Dragon.ee foorum

Loodan et kõik jõudsid ilusti koju. Te olite ägedad ja tore, et tulite, loodan, et meeldis ka .)

See oli minu jaoks selline esimene « päris » mäng, kuigi eks kõik mängud on päris... Aga selline larp tundus öösel männi all tähti vaadates kuidagi eriti päris. Ja hästi läks . Eks mõni asi läks viltu, aga vahepeal enne mängu kujutasin ikka ette kui halvasti kõik saaks minna ja nii ei läinud kohe üldse mitte. Kõige rohkem meeldis mulle, et oli palju vabadust. Ei olnud asju, mis oleksid ploti ära rikkunud, ei olnud mingeid kindlaid otsuseid, mida pidi tegema, kõik sobis. Isegi npc-dele ütlesime, et tehku, mis tahavad, millest tuli nii mõndagi huvitavat. Mõned asjad olid, mis me ei tahtnud, et liiga vara juhtuks ja paari asja kiirendasime, aga neid oli üsna vähe. Lõpus ka mõtlesime, et mida võiks teha, et oleks konkreetne, huvitav lõpp. Siis tuli jälle mingi railroad tunne, aga see lahenes ka väga hästi, pc-d tegid, mis nad ise soovisid ja arvasid, et on õige ning kannatasid siis tagajärgi.

Kõige vingemad olid minu arvates meie fantastilised NPC-d!! Trollid (Sillu ja Zelor) olid täiesti uskumatult lahedad ja naljakad, paljudel oli nendega mingi oma moment. Igastahes vedas väga, et sellised ägedad inimesed ägedate rollidega tulid! Suur-suur tänu!
Kohalikud olid grupina väga äge ja toimis minu meelest väga hästi. Tundus, et teil oli siis ka lõbus, kui omavahel olite ja vabandust kui ma vahepeal teid palju jooksutasin.
Sven oli muidugi meeletult äge ja lihtsalt täiesti ideaalne selles rollis, mitte kuidagi poleks see saanud veel parem olla! Aitäh!! Olgaga olite tiimina hästi toredad!
Siim lükkas asja huvitavas suunas, kui mängijaid veenas mingis täiesti impro asjas. Eks ta ootamatu oli ja ehk oleks teisiti parem olnud, aga ma olen rahul, et nii läks, lisas ootamatust. Anna andeks, et me sinuga midagi huvitavamat ei teinud, potentsiaali oli!
Mirju oli toredalt saarega kohanenud ja su saladus jäi ka lõpuni varjatuks, võisid rahulikult edasi elada. Ilmselt hea, et sind ei avastatud, oleksid kiire kuuli pähe saanud.
Meelega meeldis mulle see kuidas ta alguses Hanna meeskonnale ja Raidile väga palju pinda käis .
Tija, loodan, et sul igav polnud, su momendid õega olid ägedad .), ja sa olid ilmselt kõige tervemõistuslikum inimene saarel, nii et ta pole hull, Merike .
Ilmselt olen teile selle mängu eest elu lõpuni tänulik .

PC-dest kahjuks Heeringaga eriti ei jõudnud koos olla ja kahju, et see hommikul nii läks... Loodan, et mängus oli teil siiski mingeid häid momente.
Mereväelaste ees müts maha, ainsa meeskonnana alustasid kõik veest, pärast mida veel tükk aega lõkke äärde ei saanud. Ärge haigeks jääge! Teie öine retk oli ka päris võimas ja rolliloogiline, kuigi natuke kahju oli teist. See oli äge, et te päriselt ka leidsite mõlemad laagrid.. Järgnevast oli küll pisut kahju. See oli vahva, et poogen ainsana minema sai. Päris mõistlik plaan oli sul.
Ja siis jäi Merineitsi, kellega me ikka hommikul ka veel mängu teha saime, nii et teie olite ka awesome'id, vaatamata Miko trigger-happy olemisele. Aga te olite muidu enam-vähem rahumeelsed... Kuigi aardekaardist aru ei saanud .

