Dragon.ee foorum

On aasta 2020. Maailm hävis kaheksa aastat tagasi. Väheste ellujäänute jaoks on iga päev võitlus.
On ainult üks linn. Hopetown, Oklahoma, USA.
Ja nüüd viib paari sealse elaniku missioon nad Euroopa kaugesse nurgakesse, kus kunagi asus Nõukogude Liidu ülisalajane tuumabaas.
Hopetowni sõjaväe eriüksus peab Eestimaa territooriumil täitma eluohtliku ülesande, üritades ellu jääda vaenalse tule all postapokalüptilises maailmas.



Mäng toimub Tallinna lähistel Harku vallas. Kogunemine kella 11 paiku ning saab õhtul läbi. Kohale saab bussidega Tallinnast alates kella üheksast, täpsem info registreerunutele. Mäng toimub airsoft relvadega.

Registreerimiseks saatke mulle PS või e-mail luule.lille(ät)gmail.com.

Mängumaks mängijatele 175.- ja NPCdele 50.- kuni veel vabu kohti on.

Mängijatele kohustuslik varustus:
*Kaitseprillid
*Kompass
*Sobiv kostüüm
Mängijatele soovituslik varustus:
*Juua
*Relv(ad)
*Kuulid
*Taskulamp

Teie GMid
Dani, Meele, Märt ja Vahur

Registreerujad saavad täpsemat infot.

Mäng oli päris OK, oleks tahtnud endalegi korralikku relva, siis oleks lahedam olnud, aga mis teha. Kui keegi teeks jälle sarnase larbi oleksin kindlalt kohal, aga mind huvitab sihuke asi, et mille eest me need 175 krooni maksime? Et väga ei näinud midagi, mis oleks sellist raha nõudnud.
Ja ühe Vägistajaköie müts on minu käes...

Tänud GMidele.

Võid raha kohta msn-is küsida, ma ei hakka eelarvet siia üles panema. Aga põhiline, mille peale raha läks, oli see, et mängijaid oli vähe ja gm-transport maksab.

Mina kahjuks ei saa öelda, et mäng oli päris Ok. Tegelikult pean lausa vastupidist ütlema. Alljärgnev tuleb NPC vaatenurgast, samuti mainin ära, et situatsiooni, kus mul mängul igav hakkab ei ole peaaegu kunagi ette tulnud, ise tegevuse leidmine käib minu jaoks alati mängu juurde, GMidelt talutamist ei oota, tegelikult isegi taunin seda.

Positiivne: Mängu idee - Väljasõit Rohelisse + Falloutilik sõjaväeline lähenemine sobis suurepäraselt kokku mängukoha, suure mahajäetud sõjaväeterritooriumiga: päris palju avatud maad, lagunevad hooned, neid ümbritsevad kunstkünkad, natuke vesiseid kohti, okastraat ja seintele kritseltatud "DMB - 85 mai", "arbuz" ja "ubju!". Lihtsalt suurepärane koht, kus sellist mängu korraldada. Kahjuks aga saab siin ka hea otsa.

Negatiivne: 1) Mängul puudusid reeglid. Kõik kästi lahendada rollimänguliselt. Selline asi on võimalik, kui tegemist on siseruumides toimuva intriigimänguga, kus pole ette nähtud, et mingit lahingtegvust toimuks. Kui mängule aga on lubatud suures koguses relvi, eriti, kui tegemist on üsna kallite airsoft relvadega, mille kuuli kiirus ulatub 145 meetrini sekundis, ei ole see normaalne. Üsna mängu algusfaasis avastasime, et mitmed mängijad ei kanna periooditi kaitseprille ning GM-id kes tihti mängisid (pahasid NPCsid) ei kanna üldse kaitseprille (kaitseprillide olemasolu oli mängule pääsemise alusena toodud kuulutuses, samuti sai seda ka üle küsitud, et kas kõigil ikka on need olemas). Tulemusena pidime mängutehnilistel põhjustel relvade kasutamisest loobuma/seda äärmiselt tugevalt piirama.

2) GMide märgistus. GMid mängisid tihti npc rolle, kuid eristus sellest, kas nad on parasjagu rollis või mitte oli puudulik, kui mitte olematu. Kui sa nägid GMi enda poole jalutamas, pidid hakkama arutama, et huvitav, kas nüüd tuleb minu juurde GM või mingi karakter. Umbes mängu keskel viga parandati, määrates suurema osa mängijate kuuldes riideesemed, mida kandes GMid on IG (müts, pusa vms).

