Dragon.ee foorum

Panen siis midagi kirja kah.

Mäng oli siis Fading Suns nimelise maailma katsetus larbina. Erinevad seltskonnad on seda laua taga mänginud ja tegemist on maailmaga, mis ühelt poolt pakub sureva maailma romantikat, teiselt poolt hukkunud vana impeeriumi romantikat ja ülejäänud pooltelt näiteks teokraatia, aadlike ja gildide omavahelist mõõduvõttu. Mängul olid kõrvuti nii püstolid kui mõõgad, sest viimased olid Taevasele Kirikule meelepärased kui lihtsad ja vagad võitlusvahendid.

Mäng oli väga hea.

Hoolimata faktist, et kõik mängijad olid umbes hambuni relvastatud, suuremat omavahelist nurgatagust nottimist ette ei tulnudki. Üks põhjuseid oli ilmselt see, et meid segas tugev välisvaenlane mingisuguste tehnozombide näol. Teine põhjus oli ilmselt selles, et mängule valitud seltskond on nii palju varem larpidel käinud, et osati nautida ka relvadeta konflikte: see võitlus ei tõmmanud eriti kedagi ja kohati tundus mulle isegi, et oli hetki, mil võimalus võidelda tundus mängijatele veidi tüütu.

Briif oli läbimõeldud ja välja kirjutatud ja öeldi ära kõik olulised asjad. Eriti hea asi briifil oli esiteks palve haavu välja mängida. Elupunktid tähendasid reeglites teadvuse kaotuse läve, kuid haavata saamine tähendas, et olid võimetu võitleja. Plusspoolele ka see, et antud tegevus näidati mängijatele ka puust ja punaselt ette: positiivse ja negatiivse näite varal.

Haavareegel töötas hästi: nägin inimesi tõesti lahingutest ära roomamas ja haavadega arvestamas ja surematud olid vaid kollid (kes kohati samuti relvasid käest pillasid).

Taaskord pean kiitma, et uute rekvisiitidega oli vaeva nähtud: jõuline lõviosa Nerfi plastikpüsse nägid välja koledad ja veenvad: kostüümid olid leidlikud ja huvitavad: seda kõike nii mängujuhtide kui mängijate poolel.

Mulle meeldis mängujuhtide kommentaar, et otsustati, et "filler-rolle ei tehta". Ehk siis igaühel oli oma isiklik plaan ja liin. Tulemuseks oli väga intensiivne ja tempokas üritus.

Tubli ja tänud.

***

Kuna mul on kombeks halbu asju ka välja tuua, siis püüan paar tükki oma mätta otsast.

Mida ette heita? Mul oli tunne, et korraldus läks veidi kiirustatult ja seetõttu esines rollitaustades sünkroniseerimisvigu: sain mängu algul teada, et mul, külapreestril, on ka kirik, kuid sel pole võtit ja pidin seetõttu pühale inkvisitsioonile selgitama, et jah: võti on tõesti katki ja ma ei hoia ega loo kirikus elavaid surnuid. Samuti jäin ilma osast briifist (mis mind mängu ajal eriti ei seganud, aga pärast tekitas hämmelduse, et kuidas nii). Külaelanikuna teadsin küla oluliselt vähem kui vaja läks: eks ka minu süü, et eeldasin, et kõik see enne mängu kuidagi ära seletatakse. Moraal on see, et infot ei tohiks rollilehelt briifingusse tõsta, sest ununeb.

Siis oli mul väike mure kõrtsipoisiga, kes rollimängule päris selgelt pihta ei saanud ja noh: mängimise asemel veidi temaatiliselt veiderdas ja tegelikult segavate küsimustega tõesti ka rolli sisseelamist segama juhtus.

Kolmas mure oli sellega, et kõrtsimehest mängujuht sekkus mängu infoga mida mina ei teadnud ei kinnitada ega ümber lükata. Üldistatuna on mure selles, et ma üldiselt mängin mängujuhtide "tõega" kaasa: näiteks kui üks külatüdrukutest oli hädas oma vanemate väljamõtlemisega, mõtlesin nad välja kiiremini ja seletasin, et kahjuks matsin nad kahe aasta eest. Kui minu juurde tuleb inkvisiitor ja uurib, miks ma 5 aastat pole jutlust pidanud, kõrtsimees ütles... Ma ei tea kas:
a) ma ei tea kogu oma tegelase tausta
b) minu kohta valetati
Mängujuhtidel on reeglina mängumaailma defineerimise õigus ja arvan, et infokaost peaks külvama NPCd või mängija selleks konfliktiks enne mängu kasvõi rolliväliselt ette valmistama. Mängus kaasamängiv riukalikult luiskav mängujuht ei ole hea mõte.

