Dragon.ee foorum

.

Mul on tunne, et artikli autor peab silmas mingeid kindlaid juhtumeid. Üldistusena tunduvad osad väited natuke segased.

Jääb mulje, et mängu kordaminek ja mängijate heaolu võivad kuidagi vastuollu minna. Et mängu kordaminek on mingi omaette eesmärk. Minu arvates ei tohiks see nii olla. Mängude eesmärk on lõbu. Mäng läheb korda, kui inimestel on tore.

Keerulised situatsiooni mängudel ja nende lahendamine on tore, see on väga oluline osa mängust, aga mulle meeldib üldjoontes ette teada millist põhimõttelist sorti on need situatsioonid. (Kui see tähendab näiteks peldiku küürimist, siis ma teeks parema meelega midagi muud, hoolimata sellest, et olen füüsiliselt täiesti võimeline seda tegema.) GMina olen mängu korraldades mõelnud, mida ma ise mängijana kogeda tahaks. Mängijana olen GMile vihjanud, milliseid raskusi ma sooviks.

Mis puudutab füüsilisi raskusi, siis osadel inimestel meeldib näiteks käia jõusaalis ja tunda hiljem mõnusat rammestust, teistele jälle mitte. Vale on sundida inimest rügama, kui ta seda ei soovi.

Märg ja külm ja muu sarnane on tervise küsimus, kes talub, kes ei talu. Minul isiklikult on näiteks viimasel ajal tekkinud intensiivne kõrgusekartus (täiesti irratsionaalne), mul on väga halb olla, kui mind selles suhtes proovile pannakse.

Mis puudutab inimeste vahelisi suhteid, siis on selleks väga lihtne retsept -- tee mängu koos inimestega, kes sulle ka muidu meeldivad ja kellega oleks ka muidu tore koos olla.

Tahaks autori käest küsida, mis asi see on, mis ebameeldivuse mõnusaks teeb? Enesetõestus? Masohhistlik nauding? Kas see paneb organismi endorfiine tootma?

Et siis on nagu päris.
Kui ronin kuskil kõrgel, mu tegelane kardab, ja mul endal ka süda sees pööritab, on sisseelamine suht täielik.

Pole küll autor aga...
Mind häiris sõnapaar "masohistlik nauding", mis oleks täpne juhul kui nauditaks valu ja ebamugavust ennast. Ma arvan, et enamasti järgneb hea tunne raskuste ja keerukuste ületamise järel, mitte nende ajal. Põhjus, miks inimesed lähevad maratonile.
Rõhutaks ka seda, et jutt oli motiveerimisest (inimene ise otsustab piisava põhjendatuse tõttu midagi teha), mitte sundimisest. Mis peldikuküürimise sarnased ülesanded välistab.

Muidugi, ükskõik mis raskusega tegemist, ei tohiks see kahjustada ei füüsilist, ei vaimset tervist.

Aa, noh, see sai hiljem jah kuidagi ekstra rõhutatud .