müür, jääst ehitatud hiiglaslik kindlustus kaugel põhjas. See rajatis kõrgub üle 700 jala ning on kolmsada miili pikk, ulatudes Härmakihva mäeahelikust läänes Hüljeste laheni idas. Westerosi pärimuse järgi lasi ligi 8000 aastat tagasi elanud legendaarne Brandon Ehitaja rajada jääst Müüri, hoidmaks lõunaaladelt eemale metslasi ning teisi Põhja asukaid, eelkõige ebalasi, kes olid Pikaks Ööks nimetatud perioodil Westerosi hõivanud – kuni tundmatud jõud nad taganema sundisid. Praegused mõõtmed on Müür omandanud Öise Vahtkonna sajanditepikkuse töö tulemusena. Vahtkonna üha vähenev koosseis ei võimalda aga kaasajal enamat, kui hädavajalikke parandustöid. Iidseid vastaseid ebalasi pole nähtud enam tuhandeid aastaid.
Vahtkonda on läbi aegade rakendatud kui sunnitöölaagrit vägivaldsete kurjategijate, poliitiliste pagulaste ja allaheitetud aadlike jaoks. Kuigi nende read muutuvad järjest hõredamaks ning Öise Vahtkonna liikmeks olemine pole kaugeltki enam nii hinnatud ja auväärt kui see kunagi oli, koosneb Vahtkonna tuumik võimekatest ja pühendunud meestest. Nende püüdluseks on teenida Vahtkonda ning inimeste maid, takistades põhjaalade metslastel tulemast rüüsteretkedele teisele poole Müüri. Mustade vendade iidne ülesanne on aegade jooksul unustatud ning asendunud igapäevaste, kaasaegsemate probleemidega.
Öise Vahtkonna kindlused
Terve Müüri ulatuses paikneb üheksateist Vahtkonna linnust (kuigi rohkem kui seitseteist pole neist kunagi korraga mehitatud olnud). Tegelikkuses ei ole need enamat kui mõned kasarmud, tallid, laohooned ja vahitornid, kuna neil puuduvad müürid. See näiline kaitsetus võimaldab Vahtkonnal mehitada Müüri ning võidelda põhja poolt tulevate ohtude vastu, kuid ei paku neile kaitset lõuna suunal, juhuks kui Vahtkond peaks kunagi ülestõusus ühinema. Elavjõu puuduse tõttu on hetkel mehitatud vaid kolm kantsi.
Elu Vahtkonnas
Teenistus Vahtkonnas kestab surmani. Kui vennaskondlane on saabunud oma vabast tahtest, on tal lubatud tema väljaõppe jooksul Müürilt igal ajal lahkuda. Kui ta on aga saadetud Müürile kui kurjategija või kui ta on andnud Vahtkonnale vande, on deserteerumine karistatav surmaga. Kuigi üksikud vennaskondlased pärinevad aadli või rüütlite seast, on enamus neist endised kurjategijad: üle terve Westerosi on veel elus traditsioon pakkuda süüdimõistetule surmanuhtluse asemel võimalust liituda Vahtkonnaga.
Põhja ülikud on läbi ajaloo pidanud Müüril teenimist suureks auks. Mitmete põhjapoolsete perekondade nooremad pojad, kellel pole olnud määratud oma isa valdusi pärida, on andnud vande. Teisalt, paljud lõunaaladelt pärinevad vennaskondlased on sattunud teenistusse poliitiliste mahhinatsioonide tagajärjel või kuna nad juhtusid toetama kaotanud poole püüdlusi.
Vahtkonna liikmete traditsioon riietuda üleni musta on andnud neile nimetuse „varesed“. Kuigi mõned peavad seda alavääristavaks, on vennaskondlased üldiselt selle ka enda kõnepruugis kasutusele võtnud. Teisteks levinud nimetusteks on „mustad vennad“ või „vennaskondlased“.
Elu Müüril ei ole kerge ning see lõppeb vaid surmaga. Vahtkonna read on hõrenemas ning üha vähem liikmeid pärinevad aadelkonna seast, samas kui täiendused tulevad peamiselt vanglatest. Kuigi rüütlile või aadlikule on ohvitseri positsioon Vahtkonnas sama hästi kui kindlustatud, on mitmed mõjuvõimsaid vennaskondlased tõusnud esile just lihtrahva hulgast. Seitsmes Kuningriigis on Vahtkond üks vähestest institutsioonidest, kus lihtinimene võib saavutada võimu rüütlite ja aadlike üle, võimalusega tõusta isegi Ülempealiku auväärsele positsioonile.
