Niisiis.
Mõned aastad tagasi korraldasin ma koos kolme teise inimesega ühe larbi ("Justkui talveöö"). Arvan,et antud ettevõtmist võis täitsa õnnestunuks lugeda ja puha. Siis, mõni aeg hiljem, helistas üks minu kaasGM (Oskar), kes küsis, kas ta võib antud mängu uuesti ühes noorsootöötajate laagris korraldada. Ei mul jega teistel antud mängu GMidel sellega probleemi ei olnud ja sestap sai too larp kenasti uuesti korraldatud, kuuldavasti läks mäng hästi ja hoopis teistmoodi kui esimene kord.
Nüüd, aastaid hiljem, tuli see juhtum mulle meelde ja mulle koitis, kui vähe selline käitumisviis tarvitamist leiab - mängujuhid näevad aega ja vaeva, mõtlevad suure hunniku larbitausta, rolle ja juhtumisi välja, teevad mängu ära ja sinna see siis jääb - kuigi, iseenesest saaks ju antud larpi teiste mängijatega ju uuesti korraldada.
Mõtlesin pisut ja leidsin, et iseenesest mõne väiksema mängu korral on ju täiesti võimalik tolle mängu info kuhugi kokku kirjutada ja kuhugi netti üles surgata, juhuks kui kellelgil teisel (või endal) tekib tahtmine nädalavahetusel sõpradega väikest larpi teha, aga lihtsalt ette ei viitsi asja valmistada.
Ainuke probleem, mida ma siinkohal näen, on see, et eesti larbikogukond on mõnevõrra konnatiik ja hea larbi korral teab nädal aega pärast korraldamist pool linna sellest, et mõrvariks on ülemteener, kuningas on tegelikult habemega naine ja et Ants laulab salaja metsavendade laule, aga iga larbi korral see ehk nii pole.
Ma tean küll, et praegusel ajal on ettekirjutatud tegelaste jms ühekordsed larbid väga passé ja on moodne nende peale sülitada ja karjuda, kui halvad nad ikka on, aga ikkagi, millised on teie kogemused-arvamused seoses larpide taaskasutamisega?