See oli ka äge, et nii ideaalne ilm oli. Kuigi teisipäeval veel kella 14 paiku ei teadnud, kas saab saarele ja tundus, et ei saa (palvetasime palavalt Yoka poole), siis läks päris hästi. Ainult pimedaks läks kiiresti ja päike ei jõudnud kuivatada. Aga öösel oli selge tähistaevas ja ümberringi kaugel välgud, aga nii kaugel, et mürinat polnud kuulda.

Veel meeldisid mulle Märdi kirjutatud NPC rollid ja Dani kirjutatud kirjad (ja Meele kirjutatud logiraamat), Elini, Iti ja Andresega tehtud briifid ja see jutt, mis me briifide ajal paralleelselt Märdi ja Daniga ajasime.

Negatiivsest poolest. Olid mõned möödarääkivused, mis tekitasid lahingus palju segadust ja vaidlemist, eks vigadest õpitakse, üritame edaspidi selliseid asju vältida.
Mõndadele inimestele oli see esimene mäng ja veidi jäi tunne, et see polnud selleks just parim kogemus, ärge sellest heituge ja meil on kahju, et teil huvitavam polnud.
Kaua pidi ootama, et saarelt ära saada ja bussile.. Kuna transport oli ikkagi pooleldi teenena, siis ei saanud väga pushy olla. Oli väga kurb vaadata kui väsinud inimesed olid ja kahju oli, tundsin end vastutavana, aga ei saanud midagi teha.
Pimedas jäi laagriplatsi leidmiseks vähe aega, aga eks see oli osa sellest mängu keerulisusest.
Veidi võib-olla alahindasime tegelast verejanu, kes pigem üksteist tapsid, kui üritasid koos ellu jääda. Aga sellest polnud lugu, see oli teie enda valik.
Suremisega me olime arvestnud, aga mitte ehk tõesti terve grupiga, mille tõttu inimesed ei viitsinud uut rolli mängida. Eks oli ka teisi põhjuseid.
Relvasüsteemi peab veel täiustama.

Aga ma loodan, et kellegi mängu need asjad väga ära ei rikkunud ja meie (GM-id) õpime siis oma vigadest

Üldiselt olid kõik väga vahvad ja toredad, oli väga meeldiv teiega mängu teha!

PS: 4 varandust oli, sest me ei saanud suurt kirstu. Münte oli eri kirstudes vist umbes 180eek eest

((Minu meelest ei olnud NPCde jooksutamist praktiliselt üldse. Meil olid kogu aeg täiesti vabad käed. ^^))
((Tija. Mitte Tija-Mare. Tija. Piiks))
Nii. *proovib leida üles kohta, kust alustada*
Okei. Mulle meeldis mu roll. Tõesti. Väga. Ma tahaksin sellega üks hetk edasi mängida, kui võimalik oleks... Kuigi ma see mäng nö. NPC olin.
NPCdel tegelikult vedas, meile kirjutati GMide poolt rollid, meil oli varjualune, süüa, raha mängu eest maksma ei pidanud. Ja ometigi saime me tegelikult asju teha enda vaba tahte järgi. Pure heaven. Noh, väljaarvatud see, mis ilm vahepeal oli (paadiga tulles olin ma läbimärg, päris külm oli. Küsimus "Kas su huuled peavadki sinised olema?" polnud just rõõmustav. ). Aga seda ei saa GMid valida ja tõesti, NPCde jaoks oldi loodud nii head tingimused, kui saadi.
Trollid olid tõesti lahedad. Lisasid saarele värvi... "Näm näm!" Ühesõnaga minu poolt eriti suur kiitus Sillule ja Zelorile. Ka kõik teised saareelanikud olid väga toredad, rahumeelsed ja olid nad ju mu ometigi kolm aastat tagasi enda saarele vastu võtnud. PCde kohta ma kahjuks eriti öelda ei oska (siit tuleb ka üks miinus) - ei olnud piisavalt aega, et nendega korralikult tutvuda. Hommikul olid nad juba surnud. Ühesõnaga oleks tore olnud, kui mänguks oleks olnud rohkem aega (päevavalges).
Enda õega oleks soovinud ka rahulikult rääkida, teada, mis temaga juhtunud on, ilma et mingi... tädi (parema sõna puudumisel, vabandust ^^) järel kõnniks, ja ütleks, et ta peab nendega kaasa tulema ning hoiduma kõigest, mida me neile anname... Need olid vaid ohutud ürdid, seened, ja sääsepiss. ^_^
Sääskede kohta.... Meil on lahe jumal. Ja mulle meeldis sääsetants, mille Sven rituaalil vist kohapeal välja mõtles. Ning ka kogu sääsemütoloogia, mille hiljem lõime, oli huvitav ja kindlasti veel edasiarendatav.
Nii. Mul jooksis nüüd aju kokku. Lahkun. Meh, Allerial on niiii pikk kirjeldus... Ja minul mitte just nii pikk. Oh well. Aga mul on natuke pilte. Ja üks üsnagi mõtet mitte omav video, kolmeminutiline ja puha.
Pooli inimesi kahjuks korralikult pildile ei saanudki, nad... kadusid ära. Ja pilte ma ju ainult pärast mängu teha saingi.