Üks ettepanek reeglitesse preestrite loitsupunktide taastamise kohta: 60 minutit palvust on nii intensiivse mängu puhul selgelt palju. Võtsin selle katseliselt ette, sest tundsin et kõigelooja on mind pahandanud ja kui esimesed 10 minutit palvust tundus nagu igavik, siis julgeksin pärast 40 minutise üritusega tegelemist julgelt väita, et ühe punkti taastamiseks võiks piisata 20-30 minutist.

Ja eeltoodu mind suuremal määral ei morjendanud.

Tänan korraldajaid, kaaspreesterkonda, mängijaid, uuesti.

Nii on!

Mul on iseenesest päris raske midagi lisada Irve suhteliselt põhjalikule analüüsile, nii head kui halvad punktid on samad. Ka mina vaimustusin suht samadest asjadest ja ka minul oli kohati taustinfost pisut puudu, näiteks sain ma alles mängul teada et inkvisitsioon oli mu maid kunagi puhastanud jne. Aga õnneks ei olnud see mingil määral määrav.

Igati nauditav mäng oli nii visuaalselt (kostüümid) kui ka rollimänguliselt.

Kuidas sünnib mängusisene Tõde

1. Kui ortodoks kõrtsmiku hingepuhtuse teemal ette võttis, siis kõrtsmik loomulikult üritas hämades oma nahka päästa. Ei tea. Pole käinud. Mul on kõrts pidada. jne
Samas oli kõrtsmik ka mängujuht, mistõttu häma mängijate poolt Tõeks võeti. Rahulikult oleks võinud valetamises süüdistada ja vaadata kuidas kõrtsmik ülekuulamisel vingerdab

2. Kui maahärra näeb köögi laua peal silmealt ära viidud mänguvälist kuid teemasse sobivat asja, siis muutub asi kohe mängusiseseks (GM õuverruul iz saks). Mängujuhid vingerdage !


Julgust mängijad. Kui teil on taustainfos puudus, siis rolli mängiva GMi juttu võib alati valeks tembeldada. Las nad siis vingerdavad oma tegemata töö pärast.
Tõde on ainult rollivälise GMi jutus.

http://pildid.lipso.net/gallery2/v/ul/l ... simisalus/
mängueelsed hetked
ja tugrik sellele, kes leiab pildi, mille kohta mu 4-aastane plika "printsess!" hõiskas
möla tuleb hiljem, tore oli

[klopib oma foorumitegelasel tolmu maha]

sedapsi.
kes ära ei ühenda siis mina olin tuu karvane mustas rändrüütel Freidrich eksole (mitte segi ajada karvase mustas liikuva relvalao Trexxiga )

Ausaltöelda veel mängueelsel hommikul ei oodanud, et see võiks nii tore tulla. Olid oma reservatsioonid, omad plokid ja faktid, et viimasest kostümeeritud LARPist oli oma 6-7 aastat möödas (täitsa viimane oli RongliLARP aga see oli vähe teine teema).
Igaljuhul oli hea meel tõdeda, et tekkis "juba läks pimedaks, mis kell siis on?!" effekt, ehk siis mäng oli tihe ja põnev

Positiivse koha pealt:

- Maailm meeldib väga. On mõnda aega seltskonnaga selles maailmas täringuid veeretatud ning meeldib rohkem kui "standartne" mütoloogiline maailm. Kõik on lubatud ja ei ole veider. Nii näebki ringi patseerimas hambuni relvastatud rüütleid kel päikeseprillid peas ja koni hambus. Autos istumine ei olnud ka mingi probleem

- Kuna mu mõõgakäsitsemise oskus on kilju-ja-vehi tasemel, oli laskerelvade kasutamine mängus puhas rõõm (mille tegi veel rõõmsamaks kohe mängu alguses röövlipealiku veel soojalt laibalt ära kistud tõsiseltvõetav nerf-relv, mis minu enda poolt kaasavõetu varjutas)

- Inimesed ümberringi soodustasid rollimängu. Keegi ei lülitanud mängust välja peale ülaltoodu kõrtsmikupoisi. Minu tuhmuvad mälestused vanadest mängudest näitavad mulle pilte ületeatraalsustest või lollimängijatest. Siin seda ei olnud, kõik oli loomulik.

- Õnneks minu rollil briifi ja taustinfoga probleeme ei tekkinud. Võibolla oli piisavalt lihtne roll, võibolla oma rollist tulenevalt olin üks tegelastest kes teadis sealkandis toimunud minevikusündmusi rohkem kui enamus.

-jne. positiivsust oli veel kõvasti, ei hakka kõike üles kirjutama

Negatiivset on väga keeruline mul välja tuua kuna kõik laabus. Mängu algus venis ning lõpulahing "cratakolliga" oli väga lühike (mis oli muidugi arusaadav ja põhjendatud). Paha öelda aga kõrtsmikupoiss häiris mind ka, kuid lõpuks ma suutsin teda võtta kui "erilist" last Arvestades kõrtsmiku alkoholilembust, ei imestanud kah

Igatahes oli minu silmis tegu väga õnnestunud proovimänguga. Natuke teeb murelikuks, et mis juhtub kui see mäng nüüd paisutada mitu korda suuremaks, ehk siis teha "päris" mäng. Kuid loodan, et seda saab näha

Tore oli näha inimesi keda pole tõesti aastaid näinud ning tore oli tutvuda ka uute toredate inimestega.

