Larpide tüübid

[Irve]

Ahoi. Üritasime siin ükspäev larpe veidi kategooriatesse seada.

Seikluslarp - lööma-rollimängu suhe selline enamvähem pooleks
Löömalarp - löömist rohkem, rolli vähem
Olustikularp - löömist pole, rolli ja kostüüme sellevõrra rohkem
Intriigilarp - vähene võitlus, põhiliselt rollimäng
Eksperimentaalmäng - kompab larbi piire ja võib-olla töötab

Kas on midagi ilmset, mida me ei märganud või paremaid nimesid?

(Jäi välja egotripplarp - mäng kus GM enda nägemust ploti ja kaasmängijate peal mängu sekkudes välja elab)

[ozkar]

Õuduslarp või pinevuslarp või ma ei teagi, kuidas peaks nimetama.(Või on see olustikularp?)
Absurdilarp liigitub eraldi või teiste alla?(intriigilarp?)

[chloe]

[Irve]

[mart]

[Irve]

No eesmärk oleks vast leida need olulised parameetrid mille järgi mängu valida.

Selles mõttes on märkus õige, et mõnes mõttes on need väljakäidud nimed mängu mingisuguste parameetrite kokkunimetamise tulemus: umbes, et palju sõda vähe rolli õues on lööma ja toas on absurd vms.

[KEK]

[Kristjan Oad]

Kuninglikud matused, 2004 ja
Põhjala Pööripäev, see esimene ja Mütofesti maailmas toimuv, 2006,

näitasid ilmekalt, et võitlus ja rollimäng ei pruugi olla vastanduvad.

Paraku võitlusrõhulisuse puhul umbes üheksa mängijat kümnest hakkab langetama otsuseid võiduihast, mitte tegelase või mängu loogikast lähtuvalt, seega suurearvuline (aga see on võitluse puhul teemaks) ja samas rollimänguliselt kvaliteetne võitlusrohke mäng jääb vrdlm ulmeliseks. Mainitudki mängudel võis seda tendentsi näha.

Väiksemas mastaabis on ohtrat võitlust võimalik täiesti vabalt sügavalt kehastuva ja kolmemõõtmelise rollimänguga ühildada. Näiteks Diablo-seeria, vähemalt meie seltskonna jaoks. Ent siin on küsimus mängija suhtumisest seikluslarbil.

Põhimõtteliselt võiks eristada lahing- ja sõjalarpe. Esimene seisneb rollimängulise taustsüsteemiga boffervõitluses, teine on sõja-ajal toimuva tegevusega rollimäng, kus seeläbi esineb keskmisest enam verevalamist.

Lahinglarbi näiteks oleks UI-aegne Soontagana lahing ja Põhjala Pööripäevad alates aastast 2007.

Sõjalarbi näiteks oleks Kuninglikud matused ja esimene Pööripäev.

Kuhugi vahepeale jääks Jüriöö, kuigi kaldub tugevalt lahingu poole (rollimängu osakaalu ja võimaluste rohkuse suurendamise püüdlustest hoolimata - ent eks me näe, mida tulevik toob).

[KEK]

Lahing- ja sõjalarbi olemusliku erinevuse lahti seletamine on hea mõte!

[Irve]

Mis sellise definitsiooni kohaselt oleks see suur seikluslarbi ja sõjalarbi erinevus?

Kui sõjalarbi ainus karakteristik on see, et mängitakse läbi sõja aega seikluslarbile omaste tunnustega (rollimäng + võitlus), siis eraldi kategooriat ta minu hinnangul otseselt ei vajaks.

See, et mängusisene tegevus toimub sõja ajal, tundub pigem taustamaailma, mitte mängu iseloomu omadus.

[arpeau]

Löömalarp=lahinglarp?!

Vanasti kutsuti toda ikka lahinglarpiks...
Võimis?

[Dan]

Minu tagasihoidliku taskufilosoofi arvamuse kohaselt võib sama mäng olla ühe mängija jaoks joomalarbiks (tuleb kohale, tõmbab nina täis ja magab aktsiooni maha), teise jaoks seikluslarp (sebib pidevalt kahe osapoole vahel, ise lahingust osa ei võta kuigi toimub ka lahing), kolmanda jaoks romantiline larp (sebib neiude/noormeestega kostüümis samal ajal kui teisel pool metsa kostuvad bufripatsatused ja lahingukarjed) ja nõnda edasi. Et ka pole kuhugi kadunud "ma iigee nii aga oogee hoopis naa" teematamine, siis julgen väita et mõnegi jaoks on larp kohati ka õuduslarp, kui ta avastab et koju on jäänud "õiged" jalatsid, kostüüm või buffer.

Nõuka-ajal oli selline kolmetäheline "organisatsioon" nimega kaa-gee-bee. See üritas ka igasugu asju kategoriseerida, šifreerida ja vastavalt sellele lahterdada. Kohati ei saadud isegi aru, miks seda vaja oli.

Rohkem mängu, vähem filosoofiat

[Irve]

Ma tänan täiesti kasutu kommentaari eest

See teema sai loodud konkreetselt Sisaliku blogi larbikategooriate jaoks, mis on selged üldistused. Ei ole vaja piirjuhtumeid näkku hõõruma tulla.

[KEK]

Ütleme siis nii, et lahing- ja sõjalarp on löömalarbi kaks eri poolust.
Mis võivad eksisteerid ka samaaegselt, mäng on ikkagi see mis mängija temast edale teeb.
Kas nii on piisavalt selge?

Kaldun ka veidi rohkme pooldama väljendit lahinglarp.
Löömalarp ei kõla väga teravalt, väga lahingu moodi, mul kerkivad silme ette miskised lendavad toolid ja välkuvad rusikad pigem.

[Irve]