- Lobeelia, saareelanik (kolm aastat juba!)

Edit: Kahjuks ei saanud mingil põhjusel videot üles laetud.

Omalt poolt sooviksin samuti tänada kõiki, kes mängule tulid. Eriti tahaksin tänada NPCsid saarele omapärase tooni andmise eest. Ja muidugi ka PCsid – eriti uusi mängijaid, kelle rollisooritused olid suurepärased ning sõjalaevastikugruppi, kes a) läksid kõik enne mängu vette ja alustasid sealt b) veetsid öösel 3 tundi, otsides piraate (kes tegelikult magasid). Loomulikult ka kõiki teisi. Samuti tahaksin tänada kaas-GMe, väga tore oli mängu korraldada.

Mõningad vastukäivused ja vead olid muidugi olemas ning nendest on meil väga kahju. Peaaegu kõik neist juhtusid kahjuks ühe üsna suure madistamise ajal – nendest vast kõige suurem oli see, et meie ja tema vahelise möödarääkimise tulemusena lausus üks mängija paar loitsu, mis tegelikult toimida ei oleks saanud. Ka tulirelvasüsteem ei olnud kohati väga hästi toimiv ning sellel olid kõik deklaratiivsete süsteemide vead. Edaspidi oleme selliste asjade suhtes kindlasti hoolikamad.

Aga väga tore kogemus oli.

PS kui keegi juhtus kuskilt leidma musta rahakoti, siis see on üsna suure tõenäosusega minu oma.

Mõned kehvad pildid, mis ma videokaameraga tegin.
Paar pilti kirjadest lisandub veel.

Mul oli väga tore. Ekstreemsuselemendi lisas meie grupp mängule suuresti omapäi. Näiteks siis, kui südaöö hakkas vaikselt kätte jõudma, otsisime parasjagu laagriplatsi. Oluline oli varjatuks jääda, ent lõket tahtsime ka teha, kuna olime endiselt läbimärjad. Lõpuks leidsime sobiva paiga kadakavõsas, mille lähedal oli liivane lõkke tegemiseks sobiv koht. Poisid tõid rannalt kive, ääristasid selle ära. Mina ja pootsman otsisime samal ajal suht kottpimedas lõkkematerjali. Kokku leidsime kolm kuivanud kadakat (või noh, mina leidsin, sest ma olen lihtsalt nii äge, eksole), mis olid suurepäraseks lõkkematerjaliks. Seda muidugi alles pärast seda, kui nad oma loomulikust asukohast olid välja vägistatud. Mis oli parimal juhul keeruline.

