Mu kullakallid mängijad
Suured kallidpaid ja maiuspalad teile! Te olite täitsa tublid.
Ma pean kahjuks tõdema seda, et üritades mängijaid mitte alahinnata, me ülehindasime neid. Aga vähemalt llõppeks hakkasid mingid asjad koitma.
Kurjuse jõududega polnud pistmist, nad olid lihtsalt omamoodi varjuolendid ning nemadki peavad ju sööma, või ei?
Tijah, Kristel oli peaaegu ust lahti saamas, kui Jopakolla ta ära sõi. Võti kukkus keset esikut maha ja sinna ta jäigi. Keegi vist isegi ei üritanud teda üles korjata.
Goblin ja Maarja suutsid Jopat eemal hoida mingi aja Issameiet lugedes. Jopakolla taganes ja minus süttis lootus, et äkki vähemalt osad pääsevad välja. Siis aga lõpetati Issameie lugemine ja... KalliAMPS! .. Oehh.
Ka minu üks lemmikkohti oli teie kokkupuude mahajäetud majaga. Ja põhimõtteliselt olekski olnud nii, et "Last one alive gets out." , me NIIII lootsime, et keegi flippib ära ning vähemalt üritab kõiki ära tappa. Nähes aga, et seltskonnas mõrvareid pole, tuli rakendada Jopakollade rünnak.
Oh seda karjumist ja üleõldist õudu, kui nad akenda taga kopsimas ja kraapimas käisid. Ja oii neid paanikalisi karjeid, kui nad sisse said. Myffo katse pika ventilatsioonitoruga Jopat ära tappa kahjuks ei õnnestunud.
Ja... te ei kujuta ette, kui lõbus oli seda ette valmistada. Eriti vahva oli toda maja täis sodida. Enparitele andsime kätte kriidid ning lasime nad majja lahti. Mina maalisin verist "Last one alive gets out. Srsly." ja kuulsin, kuidas enparid naeravad. Läksin mina siis üles ja leian sealt eest suure roosa südame, mille sisse on kirjutatud "VÄGISTATUD" .. Järgmine sein, kuhu Stenver parasjagu roosa kriidiga kirjutab
"Ma ei ole hull. Ma ei ole hull" ja Deira sinna samasse kõrvale valge kriidiga "Oled küll. Oled küll."
"The Angels have the phone box!"
Jah, minu Jopakolla mängimine ei olnud eriti edukas xD
Must mask all ja gaasimask veel peas, teate, ma ei näinud MITTE midagi. Liikusin umbes diivani suunas, sest oletasin, et Stenver seal pikali on. Teel sinna, leidsin ma ta aga põrandalt nign koperdasin sinna otsa. Mõni sekund enda kogumiseks, taipasin, et see, mille otsa ma komistasin oli Stenver ning siis ma kadusin. Alles hiljem kuulsin, et mind olevat tooliga pekstud. Ausalt öeldes, ei näinud ega tundnud ma küll mitte midagi xP
Ja te ei kujuta ette, kui õnnelikud me Deiraga oleme, et te rahule jäite. Kuigi meile mingi hetk tundus, et asi ei liigu ja teil on igav, tuli välja, et asi polnud üldse nii. Minu tänud ja kiitused teile ning ...
Thank you, Come again!