Dragon.ee foorum

Kes või mis oli aasta parim:

Mäng?
Larbikorraldusmeeskond?
Larbil juhtunud nali?
Larpar?
Kostüüm?
[...]?

Mäng: 15. mai, Kustuvad päikesed: Proovimäng Simisalu loodusmajas

Mäng mis jooksis sujuvalt, kus peaaegu kellegil ei olnud igav, kus leiti lahendus mis ei olnud liiga kerge ega raske ja mis toimus uudses keskkonnas ja süsteemis. Mängupaik oli väga sobiv ja mängus oli palju pildilisi hetki. Mängu headusele viitab ka (praegusel ajal kohta) pikk ja sisukas muljeteteema

Larbikorraldusmeeskond: Ilmselt siis Kurb Tõsiasi. Suutsid maha saada kahe väga hea mänguga

Larbil juhtunud nali: Suusabaasis on tantsupidu. Saabume oma seltskonnaga tuppa, hakkame paranoiliselt igaltpoolt mutukaid ja putukaid otsima, ning avastame siis oma tualettruumist Tartu Eriinternaatkooli vaimuliku koos noore napis rõivais tütarlapsega. Nagu hiljem välja tuli siis nad päriselt ka ainult rääkisid seal.. aga noh..

Eks oli ka muid amüsantseid hetki, aga see oli eriti meeldejääv tualetist väljuvate mängijate kohmetunud ilmete tõttu.

Larpar: Jään hetkel vastuse võlgu, ajusoppides kolistavad ringi päris mitmed erilise rollisooritusega meelde jäänud larparid, aga ei julge veel ühte või isegi mitut välja valida

Kostüüm: Kohtumine maamõisas. Lisaks üldisele kõrgele kostüümitasemele olid eriti meeldejäävad SÜMBIONTIDE! kostüümid. Valgussõõri piiril ringisäbelevad monstroossused tundusid tänu nendele tõesti kohati ebameeldivalt ebainimlikud. Tabasin end mõttelt "ootoot, kuidas nad kellegi ämblikumoodi kõndima said?"

Hetk: Erieni algus, kahe väesalga kokkujooksime oli äärmiselt meeleolukas. Erien läheb ka ilmselt selle aasta parima kontseptuaalse kompoti alla, Põhjala Pööripäev + Erien.



edit: Lugesin Larpiajaloost kokku et olen kokku 20'l larpil käinud ja ühe korraldamises osalenud alates aastast 2006

Rohkem kui mäletasingi..

Mul on tunne, et siia teemasse oleks hädasti vastust vaja, aga ma ei suuda seda hästi anda:
see oli mu elu kõikse larbitihedam aasta, samas oli ohh-elamust tavalisest aastast vähem.

Hea külg on asjal see, et polnud ohhõudu-tasemel halba mälestust-emotsiooni ka.

Kui nüüd tuua välja pisut lapikuvõitu tippe, siis neist kaheksast mängust, kus ma käisin

parim mäng oli Suusabaasis on tantsupidu. (Seal tegelt oligi mul kõik hästi ning tegevust ja põnevust küllaga, tipu vajutab veidi lamedamaks see, et oli JUBE külm, palju külmem, kui Jää ja tule laulul nt. Piltidelt on näha, et mul olid huuled sinised. Ja siis ma jäin haigeks pärast.)

Meeskond: ömm... kuidas seda kindlaks määrata? Need, kellel on kõige kaunimad näod peas? Need, kes tegid parima mängu (noh, kui nii, siis see küsimus on eelmise lõiguga vastatud igatahes juba)? Need, kes tegid palju mänge ja kelle mängude keskmine tase oli kõrgeim?