Meeldis mulle ka see hetk, kui läksin tol hetkel ühinenud piraadimeeskondade juurde ja tegin seda, mis on nii suure allajäämuse puhul ainuvõimalik: pakkusin neile võimalust relvad maha panna ja alla anda. XD

Saareelanikud oli priimad. Algul lihtsalt mängisin nende mängu kaasa, kuna teadsin, et a) nende ebausul võib tõepõhi all olla ja b) nad on meie ainuke lootus. Hommikul aga, eriti pärast seda, kui nad meid ravisid, hakkasin tõsiselt mõtlema, et neil on siin tõesti mingid omalaadsed jõud mängus, mille ees pigem kummardada tasub kui selg keerata. Ilmselt oleksin saarele elama jäänud, ent seeni süües tuli roosade elevantide (Mis asi on elevant?!! Selle üle juurdlesime me neid nähes pikalt, sest polnud enne ühtegi näinud.) nägemise kõrval taas läbi elada ka see osa minevikust, mis kõige paremini ära oli peidetud. Seetõttu Medera läkski ja uputas ennast merre. Loomulikult pärast seda, kui oli tunnikese kulutanud sel saarel sobiva puu otsimiseks, kuhu end üles puua. Neid polnud. XD

Öösel piraate otsida... oli vahepeal raske ja tüütu, ent enam-vähem püsisin siiski rollis ja metsa all oli adrenaliin ka juba laes. Hommikupoole ööd oli lihtsalt see hetk, kus keha andis märku, et ta pole üldse rahul sellega, et ma ei maganud. Ja tõesti, esimest korda sain silma looja tagasisõiduks paati oodates ja siis ka vaid kümneks minutiks või nii.

Kuna läks juba suuremaks jahumiseks, siis millest veel rääkida? Hmm...

Suur tänu mu meeskonnale!! Eriti Kevinile ja Toivole, keda ma kohati lihtsalt julmalt kaasa vedasin, sest teadsin, et meil on kõiki mehi vaja, kui peaksime piraatidega kohtuma. Vabandust, esimeseks mänguks oli seekord vast liialt elemente, millega kogenud mängijad paremini hakkama saavad. Loodan, et teil oli siiski vahepeal vähemalt tore ja suur tänu, et vastu pidasite ja mulle nuga kõrri ei löönud. Mona, Poogen, te olite suurepärased! Rait, nii hea, armas ja usaldav!

Öösel feilisin kaptenitöös kõvasti, aga õhtul läks mu enda meelest päris rahuldavalt, nii et ehk saan isegi kolmekese kätte? Meeskond otsustab.

Aitäh piraatidele! Rotisaba meeskond oli täpselt selline, mille tõttu mu tegelane kipub maha sülitama ja vaikselt sisistama:"Ma vihkan piraate." "Sinine merineitsi"... nendega niipalju kokkupuudet polnud, aga te jätsite väga veidra kamba mulje.

Saareelanikud... müts maha teie ees, muud polegi öelda. Aitäh printsess, et siiski mereväelasi ravisid. Aitäh trollid, teie ees oli raske tõsist nägu teha. Aitäh Paunik, et sellist jama meile ajasid (aga meil polnud nii või teisiti midagi kaotada)! Ja Sven... imeline!!

Gõmmide töö oli suurepärane. Neid ei olnud näha, neid polnud tunda ja neid polnud ka vaja. Sellised peaksidki gõmmid olema. Aitäh toreda elamuse eest (need sasipuntrana hargnevad niidid kõigi ja kõige vahel olid imelised)!

Lõppkokkuvõttes: mul oli väga tore! Teinekordki! Aa... ma olen surnud... Noh, ikkagi!

Aitäh!
Kyona ja Deshani ühendmereväe kapten Medera

P.S. Ehk saan postuumselt tiitlid ka tagasi, kuna Rotisaba siiski suri?

*vaevleb suurepärase larbipohmaka käes*

Muljetan millalgi õhtupoole, kui enam ei ole roosarohelised mokemonid peas ringi trampimas.

Pootsman Ceiril tervitab teid Yoka kuningriigist väikse rummipudeliga. Suure Pindi terviseks!

