Kettnuiadest (ja ka kootidest)

[paadikapten]

[Irve]

Kettnuiale/koodile võiks nööri osals muide panna väikesed pehmed muglud peale. Nii ei vigasta sa oma löökide adresaati rohkem kui tarvis. Palja Nöödiga võib üsna koledaid asju teha muidu kogemata.

[Aurin]

tal juba on londijunnid nööripeal

[Sorontur]

[Ghil]

Paadikapteni kettnui (mis minuarust praeguse disaini juures on pigem v2ga pika n88ri ja v2ga lyhikese otsajupiga koot) on m6nus relv vaid selle inimese vaatevinklist, kes sellel selval k2epidemest kinni hoiab... Teistele on se relv antud kujul tapvate omadustega... eriti kui _natukenegi_ kiiremaid liigutusi relvaga teha (ei pea isegi berserki minema)... See nuia pea v6iks v2hemalt kuidagigi meenutada nuia - v6iks olla ntx l2bim66dult suurem, kui 0,5 liitrine purk... Siis on tabamispind teoorias suurem ja l88gi "teravus" jaotub suurema pinna peale ja pole nii valus... Yks v2ga pehme materjal on ju ka poroloon... Kui seda sinna ymber keerata ja siis kuidagi see sinna stabiilselt kinnitada, siis ei tohiks ta enam selline killer olla...
Selle yhe ja kahe k2ega kaklemise osas: proovisin enda veel pooliku kettnuiaga (mille varre pikkus on 0,8m) kahe k2ega vehkimist - ei aja midagi kordinatsiooni sassi... Natuke harjutamist ja on v2ga viis...
Idee, et teha kahek2ekettnui, mille varreks on t2ism66dus v6ituskaigas (1,8m) on IMO _v2ga_ paha m6te... Kahtlen kas GM-id seda m2ngule laseksid, sest selline relv on 1) igasugustest lubatud m66tudest v2ljas ja 2) kui loogiliselt m6elda, siis ka reaalselt v2ga kohmakas ja vist isegi v6imatu relv, sest sellise "kangi" otsa pandud raudmuna omandab kangi teisest otsast hoides v2ga suure raskuse (m6telge loogiliselt ja tuletage fyysikat meelde)...

[Mant]

Olen valmistanud nii ühte kui teist. Vähemalt minu kettnuiade löök ei ole sugugi hullem kui mõõga oma, pigem vastupidi. Olles näinud (mitte katsetanud) Paadikapteni nuia, siis võivad erinevused sisse tulla järgmistest kohtadest:

Muna on mul suurem, nii imikupea suurune või veelgi enam (hetkel ei saa mõõta). Valmistatud autoistmest võetud poroloonist mis on kääridega ümaraks lõigatud. Tulemuseks on see, et kuna pall on suur siis liigub ta ka veidi aeglasemalt. Samas on ta piisavalt kerge ja pehme, nii et hoop ei tule tappev. No ja muidugi see Ghili teooria et suur pind jne.

Valju häälega kiidan ka kooti. See on väga omapärane relv. Ja huvitava võitlusstiili relv mis minu mängudel on alati suurt populaarsust võitnud (kui antakse valida, siis on see alati üks esimesi mis ära rabatakse).

Ta näeb kohutav välja ning eraldub selgelt hallist mõõgamassist. Mis puutub a) et ta on mõõtudest väljas, siis oma korraldatavates mängudes (hetkel Iidmaa) ei ole mul relvadele konkreetseid mõõte b) et ta on võimatu relv füüsika seisukohast, siis on hea et keskajal seda ei teatud ja relva ikka kasutati. Muidugi ega seal otsas siis tavaliselt raudkuul ei olnud, koot on ju puust ja sõja tarbeks toksiti sinna mingid raudogad sisse c) ta on tõepoolest kohmakas relv kui kasutada teda mõõga kombel, nagu ülalpool juba mainisin, siis on tal väga huvitav võitlusstiil mis tuleb juba lühikese kettnuia juures välja, kuid võimendub kahekäevarjandui juures.

Nimelt peab vastase relva vältima kuna muidu võib ketiosa selle ümber keerduda. Pikema relva puhul on see kusjuures lihtsamini teostatav.

[raunok1]

Paadikapteni kettnuiaga võideldes olen endajaoks seda omadust ära kasutanud (eeldusel, et seda kasutada 1 käega) mässides selle vastase relva ümber ja siis lühikese mõõga või mingi pistodaga vastast augustama läinud, samal ajal tema relva kinni hoides.

[paadikapten]

Keegi mainis, et autoistmetest saab head porolooni. Vat see ei tulnud mul kohe meeldegi! Vanu autovrakke vedeleb küll veel mitmel pool, nii et...

[stuart]

[mastar]

[stuart]

[Ghil]

[Payl]

Jaa.

Pähelöögid loeksid. Pilt eest ja asi ants
Maagide stun spellid koosneksid raudkuulidest?

Samas teeks see kiivrist väga reaalse asja.

[paadikapten]