3) Suremine. Siin võib asi ka ainult minus olla, kuid tunnen ennast ebamugavalt Ülieepilistel mängudel elik sellistel mängudel, kus ära surra pole võimalik. Kohe mängu alguses teatati meile, et kui te rollimänguliselt tunnete, et olete surnud, tulge siia kohta tagasi ja respawnige. Mis mängusiseselt tekitas situatsiooni, kus polnud mingit mõtet relvi kasutada ega tegelikult omadagi (meenub pilt noormehest, kes raske probleemi üle järele mõeldes, näpp päästikul, püstoliga otsaesist sügab). Kogesime ka kohe empiiriliselt, et ka kõik teised mängijad on minetanud võime sussid püsti visata. Veel ebameeldivam - GMide mängitud NPCd olid mitte ainult surematud vaid ka haavamatud, st neile ei mõjunud füüsiliselt mitte miski (pärast esimest pihtalasku paluti mul edaspidi mööda lasta, sest mõju nagunii pole ja GM haiget ei taha saada). Ma mõistan antud otsuse tagamaid, kuidagi on vaja ohjata raskelt relvastatud mängijaid, kuid nende käest kõik võimalik tegevus ära võtta (mängisime endise Bundeswehri pooljagu, nii et riitust me vastase vastu tegema ei hakanud) ei ole päris õige vahend.

4) Punktist 3 tulenev rollimäng (või täpsemalt selle puudumine). Olin algusest peale häiritud sellest, et kui ilmusid välja surematud ja haavamatud veidrad tüübid, kes Heil Hitler! karjusid ja relvaga vehkisid, siis suuremosa mängijaid jättis see sügavalt külmaks. Vaadati pealt ja oodati, et GM oma veidra esinemise (sest tegelikult need episoodid ei meenutanud rollimängu) käigus midagi olulist ütleks, mis järgmise vihje annaks. Mingisugune reaktsioon oli mängu esimeses pooles olemas, kui mängijat relvaga sihtida, talle Halt! karjuda või tema kõrvale maha tulistada, kuid seegi kadus kiiresti. Järjekordselt toimus larpidel see tavaline "intergratsioon", kus kõik mängijad saavad kokku, räägivad oma backstoorid ära, jagavad üksteisele GMide poolt antud infonatukest ja hakkavad koos questi lahendama (kindlasti lootes, et kui quest lahendatud, saavad auhinna just nemad endale napsata). Selle käitumismalli tulemusel sain ka imelise vestluse osaliseks. Palusin oma minööril ja täpsuslaskuril Von Mülleril vabandada mingi grupi ameerika eriväelaste (?) ees, et nende ühe liikme maha lasin, seletades kuidas tegemist oli vääritimõistmisega. Vastuseks tuli, et: "Oh pole hullu!" (sic!). Nojah, mängija respawnis juba.
Võttes ära hirmu surma ees jäi mängijate juures rollimänguks umbes: "Me tahame siin orgiaid teha, kas teie kah?"

5) Mängu lahenduskäik. Igale grupile anti Gm kaasa (meile ei jätkunud, väga ei kurvasta). Ehk siis Gmid hoidsid mängijatel silma peal, kui need ülesandeid lahendasid. Kena moodulipõhise mängu alus. Niipalju aga, kui ma teisi mängijaid nägin, oli tulemus teistsugune. Mängijad passisid ringi, kuni Gm neile ilmutas, kuhu järgmisena peaks minema, seda siis kas hävitmatut NPCd mängides, või mängijale kõrva sosistades a la: "Sul tuli meelde, et...". Ehk siis vedasid mängujuhid mängijaid lõa otsas ringi punktiirrada pidi. Ja kui kuhugi jõuti, siis seal etendasid GMid ettemääratud lookese, mis andis omakorda põhjust mängijaid järgmisee kohta vedada. Et midagi sellel suurel võimsal mängukohal päriselt ette valmistatud oleks (a la quest, mida sa saaksid lahendada ilma GMi juuresolekuta) ei olnud.

Kokkuvõttes olen mängu tegijates üsnagi pettunud. Suurepärast ideed ei suudetud absoluutselt realiseerida. Kuid kuna oma seltskond oli hea ja meie grupi sisene rollimäng tugev ning sealt tulenevad naljad ka naljakad, ei saa raha ja aega mahavisatuks lugeda. Küll aga kaalun järgmine kord mitu korda, enne kui sarnasele üritusele Tartust tulema hakkan.

Mnjaa, see rollimängulisuse teema on popp praegu, kuid airsoftis see asi ei toimi. Punkt. Boffritega võideldes on selgesti tunda kuidas pihta saab ning seeläbi nö. rollimänguliselt kergem olukordi lahendada. Seevastu Airsoftis sa tunned küll aga piiritleda kui valusalt või millega pihta said on peaaegu võimatu ja seeläbi ka ei anna rollimänguliselt seda asja lahendada.

Peace! =)