Postitas Mant 11:36 3. Juun 2003
Olen valmistanud nii ühte kui teist. Vähemalt minu kettnuiade löök ei ole sugugi hullem kui mõõga oma, pigem vastupidi. Olles näinud (mitte katsetanud) Paadikapteni nuia, siis võivad erinevused sisse tulla järgmistest kohtadest:
Muna on mul suurem, nii imikupea suurune või veelgi enam (hetkel ei saa mõõta). Valmistatud autoistmest võetud poroloonist mis on kääridega ümaraks lõigatud. Tulemuseks on see, et kuna pall on suur siis liigub ta ka veidi aeglasemalt. Samas on ta piisavalt kerge ja pehme, nii et hoop ei tule tappev. No ja muidugi see Ghili teooria et suur pind jne.
Valju häälega kiidan ka kooti. See on väga omapärane relv. Ja huvitava võitlusstiili relv mis minu mängudel on alati suurt populaarsust võitnud (kui antakse valida, siis on see alati üks esimesi mis ära rabatakse).
Ta näeb kohutav välja ning eraldub selgelt hallist mõõgamassist. Mis puutub a) et ta on mõõtudest väljas, siis oma korraldatavates mängudes (hetkel Iidmaa) ei ole mul relvadele konkreetseid mõõte b) et ta on võimatu relv füüsika seisukohast, siis on hea et keskajal seda ei teatud ja relva ikka kasutati. Muidugi ega seal otsas siis tavaliselt raudkuul ei olnud, koot on ju puust ja sõja tarbeks toksiti sinna mingid raudogad sisse c) ta on tõepoolest kohmakas relv kui kasutada teda mõõga kombel, nagu ülalpool juba mainisin, siis on tal väga huvitav võitlusstiil mis tuleb juba lühikese kettnuia juures välja, kuid võimendub kahekäevarjandui juures.
Nimelt peab vastase relva vältima kuna muidu võib ketiosa selle ümber keerduda. Pikema relva puhul on see kusjuures lihtsamini teostatav.
Võta eeskuju kaladest: ole vait kui sul pole midagi öelda