Dragon.ee foorum

Indiviidi laskumine temale mõistetamatu üleolevasse labastamisse ja sildistamisse näitab ainult sellesinatse tegelase piiratust. Sellele tormiline reageerimine on võimalik tõlgendada signaalina, justkui keegi tema väljaütlemistele mingit kaalu või tähendust omastaks. No tõmbas endale vee peale, las ulbib siis kloaagis. Ehk siis ühinen Irve seisukohaga.

Ühineks ka Irve istekohaga aga lisaks ka omaltpoolt, et seda võib vist tõlgendada auhaavamisena ja ajaleht kohtusse anda... See ju meil Eestis moeks...

Ehk oleks tark endalt küsida: Milleks üldse pöörata tähelepanu spontaansele mõttevälgatusele teemavälises artiklis?

Noh mina väljendasin pigem isikliku (passiivset) nördimust selle üle et kuigi olen ka ise tohutult palju rääkinud LARPi olemusest ja kirjutanud sellest (ja taaskehastamisest) positiivseid artikleid on üldmulje endiselt sellel "mõtetu lollimäng ja laualina ümber mähituna karjääris passimine" tasemel. Lihtsalt nata kurb on kui näib et su töö mingit vilja ei kanna.

Aga oh jah, mis seal teha. Jätkan postiiivse promoga ja loodan kunagi lugeda ka lauset: ""Paari päeva pärast on sinna oodata 100 „Sõrmuste isanda" fänni ellu äratma vanameistri loomingut ja veetma põnevat nädalalõpu kaunis ümbruses."

Kasutage otsingut autori nimega, siis on näha millist soppa see tüüp kokku kirjutab. Pole ta ka esimest korda teiste pahameele all, üks näide kasvõi siit: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D77E25 ... 80004F015D

Mis teha kui mingi kirjatsura ei suuda muud moodi tähelepanu omandada - aga hulluarstid peavad ka tööd saama

Kuulge, ei saa ju nii tõsiselt suhtuda kehva luuletaja ja veel kehvema humoristi möödaminnes pillatud lausesse. Usutavasti ei väljenda ta enda väljakujunenud seisukohta larparite ja Tolkieni loomingu suhtes, vaid kasutab keelendit kui enda arvates oma imagole iseloomulikku.
Sellisele asjale reageerimine oleks haiglasemgi veel asjast endast.

Rollimängud ja larpid on tihedalt seotud kirjandusega. Nii, et luuletaja repliiki võib lugeda ka tsumftisisese asja avalikkuses ajamiseks. Tal on alateadvuslik ootus kõigi kirjanduse erineval viisil armastajate positiivsele tähelepanule - oo kõrge luule ja minu sära selles(!) - mis on kunstmuinasjutt selle kõrval.

Kirjanike retke Tartust Riiga saab lugeda üsna rollimänguliseks ürituseks - nad (ta) tegeleb üsna samamoodi asjaga.