Öise Vahtkonna vanne
Öö ligineb ja nüüd algab minu vahikord. See ei lõpe enne, kui ma suren. Ma ei võta kunagi naist ega oma maad ega sigita lapsi. Ma ei igatse endale krooni ega aja taga kuulsust. Ma elan ja suren oma vahipostil. Ma olen mõõk pimeduses. Ma olen vahimees müüridel. Ma olen leek, mille kuumus peletab külma; valgus, mis kuulutab koitu; sarv, mis äratab uinujad; kilp, mis kaitseb inimeste valdusi. Ma tõotan oma elu ja au nimel teenida Öist Vahtkonda nii sellel ööl kui ka kõigil tuevastel öödel.
Vahtkonna ülesehitus
Öise Vahtkonna liikmed jaotuvad oma ülesannetelt kolmeks:
Rajaleidjad, kelle ülesanneteks on igapäevaselt müüri valvata ning astuda vastamisi Vahtkonna vaenlaste, nii lindpriidest metslaste kui müstiliste ebalastega. Rajaleidjaid juhib Ülemrajaleidja.
Ehitajad, kes vastutavad Müüri korrasoleku eest. Neid juhib Ülemehitaja.
Stjuuardid korraldavad Vahtkonna igapäevast majandamist. Nende tööd organiseerib Ülemstjuuard.
Ülempealik
Ülempealik juhib Öist Vahtkonda. Ta teenib oma ametis kuni surmani ning tema järglase valivad Vahtkonna liikmed ühiselt. Kuigi ametlikult võib iga vennaskondlane tõusta sellele kõrgeimale positsioonile, pärinevad Ülempealikud traditsiooniliselt eelkõige rajaleidjate seast.
Metslased
Westerosi elanikud kutsuvad üldistavalt ’metslasteks’ kõiki Müürist põhja pool elavaid inimesi, kuigi nad ise eelistavad nimetada end Vabaks Rahvaks. Kümned, võimalik, et sajad tuhanded metslased jagunevad sadadeks hõimudeks, klannideks, küladeks ja röövsalkadeks. Mõned hõimud elavad paikselt, samas kui teised on poolnomaadilikud rändajad, olles sõltuvad vaid omaenda vajadustest. Kuigi metslaste ja „vareste“ vahel leiab tihti aset kokkupõrkeid, pole ka koostöö neile võõras: hättasattunud Vennad on mõnikord pääsenud vaid tänu metslaste abile ning Vahtkond pole öelnud ära võtmast metslaste lapsi enda hoole alla, kasvatamaks neist Vahtkonna liikmeid. Müürist põhja pool tegutseb endine Vennaskonna liige, metslaspäritolu Mance Rayder, kelle plaanidest annavad aimu metslaste suurenenud aktiivsus põhjaaladel.
Ebalased
Ebalasteks nimetavad Westerosi elanikud Müürist põhja pool elanud müütilisi olendeid, metslaste hulgas tuntud kui Valged Kõndijad. Kuna ebalastest pole peale Pikka Ööd juba üle 8000 aasta ühtegi jälge leitud, peetakse neid Seitsmes Kuningriigis üldlevinud arvamuse kohaselt väljasurnud rahvaks, või siis lihtsalt muinasjututegelasteks.
Legendide järgi on ebalased pikad, kõhetud inimesesarnased olendid, kriitvalge naha ning jääsinisena hiilgavate silmadega. Nad liikuvat ringi vaid öösiti ning nende saabumist kuulutab ebaloomulik külmus. Keel, mida need olendid räägivad, on teistele Westerosi rahvastele tundmatu ning nende kõne meenutab rohkem jää pragunemist kui inimolendite vestlust.
Ebalasi on kirjeldatud kui nimetu, R’hlloriga igavest võitlust pidava pimeduse, külma ja surma jumala teenreid.
Viimati muutis
chloe, 16:20 29. Jaan 2009, muudetud 2 korda kokku.
Vana skinhead õpetab noort
-Poju, kujuta ette,et jalutad metsas ja äkki ronib põõsast välja inimene,i melikult riides, naeratab, kaasas on kitarr ja käes on kepp. See on larpar ja jumal tehku nii, et sa teda hipiga segi ei ajaks...