Dragon.ee foorum

ja sellega seoses arvan, et mängujuhid võiksid jagada ka oma kogemusi: mis olid need asjad, mida te oma esimest mängu tehes oleksite tahtnud teada. Mis on see kogemus, mida te oleksite tahtnud saada kuidagi teisiti kui oma vitstega?

Minu artiklikommentaaris on minu põhiline kogemus kirjas: ma ei kujutanud ette, et mul mängupäeval sedavõrd vähe aega jääb. Kuni mängu alguseni on täielik kaos ja siis kuskil pärast esimest kahte tundi tuleb hea rahulik tunne peale, et pole enam midagi teha ja kõik on tehtud.

Pärast on kolm kuud piinlik drägonis käia, et selline mäng välja kukkus. Fakt, et see on normaalne ei olnud minu jaoks intuitiivne

Mis? Keegi pole vastse mängujuhi vitsasid saanud?

See on oluline küsimus ja pakub mulle wiki jaoks suurt huvi..

Ju on nii piinlik, et keegi ei julge rääkida.

Iseenesest täiesti mõistetav.

Noh, sellest on juba mitu head aastat möödas, aga kuna minu esimene GMikogemus ei olnud nii kohutavalt piinlik, siis tooksin välja paar punkti:
*ole rituaalidega ettevaatlik

*kontrolli mängukoht üle ja vaata, mis on võimalikud ohud - ma mäletan, et ma küll kammisin oma maakoha ümbruse üle, märkisin laukad ja okastraadid OG-lingiga ära, üks okastraat jäi siiski märkimata ja sinna üks mängija sisse jooksiski

*enamik liine ei lähe tegelikult käima - see on täiesti normaalne

*meie laiuskraadil läheb suurel osal aastast vara pimedaks - ja kuna mängu algus venib pahatihti päris kaugele, tähendab see sageli seda, et sügisesed ja talvised mängud algavad pihta pimedas. Arvesta sellega.

*ära anna mängijatele rolle, mis nad teistest mängijatest ära lõikavad ja suhelda ei lase. Vaata ka üle, kas mängus on võimalusi ja tõenäolisi liine, mis seda põhjustavad. (ei juhtunud küll minu esimese mänguga, aga mäletan, et sattusin kunagi mängule, kus mingil tegelasel oli võime tegelastest zombisid teha - kes ei tohtinud rääkida-suhelda ja pidid niisama bossi sabas ringi taaruma - mängijatel hakkas igav ja nad hakkasid OG-jutte rääkima). Kui sul selliseid mittesuhtlevaid tegelaskujusid vaja on, siis selle jaoks on NPCd.

*Mingi mängija ei tule. See on peaaegu kindel. Mulle ei meenu hetke vist ühtegi mängu, kus kõik mängijad oleks kohal olnud ja kõik rollid kenasti täidetud. Sestap, kui sul on selline mäng, kus igal rollil on oma koht ja see värk on üldjoontes tasakaalus, siis ole valmis enne mängu improviseerima ja liine ümber mängima - sa kas ei leia rollile osatäitjat või siis keegi ei tule: jääb ta kas haigeks, peab lellepoja sünnipäevale minema, magab sisse, jääb maha neljast rongist ja bussist (see ei ole liialdus, ma olen isiklikult gemmanud larpi, kus see ühe mängijaga juhtus). Sageli saad sa mittetulemistest ja rolliaukudest teada küll varem, kui mängupäeva hommikul ja siis on sul rohkem aega asju ümber mängida, aga mingi paindlikkus võiks mängustruktuuril ikkagi olla.

mul on küll piinlik.

ma ei suuda siiamaani hästi viimasele Beleriandile mõeldagi. de facto oli minu päris esimene larp küll esimene Beleriand ja sellele järgnes teine, + ballid, mis on niivõrd-kuivõrd, ikkagi rollimängulised üritused ja hiigelsuur orgunn, aga Päris Oma Esimene Täiesti Otsast Lõpuni Teise Peakorraldaja Tindomega kahasse korraldatud oli ikkagi Beleriand III.

mida ma ei taha meenutada.

soovitan valuvaigisteid, rahusteid ja ilmselt võibolla peaks rakendama ka alkoholi mälukaotuse esilekutsumiseks. mitte et ma arvaks et kõik oleks halvasti läinud, lihtsalt kogu see higi, veri ja pisarad, valu ja vaev... no ei hakka kergem, kui see kõik jälle meelde tuleb.

sest nagu Hoarmurath kirjutas - midagi läheb ikkagi metsa (ja seal on orkid). ja hea mängukorraldaja peab olema võimeline sellega tegelema, leppima, üle saama ja õppima. mul see leppimine ja ülesaamine ei ole nii kerge tulema.

Mina isiklikult leian, et emotsionaalse ja vaimse krahhi äärel kiikumine korraldades on täiesti normaalne. Kui sa pole ennast nii palju investeerinud, et mängu kordaminek/läbikukkumine sind ei liiguta, siis sa teed seda niikuinii valesti.