Kuna olen liiga laisk et esseed kirjutada, siis nimekiri:

+ - äge
* meie kamp
* meie kamba hardcore ehk merre ronimine, ringi tammumine mööda saart ja üldse
* gmide töö - liinid olid väga ilusti tehtud, kahju et minu puhul ükski neist ei lahenenud, ja te olite olemas, ja teid polnud eriti vaja
* kuidas Paunik meid omas - sinu pokerface oli nii eepiline, et ma pole isegi tige, et me sisse kukkusime (kõik peale kapteni vist)
* saareelanikud üldse - pluss kogu sääsepissi ja muude naljakate asjade värk
* trollid - väga nunnud, kuigi ma kartsin et me võime nuia saada, aga vähemalt on teil palju süüa nüüd (kaasaarvatud ma ise)
* Kapten - jah, meie närused hinged kuuluvad sulle, kahju ainult, et sa siiski eluga tagasi ei jõudnud
* Esteban - sa jäid ainukesena ellu, see on epic
* Joe - parim lihtsameelse rollimäng, mida ma näinud olen
* Kvin ja Tivo - olite hästi tublid, loodan, et teile siiski larp meeldima hakkab
* saar ise - vahepeal oli lausa jälk nendest kuivanud kadakatest ja võrkudest läbi minna, aga muidu ilus
* et ma vigisesin vähe ja jaksasin suht kõike teha
* et ma ikka suutsin vähemalt mõned piraadid ära tappa
* kostüümid - praktiliselt kõik olid viis pluss riides

- - jama
* see loitsufeil
* reeglites oli segadust
* et kõigil ainult üks elupunkt oli - 2 oleks huvitavam
* et mu jalad koju jõudes olid katki ja kortsus nagu kuivatatud ploomid
* et Miko mu NPC tegelase heast peast ilma põhjuseta maha lasi (kuigi info said nad kätte)
* et ma ära surin - mis on muidugi mu enda süü
* et ma ei saanudki kätte maksta
* piraatide arvuline ülekaal, nagu 13 piraati vs 6 mereväelast (sheesh)
* et ma Andrese tegelaselt kohe ei nõudnud, et kes ta on (järgmine kord ei lase ma sisetunnet käest)
* et me püstkojast möödudes sinna sisse ei vaadanud (noh, samas, me oleks küll ülekaalu tõttu nad maha löönud, aga samas oleks kurb olnud gmidel ehk)
* et gmid eeldasid, et kamp mereväelasi hakkab piraatidega koostööd tegema no way in hell nagu

Ehk siis, kuigi asjad läksid IG sitaks metsa ja OG oli epic fail vahepeal, oli mul tore ja ma ei kahetse, et mängule tulin. Tõenäoliselt igakord ei jaksaks külmetada ja luurata, aga kuna seda polnud pikka aega olnud, siis oli tore.

Arvan, et mängu kontseptsioon oleks paremini õnnestunud siis, kui kõik kambad oleksid olnud piraadid. See oleks lasknud isiklikel liinidel paremini toimida, samas tekitanud konkurentsielemendi, mis poleks aga tõenäoliselt olnud nii suur, et kohe tapluseks läinud oleks. Piraat on ikka ju piraat, ja kuigi tal on kole lõust, või ta on loll, on ta olemasolu siiski hea, vms. Aga see on lihtsalt idee.

Hei, enne pikkkkkkka muljetamist, tahaks teada..
Kadunud on üks õnnetu magamiskott

Tundemärgid:
tumesinine
valge nööriga
"R"-tähe lipikuga

Viimati nähti teda Dani juures autost välja võetud asjade juures. Kuid siis tekkis suur segadus paatide ja asjadega ning tema edasine teekäik on teadmata. Kas ehk keegi nägi, või teab kus ta asetseb?
Omanik oleks hästi rõõmus, kui ta selle tagasi saaks...(:

Minu esimene larp:)

Halba midagi osteselt öelda ei oskagi,kõik toimis kuidagi suurepäraselt.Tõsi,saarele jõudmise ajaks olime kõik läbimärjad,aga see toetas imehästi plotti ja tekkiski merehädalise tunne.
Oma ig olemise viiendal minutil sattusin küll vastastest piraatide kätte,kuid ka nendega sain kaubale-nad ülendasid mu koka abist kokaks ning lubasid mulle palju rummi ja kulda kui nende juurde jään.Lisaks kaalusid nad Aryani(kes oli enne mind nende juurde sattunud) ka meeskkonda võtta.