See infopuudus paistab olevat läbiv teema.
*
Liilia mängitud Inkvisiitorlla(?) küsis mu käest kas mina tean midagi sündmustest 20 aastat tagasi - teemaks seesama maadehõivamise lugu - mõningase arvutamise tulemusena nentisin, et kahjuks ei tea ma sellest mitte midagi - ilmselt viibisin ma miskis aadlivõsa lütseumis samal ajal ja kulutasin koolipinki...
*
Kas me vahepeal kirjutame valmis ka üld tunnustatud Duellipidamise käsiraamatu? Pealkirjaga "Errinwwwaid wwöimallusi herrasmeeste erimeelssuste lahendamiseks" ? - ma arvan, et see võiks olla koomiksi vormis.
Ses mõttes, et mul tõesti ei olnud mitte millegile muule viidata kui euroopas levinud duellitraditsiooni käsiraamatule... Mis muu hulgas sätestab ka seda, et duellil ei viibi kohalikud külaelanikud pealtvaatajatena sihvkasid närides. (noh samas larpi traditsioone järgides on igati normaalne et metsa suunas hiilivale seltskonnale järgneb sündsa vahemaa tagant "Grupp Uudishimulikke" TM)
*
Renega läbirääkimisi pidades kippus mul paar korda juhe kokku jooksma...
*
Mängu alguses varitsus - 5+ mängujuhtidele/kollidele läbiviimise eest - ma arvasin, et ega see niisama lihtne jalutamine ei ole - nüüd ma tean milline on Crata näoilme siis kui ta miskit üllatust sepitseb.
Aga kõigest hoolimata algas varitsus siiski ootamatult - või noh selles mõttes ootamatult, et me ei oodanud, et neid niipalju on... seega - oleks pidanud veel rohkem panema kolle varitsusse.

Dosf mainis peale mängu, et neil oli mingi aare - v noh tagavarad - seda kotti me tõenäoselt nägime - kuid selle kohta öeldi, et me ei näe seda - nuh vahet pole.

Mäng oli tõesti suhteliselt intensiivne - paraku ei kippunud kollihordid täiendust saama mängijate hulgast - ja olgem ausad keeruline on lagedal väljal püüda kinni kedagi kes on varustatud laskeriistaga. - asi oleks olnud pingelisem kui npc del oleks olnud kas tagavara tulirelv - või luutimatu tulirelv ja ainult luuditav raha. Pedro varud tundusid olevat võrdelised laskemoonaostja rahakoti paksusega (mis tegelikult ju nii oligi) Või kilp. Isegi kui kilbil oleksid hp-d oleks see pakkunud mingit eelist.
Muuseas - nerf relvakomplektides on ju ka need randmekilbid - ma ei tea kas nad loevad ka tabamusi või kuidas nad funkavad - aga kui teemaks on meil sci fi ja fantasy larp - siis ei ole ju vast kellegil ütlemist kui kilbi küljes turritavad juhtmed ja põlevad tulukesed. Sellise kilbi hävitamine on võimalik kui on täpne käsi kas külm või tulirelvaga.

Milliselt kavatsete te reegeldada fading sunsis kilbi kasutamise? nagu, päris kilbi mitte energiakilbi? ma oletan, et metallitööstus suudaks varustada soomusplaadiga (turvised ju reaalselt eksisteerivad) ka neid kes tahavad endale ig soomusplaadist (og vineerist) kilpi teha.

ja siis on veel üks küsimus - kuidas on teil läbi mõeldud ja kas üldse hakkab olema võimalik tegelase arenemine?

muidu oli teiega väga tore hullata ja oootan põnevusega järgmist korda...
R

Jajah, praegu mõtlesin, et miks too algusvaritsus nii vägevalt segaseks läks.
Mina kõndisin rahulikult mööda teed, oodates eespool raskelt relvastatud paarilt nö "norimistüli" e "andke nüüd mingi tollimaks" vms...
Tuli aga hoopis välja, et nood asusid meie poolele. Mis tekitas minus täieliku hämmingu ja ma arvan, et kui keegi oleks tabanud mu näoilme tollel hetkel, oleks ta näinud nii Arpo kui Placido täiesti "silmad punnis" arusaamatust väljendavat nägu.
Taaskord - ma ei tea, kas see oli nii GM'ide poolt plaanitud, aga segadus (ehk mitu osapoolt) varitsuses on väga hea!!! Siiani oleme harjunud 1 vs 1.