Aga mulle on ka öeldud, et ma võtan asju liiga tõsiselt. Võta sa kinni, kellel õigus on.

Siiski, lõppude lõpus piisab minule kasvõi sellest, et üks mängija tuleb ja ütleb, et oli tore. Mida rohkem seda ütlevad, seda parem. Ja vingujaid leidub alati. Eestlaste hulgas eriti.

Oh, juhtus ka endal seda, et ühe mängija ärakukkumine kogu mängu vussi ajas. Valus õppetund, aga edaspidi pole ma seda viga enam korranud.

Muidugi, mängijate tänamatusest ja sigatsemisest nii enne mängu kui ka pärast (tähtaegade ignoreerimine ja muud nõmedused) võiks ka omaette artikli kirjutada. Või lausa mitu. Eks see muutu siis selgemaks, kui ise ka korraldanud oled. Enne ei oska väga aimatagi, et kui tüütud on tulemata jäävad mängijad ja muud probleemid.

Lisa: Posti üle lugedes jäi mulje, et olen siia palju kurja pininat kirjutanud. Tegelikult on ikkagi tore mänge teha, kuigi tihti on tahtmine kogu värk nurka visata ja enam mitte kunagi ühtegi larpi korraldada. Mis seal ikka, midagi tõmbab ikka tagasi. Mis täpselt, raske öelda.

Vett tarbitakse, kui see on kättesaadav.
Juhul, kui vee saamiseks peab minema kuskile ühe kindla nõu juurde suurel suurel mängualal ja sul on ainult tass kaasas, lepid muidugi vähese janukustutusega ja saad dehüdreeritud koos kõigi/enamiku KEKi kirjeldatud sümptomitega.
Kel vähegi suure mängualaga mängul selle "vesi on ühes tünnis ja iga kord januga peab selle ühe tünni juurde marssima"-olukorraga kogemust on, võtab edaspidi mängule kaasa pudeli, lähkri vms.
Veearvestuslik konks on selles, et kui ta suletava anuma juba võtab, võtab ta selle üldjuhul kaasa täis kujul, mitte tühjana. Ja siis tundubki mängujuhile, et vett kulub maru vähe, mängijad ei joo.

Mina soovitaks vett ikkagi rohkem hankida kui 0,5 l näkku. Parem olgu sul vesi, mida sa ei vaja, kui et sul pole vett ja mängijad muutuvad (väga hea põhjusega) virilateks.
Sellega seondub veel üks soovitus igale mängujuhile - kui su mäng toimub kuskil hoones ja vee joomisel arvestad kraaniveega, maitse seda enne üritust. Võib juhtuda, et sealne kraanivesi on lihtsalt niivõrd ebajoodav, et isegi selle ja siirupiga tehtud morss maitseb kas kasutatud vee tõttu jube või tuleb maitse parandamiseks lisada siirupit nii palju, et kaob joogi janukustutav funktsioon ja jääb ainult läila magusus.

Kui paiga vesi ei kõlba juua, too kasvõi kodust kraanivett kaasa, kanistritega.

Olen kaks korda mänginud mängul, kus ei olnud joodavat vett, ja need on kustumatult piinarikaste kogemustena mulle mällu jäänud.
Kusjuures mängudena olid mõlemad head, üks koguni väga huvitav, nii et kui ma sealt 2-3 tundi enne mängu lõppu lõhkuva peavalu ning kleepuva suuga koju roomasin, oli mul seejuures poolelijäänud mängust kohutavalt kahju.

Külma ilmaga tuleks juua vett.
Külm õhk on väga kuiv ja keha niisutab sissehingatavat õhku,niiet sa kaotad päris palju vedelikku ainult hingates.

Paistab, et nagu kogu eluks maapeal on tarvis vett,
on seda ka piisavas koguses tarvis eduka mängu jaoks

Vee ja toiduga on nii-ja-naa. Eriti uue mängujuhina alustades.

Esimeseks mänguks oleks hea kui toitlustuse peale ei kuluks üle 50% sinu ajast, energiast ja rahast. Hiljem, kui juba tead mis teed (avaliku ürituse korraldamine üleüldiselt) siis suudad ka suuremaid logistilisi probleeme lahendada.

Alustuseks soovitan ikkagi lühemat mängu kus mängijad ise oma toidu ja joogi eest hoolitsevad. Siis ei hakka keegi nurisema ja kõik vähene mis juurde pakud, tuleb mängijaile positiivse üllatusena.

Kui üritus kestab üle 24 tunni (isegi kui magamiseks ja muuks on OG pausid) ja mängijaid on üle 50'ne, peab toitlustusmeeskond KINDLASTI olema eraldi muust korraldusmeeskonnast.