Trollid olid kõige epicumad tegelased üldse,ei suuda ette kujutada,et neid rolle veelgi paremini oleks võinud mängida.
Sääsepissimees oli ka lahe.
Yoka avatar oli natuke segadusseajav,kuigi see oli väga hea meenutus unise peaga,et mäng ikka veel käib.

Mereväelistega eriti kontakti ei olnud,välja arvatud hommikul,kui ma silmad lahti tegin ja kahte suurt saabast jõllitasin.Üles vaadates panin tähele ka seda,et saabaste omanik sihib kaptenit näkku.Järgmisel hetkel kuulsin juba käsku joosta.Tagasi tulles jäin võitluses väga kiirelt alla ning sain haavata.Kahetsen veidi,et olin ülejäänud kahe elusa piraadiga nõus enesetappu tegema,kuigi ka mu järgnev roll oli üsna ok.

Kahju oli,et kapten Rotisaba Aryani lihtsalt põõsa taha viis ja kõri läbi lõikas,süüdistatuna spionaašis,sest et me algupärane meeskkond tast puudust ei tundnud.Seepeale ma kohe ootasin oma valvekorda(mida ei tulnud),et ehk lõikan vastutasuks ise kellegi kõri läbi.Selliseid mõtteid oli seal veel mõnel,nagu hommikul kuulsin

Julena oli mul raske mängu siseneda.Kuigi see andis mulle võimalust oma "eelmises elus" kogutud teadmisi jagada,sest et olin ju ka mõnes mõttes kohalik.Aga selle tegelase surm ei oleks saanud vähemlahedamas olukorras sündida,edaspidi oleme vist kogu "Sinise merineitsi" meeskkonnaga hoolikamad,kelle ära tapame

Üsna tihti tekkis mul hetki,kus ma ei suutnud välja mõelda,mida mu tegelaskuju tegema/ütlema peaks,aitäh kaasmängijatele,et te kärsituks ei muutunud.

Samuti tuli välja,et mu jakk ikka ei olnud mõeldud märjana kandmiseks,misjärel selle mõned õmblused järgi andsid.Aga nüüd ongi parem täiustusi teha:)

Aga aitäh toreda esimese mängukogemuse eest.Loodan,et järgmine aasta sellele ka järg tuleb:)

See paadimees, kes hommikul esimese satsi tagasi viis, ütles, et oli leidnud mingi üksiku magamiskoti paadist. Rohkem kahjuks ei tea.

Oy!
Ma olen siis viisakas ning alustan headest sõnadest.
Mulle tohutult meeldis meie grupp(Vapper Heeringas ja tema veel vapramad liikmed). Minu meelest oli meie grupis väga värvikaid ja säravaid rolle. Ning ma tänan ja teen neile kummarduse, et nii palju vaeva neisse toppisite. Märgin ära ka meie ennustaja, kes mängul esimest korda kohe väga toredalt hullu seltskonna otsa sattus ja kõike ohtralt sihvkadega õnnistas.
Järgmised hurraad tulevad raudpolt trollidele. No võta või koju! Kuidas kõik naeru tagasi hoidsid, gm'id, PC'd kui NPC'd ise. Braavod.
Veel annan kümme punkti külarahvale. See oli üks moment mängu käigus, kui ma tõesti tundsin end nagu mitte mõni larpar metsas või inimene kohalike keskel, kui me suurelt ringrännakult lõkke juurde naasesime ning 10 silmapaari meid lõkkevalguses piidlesid. Väga väga hea, kui sa suudad tunda ega pea näitlema välja üllatust. Ja külavanem! Kümme punkti sinu puudele ning aaretele ja kaardile, millest pool üldse vahele jätta tuli.
Viimased eraldi väljatoodud kiidusõnad lähevad Danile. Kui välja-arvata mingi kiiks, miks kõikidel gm'idel geide ja ahistamisega oli, meeldis mulle Dani töö väga. Koos Alleriaga suhtuti mängijatesse väga inimlikult ning armsalt. Wiiii. Pai-pai kohe.
Supper momente oli veel minu jaoks Oliveri rituaalil, kui ta ümber tule paterdas ja nagu väike metsamehike mühises ja tudises, kergelt ähkides. Parim oli ilmselt pisike kontrollretk koos Andresega peale Heikki rolli tapmist. Mõlemad kõndsime kõrvuti ning peatusime hetkeks, et arutada teemal: me ei usalda hetkel üksteist ning kuidas me nüüd kahekesi metsa minna saame, kui kardame, et kaaslane teist maha võib lüüa samal ajal..
Kui Yoka avatar öösel tuli, sain ma šoki, arvates, et tegu on Star Wars'ist mingi suure kurja musta onuga, kellel olid sarved vms