Ma ei oska hästi määrata. Tunnustaksin Erieni + Jää ja tule laulu tegijaid, kes suures osas kattusid (viimase kriteeriumi e. mängude keskmise taseme järgi) ja Kurba tõsiasja (kes ennast väga selgelt meeskonnana määratlesid ja seega sellisena hästi meelde jäid) ja natuke nagu ka iseennast koos kõigi suleliste ja karvastega, kellega ma sel aastal olen mänge teinud, sest kui mängu teha on tore, siis see ju tähendab ka head meeskonda, kas ei?

nali - täiesti mängusisust väljaspool: see, kuidas ma Jääl ja tulel teatasin Kärtsule, et ähh, siin kraavis võib käia küll, see on kindlasti põhjani läbi jäätunud, rohkem kui kuu aega on pidevalt külmakraadid olnud - ja 200 m hiljem läbi jää astusin, sinna märga auku saabastpidi kinni jäin ja ülejäänud mängu märja jalaga ringi sumpasin.

Ära ilmaski usalda lumega kaetud kraavi!

larpar: oi, trikiga küsimus =) Sellele ei julge küll keegi krt vastata! Või siis tuleb vastuseks 10 nime koos.
Ma parem ka ei vastaks.
Aga kui ma võtaksin aluseks selle, et milline mänguseltsiline on minu jaoks kõige rohkem sel aastal mängu päästnud, siis oli see Ülo Fyerellalil.
Ilma temata ma oleksin sinna mäe otsa närvivapustusega kokku kukkunud ilmselt.

Kostüüm: Lannisteride seltskond Jääl ja Tulel jahmatas mind kõvasti sellega, et oligi lõvi ja oligi kuldne ja kõik see oli veel väga ilusti tehtud ka!!!
Muidu olid sel mängul kostüümid "et oleks soe ja visuaal ka mitte päris mööda" mõttega rohkem tehtud arusaadavatel põhjustel (minu enda suhtumine oli ka sama).

Üldiselt oli aga aasta jooksul näha v. palju ilusaid kostüüme, kohe täitsa paljupalju. Siin kategoorias on tipp lapik ainult seetõttu, et teised mäed on kah paganama kõrged.

Mäng:
Mitte päris konkurentsitult, aga kindlalt Kustuvate Päikeste esimene mäng. See entusiasm, seiklus ja fakt, et kõigil oli tõesti midagi teha jätsid täiesti kustumatult päikselise mulje.

Meeskond:
Tartu Jumalate meeskond oli tore, aga kõige kaunim on ikkagi... Tegelt tahtsin öelda, et meeskonnana jäi minule Juunior-LARPi seltskond meelde, sest üllatusin nende rekvisiitide pihta kaks korda väga positiivsel moel.

Larbinali:
Ilmselt olen kõige ägedama nalja unustanud, aga Erienil oli vaja lõpus lahendada mõisatus kus oli mürk ja vastumürk vaja ära juua kahel tüübil ja õige lahendus oli rüübata nende mõlema aine segu; võtsime Altoniga kruusid kätte, vaatasime üksteisele otsa. "Põhjani" -- tema jäi sinna, mina läksin edasi...

Larpar:
KEK talvisel juunioril tegi kõigele, mida ma varem näinud olen pika puuga ära. Pühendunud rollikehastus ja igast lahedused.

Kõva teisena tuleb Xan, kes Savisaart kehastas. Uhh. Jäkk. Vau.

Kostüüm:
Mul vist väga ehedat visuaalset mälu ei ole aga praegu meenub Acrata oma nahkmantli, prillide ja hingamismaskiga kolli kehastades.

Rekvisiit:
Siin on konkurents tugev ja ei teagi otsustada kas Must Obelisk Paganakivi mängult (on sest fotosid?) või Päris Töötav Tankirusikas Kustuvatel Päikestel.

Episood:
Kõige ilusam episood oli Erieni lõpp pimedas läikivas labürindis. Kirjeldamatu emotsioon.

Eksperiment:
Arda tähtede olustikumäng oli julge ja pigem õnnestunud eksperiment, mis näitas et vähemasti minul pole küll mängimiseks üle mõistuse põnevat lugu tarvis.

Üsna tore kvaliteetne aasta oli. Tänan kõiki, kes mänge korraldada vaevusid.

