Dragon.ee foorum

Nii.. Ma ei tea.. aga see oli üks vahva ilmaga mänge, kus ma käinud olen.. Suured tänusõnad tuleb saata kõigile korraldajatele, et nad sellise ilmaga ikka vastu pidasid ja kõik selle ära korraldasid: sellise ilmaga sellistes tingimustes.. see lõke.. see soe jook.. väga tore oli.

Samuti suured tänusõnad vahvatele kaasmängijatele.. Et te vastu pidasite. Aga ei.. ma ei oska seda seletada, aga ma olen mängust meeletult vaimustuses.. Üks osa oli kindlasti ilmal. See oli vahvalt ekstreemne aga need lumehanged olid nagu looduslik soojasaamine.. külma üle ei saanud kurta. Ja kuidas see ilm asjale kaasa aitas.. selle olustiku loomises ja puha.

Minu jaoks oli täiesti supper meie kamp.. Illarioni SKL üle kõige.. Ma ei oska seda isegi kuidagi öelda aga.. suur aitäh kõigile teile.. teie tegite minu mängu tõesti imeliseks.

Ja samuti suur aitäh Gertile, kes minu väikest storyline vedada aitas.. Ning Mirjule.. Sa tead küll miks..

Ja pilte ka:
http://www.dragon.ee/gallery/main.php/v ... hanaria+V/

Tjah, ma usun, et mängul võis olla tõesti töötav plot, aga kogu selle lume alt oli seda pisut keeruline leida. Ma arvan, et kui see mäng oleks suvel toimunud (soojal ja enam-vähem kuival ajal), siis oleks ta kõvasti parem olnud. Ma leian, et selliseid mänge niisugusel kujul pole tegelikult väga mõtet korraldada. Miks?
1. Mänguaeg oli liiga lühike (samas pikemalt sellise ilmaga ilmselgelt poleks mängida saanudki)
2. Mängijatel oli külm (enamik mängijaid lahkus varem)
3. Mängijatel polnud end kusagil soojendada (sellise ilmaga mitu tundi väljas olla saab ainult väga sooja riietusega, aga midagi selle kohta, et siseruume pole üldse ja mängijatel soovitatakse tulla väga väga soojalt riides, polnud kuulutuses kirjas)
4. lubatud soe toit (see oli tõesti enam-vähem soojapoolne) jõudis kaugelt liiga hilja kohale. Sooja joogi kohta niipalju, et see tee oli enam-vähem leige.
5. Nii lühikese mängu kohta oli mängukoht logistiliselt liiga ebamugavas kohas. Kui on teada, et Tartust on palju tulijaid, siis võiks mängu ennemini teha Tartu lähedal võis siis Tartu ja Tallinna vahepeal. Kui juba mängule sõitmise kestus peaaegu ületab mängu enda pikkuse, siis on tegelikult probleem. Pealegi ei ole kuigi tore, kui lisaks mängumaksule peab arvestama paarisajakroonise transpordiarvega (sellega võiksid GMid tulevikus arvestada).

Plusspoole pealt mulle meeldisid need lõksud (see oli huvitav). Palju kiitust kõigile neile, kes jaksasid vastu pidada (ükskõik kui kaua siis).

Ilma koha pealt - ega mängujuhid vist päris nii hullu ilma ei oodanud. Aga ausaltöeldes olin pisut shokeeritud, et kõik ei teadnudki, et meil seal mingit maja pole. Kuna minu jaoks oli see ilmselge, ei osanud kuulutust ka sellise pilguga vaadata, et seda üle korrata teistele.

Mulle personaalselt mäng meeldis. Jah, ka meie tiim oleks pidanud pärast vägede ühendamist jalga laskma, aga üsna kerge oli leida põhjus, miks metsa vahele uitama minna (keemiku varandus + varitsus, mis meile osaks sai) ja kui juba metsas olime, siis läks alles tõeliselt lõbusaks. XD Külm ka polnud, kui põlvini lumes sumbata (kusjuures raja kõrval oli lihtsam liikuda kui raja peal).

Lõksud olid imeosavalt peidetud - ilma hiirelõksuta oli suht võimatu aru saada, et olid sinna sisse kõndinud, kui meil poleks Gerti kaasas olnud, oleksime tuimalt edasi kõndinud. Aga hiirelõksu plõksu oli väga hästi kuulda. Tardusime kõik paigale, mina vaatan nutuse näoga Poognale otsa:"Me oleme surnud, eks?" Ja siis saabus mängu parim hetk, kui ta ütles, et meil on isegi käed ja jalad küljes veel, ainult minu esikülg oli metallikilde täis.

Üldplotti see lugu väga edasi ei viinud, aga tegu oli suurepärase fillerepisoodiga.

Aitäh kõigile!!

Toiduga oli asi selles, et selle kohale jõudmisega läks umbes 2 ja pool tundi, kuigi teeolud olid päevasel ajal veel normaalsed, ja see oli gmidest mittesõltuv asjaolu. Edasi arutama ei hakka, küll teate ise, kes süüdi on.