Nüüd jõuan sinnamaale, et mina olin mängus pettunud. Ma ei hakka kedagi süüdistama jnejne aga nii oli. Tundus, nagu mäng oleks ülesehitatud "kes saab kiiremini relva välja" meetodile, vähemalt PC'de seisukohast(, mis kohal on mul eriti kahju kõigest GM'ide tööst, mis oli päris rikkalik.) Kuid minu eriline lemmik oli 14-15. sajandi tulirelvad, mille summutid olid võimsamad kui praegu, sest LASKe polnud kuulda ning ülletusi muudkui vupsas. Nende 5-6 sajandit vanade tulirelvade hämmastavad oskused püssrohtu kuivatada ning end ise imekiirelt laadida avaldasid mulle muljet ka läbi põõsaste, võsa ning puidu tulistamise oskuste koha pealt, ka veel kuni 15m pealt. ( http://2.bp.blogspot.com/_XU9x8G7khv0/S ... s400/1.JPG keegi oskab öelda, kuidas see summuti otsa käib siin ja milline mudel? olen natuke segaduses) Summutamises tekkis jah küsimus, et kuidas ma siis tean, kas ta sihib või tal on summuti ning ta just tulistas mind?
Relvade poolest tekkis ka küsimusi loogikas. Et kui lask tuleb kasvõi torsosse, pole ju insta kill vaid vähemalt 20sek aega et surra... Kui sa inimese mõõgaga neljaks lõikad, siis on enese liigutamine natuke raskem. See oleks ehk võrdne, arvestades, et tegelikult tuli- ja külmrelvad on väga ebavõrdsed larpis.
Küsimus. Kas mäng nägigi ette eelistada teatud mängijaid? Küsimus tekkis puhtalt selle pärast, et kas tegelikult jäid kõik need, kes said löögi/riivaka näkku või keelatud piirkonda ellu, kuna muutusid insta OG'ks, seoses vigastusega? Kui jah, siis palju õnne, ellujääjaid oli rohkem. Kuigi minu SÜGAVAD vabandused Hanna ees. Ma loodan, et sa väga väga pikka viha ei pea..
Sealt tekkis ka palju küsimusi seoses GMi tähelepanekute või selle puudumisega aga see on ilmselt asi, millest rääkida silmast-silma... Ilmselt ka GMide omavahelistest väikestest möödapanekutest (et šamaanile antud oskuste mõju sõltus sellest, milline Tuuleiil su kõrval parasjagu oli). Sellest Tuuleiilist sõltus ka see, kas surnud omale uut rolli tahtsid. Parema meelega istuti Valhallas. Küsimus oli siinkohal Tuuleiilide oskustes seda olla.. Ehk siis kui sa ikka inimestega võrdselt toime ei tule, siis ei taha nad väga sinu pilli järgi tantsu lüüa. Sest ma vabandan nende ees, kellesse asi ei puutu ning ma ei tunne seda inimest piisavalt, kuid esmamulje pealt võin öelda, et üks GM oli teatud mängijate suhtes vastikult ebameeldiv. Seda ka peale mängu, kui olukorrad, mille üle küsimusi tekkis, olid olukorrad, mis nii mõnegi targutajale vaid silmanurgast paistsid (ehk polnud teadlik terviklikult) vms.
See pani kuidagimoodi punkti.. Väga kurb oli tegelikult.
Rollide kohapealt mind kurvastas, et meie seltskonnast peaaegu keegi seda tegelikult nautides mängida ei saanud. Mina sain natuke, ilmselt ka Oliver, kui ta oma rituaali sooritas ning nipetnäpet siitsealt teised. Oleks siiski võinud rohkem võimalust olla end mängida.. Ning mängu põhiline plot meie meeskonnal oli leida magamisasjad..