Mängud: Parimat nüüd valida ei oska, aga ütlen igaühe kohta midagi...
Suusabaasi mäng oli mõnus... isiklikult pakkus omamoodi eneseületusvõimalust: sooritada asju, mida pole enne teinud. Minu tegelase lõpp oli muidugi halvas mõttes larbilik.
Juuniori võlu oli oma kambas. Paar üliägedat situatsiooni nagu kääbiku jälitamine pimedal teel. Tõestatud sai ninjade enneolematu õhkuhaihtumisvõime.
Saatuse radade esimene mäng oli kuidagi tuim, aga teises osas sai korraliku seikluslarbi hoo sisse. Mängujärgne pidu jms.
Arda on ilus asi mida meenutada.
Õudse Tartu kiir-eksperiment läks mõneti aia taha, kuna jooksis ootamatute töökohustustega väga ebamugavalt kokku. Küll oli tore avastada, et neljatunnise Skype'i-koosolekuga saab kiirmängu seikluse kenasti kokku rääkida.
Ja siis jäi osalemata hulgil häädel mängudel kuni tuli lõpuks Tartu jumalad, kus mulle meeldis idee ja vabadus tegelaseloomisel. Pani loovuse raginal tööle.

Larbinali. Dwarf Fortressi naljad Arda mängul kammisid mind kohati ikka tõsiselt rollist välja.

Kostüüm Just üllatuse eest saab Arno, kui tuli Tartu Jumalate kiirlarbile eeskujuliku emomeigiga. Teisena tuleb meelde Altoni sookoll Juunioril.

Rekvisiit Toidulaud Arda tähtede all. Eriti see viimane kuivatatud liha tükk.

larpar Iga mängija ja mängujuht, kes tõi larbile vähemalt ühe uue huvilise.

Lugesin kokku ja tuleb välja, et käisin see aasta 12 mängul, millest 3 korraldamisel osalesin ja 3 olin NPC.

Minu jaoks oli parim mäng Fyerellal IV ja Varjutuul jääb napiks teiseks. NPC oli kõige toredam olla SR-il ja korraldada oli kõige toredam Yokat.
Enda (korraldajana) seisukohast oli Yoka meeskond kõige parem, mängijana olles ei tajunud korraldajate omavahelist koostööd nii hästi, et oskaks kommenteerida.
Parimad larparid olid NPC-d Yoka mängul. See, et piraadikütid Yokal vette hüppasid ja öö otsa piraate otsisid oli ka hästi äge. NPC-dest olid veel eriti ägedad Zelor, Sillu ja Sven. Ma olen neid mujal juba hästi palju kiitnud, nii et ma siin seda enam ei tee.
Kõige paremad NPC-d olid ka Yokal.
Kõige krüptilisem mängija (läbi aegade) on Ghostwizard.

//Üks kõige ilusamaid ja ehedamaid momente oli koos Kadriga Varjutuulel poolpimedas toas klaveril väga sünget ja kaunist lugu improviseerides.

Eks ma lisan kui midagi veel meenub.

Parim mäng - Suusabaas.
Korraldustiim - vt eelmist
Larbinali - Fyerellalil npc-na sattusin teise npc "vastu mängima". Omavahelise konflikti lahendamine võinuks meil terve öö sisustada ja jätta mängijad suhtkoht pöidlaid keerutama. Loomulikult lahendasime olukorra kiire mänguvälise kokkuleppega, aga hetkekoomika oli omal kohal.
Mängija ja kostüüm - Mu kaasa suusabaasis oli lihtsalt vapustav. Hoar ja paljud teised ei jäänud ka maha. (loe kaunis kostüüm kauni naisterahva seljas)

Käisin 14nel larbil (või lausa 15nel kui Mütofest sisse arvata), aitasin teha ühte ja peakorraldajana tegin 5 larpi.