Muud korraldajad võivad kiiretel hetkedel (nagu toidu kättejagamine) abiks olla aga köök ei saa küll muuga tegeleda kui ainult toiduga.

---

Mis puudutab piisavas koguses joomist, söömist ja magamist siis lasub siin suur vastutus nn. community leader'itel e. mängu sisesed leerijuhid või muud autoriteetsed presonaažid - kui vee joomine ja telgist eemale urineerimine on "kohustuslik" või "popp" siis inimesed seda teevad, kui mitte siis leidub alati inimesi kes seda ei tee - kõigist GM'ide pingutustest hoolimata.

Ma pean vist tunnistama oma totaalset hullumeelsust, aga oma esimese larpi üle olin ma ääretult õnnelik tervelt nädala pärast selle toimumist ja puhtalt sellepärast, et tulid kohale minu plaanitud 17 larpigurust 15, mida ma pidasin maailma kõige paremaks saavutuseks...

Ma pean tunnistama, kurbusega, et need 2 inimest, kes ei tulnud ei ole siiani käinud minu mitte ühelgi larbil - aga kumbki ei ole loobunud mängimisest, kui sellisest üldse, nii, et mul on milleni püüelda

Ahastus ja enesehaletsus ja muud toredad asjad tulid hiljem, siis kui ma siis maapeale saabusin ja hakkasin nägema seda katastroofi mille ma olin suutnud korraldada.
Edasi võtsin ma ette järjest kõik mängujuhid, kes mu mängul mängisid ja kuulasin ära, mida tarka neil öelda on, mis meeldis panin hoolega kirja, mis ei meeldinud nende jutust küsisin üle teise mängujuhi käest, saamaks aru, mida see esimene öelda tahtis ja kas sellega nõustutakse, ma pean tunnistama, mul vedas - sattusin heade inimeste juurde...
Ja jätkan siiani samas vaimus, oma teatraalsete "raudtee" mängudega, nagu mulle on öeldud.
(kusjuures, mul jätkus tol hetkel sinisilmsust küsida, mis on raudtee!!! )

Siiski...arengut on...miskipärast kipub nii olema, et mängud tulevad välja üle ühe.
Ja tahe teha midagi ebatraditsioonilist vaevab mu pead pikemat aega juba, ehk suvel, kui...

Algajale mängujuhile soovitaksin:
* enne mängu küsi nõuandeid neilt, kes on seda varem teinud (leia endale tugiisik)
* käi kindlasti kohapeal ja vaata oma mängukoht üle, et ei tuleks ebameeldivaid üllatusi
* instrueeri oma mängijaid korduvalt enne mängu (nad unustavad!)
* varu endale enne mängu aega puhkamiseks (mängu ajal on kiire ja ka sina väsid)
* hoolitse et su mängijad saaksid sooja kuiva koha magamiseks(eriti sügisel-kevadel-talvel)
* hoolitse et sa teaksid,(kui sa ise ei jaga esmaabist midagi) kas su mängijate hulgas on keegi kes oskab seda anda ja võta kaasa väike apteek (valuvaigistit olen pea igal mängul käies hädalistele jaganud, kofeiini tablette, nuuskpiiritust, rõhksidet, plaasterid ja desinfitseerivaid vahendeid ka)
* sina korraldad - SINA vastutad!!! (Alkohol, suitsetamine, tuli, ujumine jne)
* kui sa ei tegele toitlustamisega(elukutselisena), ära tee mängul ise süüa (see on raske ja vastutusrikas ülesanne - sul ei ole selleks mängu ajal aega. Usu mind, ma olen seda üritanud ) ära karda küsida nõu ja abi, isegi emad/vanaemad suudavad aidata arvutada toidu koguseid, mis tuleks osta ja leia keegi kes aitab sul seda kõike teha (Mängujuhtidele mõeldud õpetused larpitoidust tulevad peagi blogis - andke aega kokku monteerida materjal ) Püüan niipalju kui suudan aidata alustajaid - alati võib leida mind läbi MSNi või PSiga.

Minu soovitused on tehnilist laadi ja ei puuduta mängu sisulist külge, sest ma ei ole nii tugev mängujuht, ma õpin alles ja minu mängud ...keegi kunagi ütles, et larpidest on siin asi kaugel...

Ja kui te nüüd seda lugesite, siis ärge ära kohkuge, kõige tähtsam selle juures on TAHTA teha midagi ja mis valesti see uuesti, kõige paremini õpib inimene siiski vaid oma vigadest, vähesed suudavad õppida teiste vigadest, soovitusi anda suudavad kõik, aga mängu teha...

Mina ahastan palju rohkem oma siiani parima mängu üle tänaseni - sest mängijad suutsid mind üle mängida ja hukkus 33 mängijast 31 - sellest ka järeldus.
Ära kunagi anna Aweronile lõhkeainet, kui sa just ei taha kogu mängu õhku lasta!

Jõudu ja edu!