Kahju oli sellest, et vaevanähtud töö kirjadega läbi ei läinud. Mõte oli ülihea ja armas, kuid teades, et kõik PC'd kõiki maha tappa tahavad, oli natuke pahasti.. Kuigi isegi minu tegelane, kelle motoks oli "Inimesed on võsa - see tuleb maha võtta!", arvas, et rollidega vaeva näinud PC'd ei taha ehk esimese kahe tunniga mulda pikali visata. Paraku on see vist üldse viimasel ajal LARPil üks juhtiv probleem. Mõtle kui hea, tapad kõik ära ja siis on pwnt.. Vabandust, aga LARP pole see koht, kus sa "pwnt"i tegemas käid.

Sellest kõigest ebameeldivast hoolimata, ma leian, et kui järg peaks tulema, siis mina olen kahe käega poolt! Mõte ja olustik olid wiiiii! Ja mulle meeldisid merelained ka.
Üldiselt teen kõigile mängijatele pai. Ja toredatele kahele GM'ile ning paadikaptenile, kes meid edasi-tagasi muudkui sõidutas.



Vapra Heeringa esimene tüürimees, kes tegelikult ei olegi surnud, kuna "slhalalala see on kõik saladus", Jack "Kettas" (ja enamik meeskonnast)

Selle loitsuasja suhtes on mul väga väga kahju, kuna see on peamiselt minu süü. Ütlesin küll, et GM-iga peaks kooskõlastama kui midagi teha, mis kirjas pole, aga ilmselt mitte piisavalt selgelt. See tekitas palju ebameeldivat vaidlemist ja mul on siiralt kahju ja tunnen end vastutavana.
Haavadega on asi rollimänguline nagu alati, see ei olnud reeglites midagi uut. Tean, et raske on jälgida kuhu sa pihta said, aga seda pole nii raske teha.. Kui ette kujutada kuidas päriselt oleks, siis ei ole keeruline. Ainult ehk see, et kohe kaotad teadvuse on jama, et ei märganud enne. reeglid on SR-i reeglid koos lisandustega janeil asi toimib. Kui saad hoobi kehasse, siis vajud kokku, oled shokis, veritsed jne. kuigi niikuinii kaotaks varsti teadvuse.
Reeglites on kirjas, et pähe löögid ei loe. Võimalik, et jäi kahe silma vahele, kas keegi sai veel. Vabandust. See oli suurim overrule mängus ja sõltus peamiselt sellest palju inimene mängida tahtis. Teie grupi ellujääjad tapsid end ära.. Aga vabandused taaskord, kui keegi tunneb, et ülekohut tegime.
Seda mainiks veel kord, et gruppide üksteise vastu minek poleks tohtinud üllatus olla ja me ei eeldanud, et te vähem verejanulised olete ja olime sellega arvestanud. Pigem polnud arvestanud vähese motivatsiooniga.. või mereväelaste usinusega.
Relva süsteemis oli tõesti vigu ja seepolnud läbiproovitud... Mona relva sai tegelikult vinnastada ja nii tegi lask häält, ei tea miks seda ei kasutatud.
Paadimees oli tõesti väga tore .