Ruumi puudumisest ei tulnud pähe tõesti teada anda, meie viga.

Ilmaga läks samuti veidi halvemini, kui ootasime.

Järgmine mäng tuleb pikem, kindlasti ka soojem ja Tartu lähedal. Kui just mais ka lumetorme pole.

Väga tublid olite igatahes kõik, kes te ilma trotsisite ja kohale tulite. Aitäh.

Edasisi plaane ja tulevikulootusi võib meile igatahes saata. Teeb mängutegemise lihtsamaks ja vähendab ehk ka filleripotentsiaali.

Mulle ka väga meeldis, aitäh Ilarioni SKLle ja korraldajatele, sest ma arvan, et korraldajate entusiasm ja mõnusad kaaslased ongi põhjus, miks mulle see mäng meeldis. Mingit actionit väga ei toimunud ja midagi muud ülipõnevat kah polnud, aga vot, läheks teinekordki. Oma osa oli kindlasti ka sellel suurepärasel põhjamaisel ilmal, mis küll alguses ajudele käis, kuid kui liikuma sai, hakkas täitsa soe. Ka piknik lumekeerises oli meelierutav.

Suur tänu kõigile, vaatamata sellele, et mu ihaldatud suurepärane granaadivise ja täpsed headshotid jäid tegemata.

Ehhee, see, et igal seikluslarbil poole tunniga krapsti püsti oled, ei tähenda, et see ka Thanarial nii peaks olema.

Siiski, kui on veel paljusid, kellele ei meeldi, võime me ümber mõelda.

Soovitaksin 22-23 mai endale kinni panna, sest siis toimub suhteliselt kindlalt kuues mäng.

(mulle meeldib vigastusi ja valusid välja mängida

Mina pooldaks natuke nende haavade süsteemi ülevaatamist. Ükskõik kui vahva nende väljamängimine ei ole, mängijat ei tohiks sandistada.. St.. tuled mängule, esimese tunniga saad raske haava ja seejärel oled liikumisvõimetu. See ei ole nagu seiklusmängu eesmärk. Ja antud ilma puhul: liikumine oli paris moodus sooja saada. Aga kui sa oled vigastatud, ei saa liikuda.. siis... see oli päris jube pilt lõdisevaid mängijaid vaatada.

Noh, haavadest rääkides...
Ma olen nõus, et praegune süsteem on mängijatele raske, ses suhtes, et vigastused on tüütud ja pikaajalised jne, aga ega keegi ei oska ilmselt midagi paremat ka välja pakkuda (mina ise leian, et sel pole häda midagi) (samas pole ma ka mängu esimese viie minuti sees haavata saanud ka).
Ning, noh, üldiselt võib ennast valuvaigisteid täis toppida ja haavu ignoreerida, eeldusel, et pärast mängu on tegelasel lootust saada korralikku arstiabi.

Samas, kui olukord on väga jube või muidu väga erakordne, siis inimesed ignoreerivadki oma haavu - adrenaliin kannab neid edasi täiesti uskumatutes olukordadeski.
Pärast teised vaatavad suu lahti, et "Sa tulid 5 tundi läbi soo selle jalaluumurruga ja tapsid tee peal karu? Mismoodi?!"
ja /tuttavam näide/ "Sa sõitsid praegu medalile nelja murtud ribiga? Mismoodi?!"

Päris tore mäng oli. Meie Illarioni salk oli vahva. Mulle väga meeldis näha, et mängu kostüümide tase läheb järjest paremaks. Mängu tegevus oli küll suht hõre, aga Napoleoni Venemaa sõjakäiku "taaskehastada" on kah omamoodi lõbus.

Logistika koha pealt oli minul koguaeg tunne, et see mäng pidanuks suvel toimuma. Kõik on õues mõnusa mererannaga kohas ja toimub palju metsas ringi rändamist- kõlab ju suvise mängu moodi. Seda enam see Napoleoni tunne: "no sellist ilma küll ei oodanud". Mõnes mõttes see asi isegi annab olustikku. Parim näide selle kohta oli meie traditsiooniline piknik- Ümber on kõrged hanged, merelt puhub jäine tuul ja värskelt lumest puhtaks pühitud laua taga on viis mundrikandjat nautimas sarvsaiu ja veini, nagu õiged pran... illarionlased.

Muide haavadega on minu arust sedasi: see mäng lihtsalt vajab reegleid. Seikluslarpidel on väga abstraktsed mängureeglid (eriti haavade paranemise vallas) hea põhjusega. Muidugi vajab selle arutamine eraldi teemat ja selles küsimuses peitub üks rollimängu teoreetiline põhivastuolu- reeglitega mäng vs. reegliteta mäng. (Praeguseks on see vastuolu juba pea kaks sajandit kestnud, seega ei leidu talle vast ka lõplikku lahendust)