Parim mäng GMina - Fyerellal IV
Parim seiklusmäng - Erien VII
Parim olustikumäng - Arda tähtede all
Parim intriigimäng - Suusabaas
Parim rekvisiit - Obelisk! Nuff said.
Parim NPC - Ülo kolmandal Fyerellalil, kes enamvähem päästis mängu. Võrdsena neljandal Fyerellalil varjude isandat mänginud kuujapuu. Samuti ka Yoka külaelanikud ja vaimustavalt rõlged trollid.
Parim mängija - ma ei oska nagu üksikisikuliselt öelda. Meeldib väga oma seltskond, ja siis on alati meeldinud mingid teised mängijad ka.
Suurima potentsiaaliga alguse saanud larbisari - Hetkel ütleks, et Varjutuul.
Meeskond - Kurb Tõsiasi ja Erieni korraldajad, nii tegijate kui inimestena.
Kostüüm - Juuniori GMide poolt valmis taieldud erinevad kostüümid, Kustuvate Päikeste mängul väga mitmed mängijad (praktiliselt enamus).
Meeleolu/hetk - Kindlasti Erieni algus ja lõpp, samal mängul toimunud kaelakee laadimine ja muud isiklikumad hetked, lisaks veel muid. Meeleolukas oli veel Suusabaas, adrenaliini täis hetki pakkus ka Kustuvate Päikeste teine mäng.

Uuelt aastalt tahaks rohkem korralikumalt tehtud larpe, rohkem püssidega ringijooksmist, rohkem eksperimente, rohkem julgust mängijate poolt (nii enda kui teiste), paremaid kostüüme, ja üldse kõike võiks rohkem teha. Et asjad ikka ilusamaks ja paremaks läheks. Ning rohkem mängijaid võiks ka hobisse juurde tuua. Selliseid toredaid pühendunuid mängijaid.

PS: Ma tänan komplimendi eest.

Kuus mängu, neist kahel NPC. Esimese aasta kohta polegi väga hull. Oleks kõigil käinud, kui vaid saanud oleks.

Mäng: Fyerellal 4.5
Meeskond: Fyerellal ja Juunior tihedas konkurentsis.
Larbinali: Saatuse Rajad VI - seletamine Saladusele (kuujapuu), kuidas kööginoaga gnolli tappa (vaja läheb selleks vaid katelt ja gnolli enda nuga).
Rekvisiit: Obelisk indeed.
NPC: Kuujapuu Varjude Isand Fyerellal IV-l ja Zelori kõrtsiperemees-poltergeist 4.5-el.
Mängija: Igast küljest krüptiline-võlurlik-eepiline Ghostwizard.
Kostüüm: Mõmmuhhuu.
Hetk: Juunior XVI väga algus - kuujapuu ilme, kui ma ta kirja üle õla maha viskasin. Tõeliselt hindamatu.

Mäng: Tiair 3. Fyrellal 4 oli supper aga ma arvan, et vaieldamatult minu jaoks oli parim Tiair (3). Ja mitte niivõrd võib-olla see, mis mängul toimus, aga see, kui erinev see mäng kõigist teistest on (mis on meeletult hea ja vaheldus, et saab midagi täiesti teistsugust mängida) ning lisaks minu "parima mängu" tiitli jaoks on hullult oluline see roll, mida GM-id mulle pakkusid ning mida lahti arutades sai minu pikim roll eales (üle 70 lk). Ehk ma täiesti mõtlesin enne mängu toimumist, et kui seda mängu ka ei toimuks iial, siis see mis enne mängu tehtud/plaanitud/mõeldud sai on seda kõike väärt ja see läheb minu parimate mängude nimekirja kindlalt. Unustamatu kogemus.

Larbikorraldusmeeskond: Fyrellali meeskond ilmselt. Nende paberilipukte süsteem on minu arust suur samm edasi ja meetod, mis tõsiselt töötab. (võib-olla oli seda kuskil mujal ka enne kasutatud aga mina nägin seda esimest korda seal ja minu arust hakkas seda iga mänguga aina enam olema ja see teeb kõigi elu nii palju lihtsamaks)

Larpar: Ma arvan, et Mirju võimas/südantlõhestav/nii reaalne rollisooritust Fyrellal 4 ei ületa sellel aastal mitte miski. Aga tahaks ära märkida ka Rita (kas ma mäletan ta nime õieti) SR-ilt. Nagu ma aru sain, üks esimesi mänge ja väga hea rollisooritus.

Kostüüm: Enda kohalkäidud mängudest Erieni Surm ja SR-i klishee kamp. Aga piltidelt "Kustuva Päikese" kostüümid näevad supper välja.

Meeldejäävaim moment: Erieni algus.. wow!

Parimad NPC-d: SR "Viimane lubadus" kaks NPC-d, kes kõiki pc-si geniaalselt alt vedasid. Parim altminek ja see, et nad tõesti kõige olulisega jalga lasid. Ning ka Fyrellal II kaks vastandliku npc-d rääkimas kaht eri lugu ning meie oma geniaalsusest üritamas otsustada, kumb on tõde. Keegi meist ei mõelnud, et tegu on kahe valega.

Käinud 9 larbil, korraldanud 3.

Mäng: mängijana Fyerellal II, mis oli lihtsalt... lihtsalt nii eepiline. Fyerellal IV on sellele lähedal. Korraldajana Varjutuul, mille mängijad suurepäraseks muutsid.

Korraldusmeeskond: ei oska ühtegi välja tuua, kuna kõik on oma mängudega suurepäraselt hakkama saanud.

Larbil juhtunud nali: SR7. Enamik tegelasi istub majakeses ja sööb sõrmedega. Siseneb võlur Albert, lauanõud käes. Vaatan neid, siis teda, siis küsin, kas ta tõesti sööb nõudega.
"Ma olen võlur Tormiste koolist."
"Suvemaade aadlik. Vaata mind," teatan uut kartulit võttes.
"Oot, sa oled aadlik ja ma olen sind kogu see aeg Shelluks hüüdnud..." Veidi aega on Albert üsna mõtlik.

Larpar: jälle on raske välja tuua. Ehk Mirju, kes oli meeldejääv nii Fyerellaleil, SRil kui Varjutuulel.

Episood: neidki on palju. Meenub maja ees seismine ja kes teab mis kurjuse mõju all ning potensiaalselt ohtliku Eldani veenmine, et ta vend ei ole kuri (mis kahjuks ei saavutanud eesmärki) Fyerellal II-l. Samuti Nira dramaatiline surm Fyerellal IVl, pärast mida mul mitu päeva OG nukker olla oli. Samuti Isise surm Varjutuulel- see lihtsalt tundus nii stiilne.

Mu mängud... väärivad äramärkimist? Aitäh!

Minu larbi aasta oli vist kõige vähem aktiivne aasta kõigi nende larbi aastate seast, mis mul juba möödas on. Käisin 9 mängul ...hmm, tegelikult seda ei olegi väga vähe.

Kõige parem nali ja ühtalsi parim episood sellest aastast on talvisest Juuniorist. Tarvis oli teha värav ja mäekollid olid nii kavalad, et ehitasid värava iseendist. Neljast kollist sai loodud ilus värav, kust Kurivaim sai vabalt läbi jalutada. Nüüd on lisaks mõistele Goblin Workshop olemas ka mõiste Goblin Portal.

Kõige huvitavam katsetus oli minu arust Õudne Tartu. Sell mängul olid küll kiirlarbile kohaselt mõned tõsised probleemid, kuid need kaaluti üless ainulaadse looga ja innovaatiliste mängu seikadega. Minu arust võiks seda tüüpi mängudest saada uus larbi shanr eesti maastikule. Siin ma võiksin isegi GMiks tulla.

Kahju on sellest, et Thanaria seerija ootamatu lõpuni jõudis. See oli ainuke seerija, mille jaoks ma viitsisin korralikult vaeva näha ja ma oli just hoo sisse saanud. Laisaks olen jäänud ja ei viitsi enam tavalises fantasis pingutada. Pea igal mängul, see aasta, mängisin mingit naljaga pooleks tegelast. Huumorit jagus.

Ja parima mängu auhinna saab (trummi põrin....): Põhjala Pööripäev. Ammu teada, et mulle sõjamängud meeldivad ja Eestis pole paremat kui Pööripäev. See aasta oli seltskond mõnus, kostüümid paremad kui kunagi varem ja tsenaariumite valik mitmekülgne. Ühtlasi andis sama aegne Eerien mõned huvitavad võimalused juurde ja lähendas kogu ettevõtmist harilikule larbile.

Jõudu ja jaksu järgmiseks aastaks! Kes teab, äkki korraldan ise ka midagi.