Dragon.ee foorum

Here we are, born to be kings
We're the princes of the universe
Here we belong, fighting to survive
In a world with the darkest powers

Sügavad kummardused GMidele ja NPCdele, eelkõige - oli väga vahva üritus. Üle keskmise mäng, kenasti üle keskmise! OG möla ei kohanud, põnevust jagus küllaga (süda kloppis peaaegu pidevalt), pinge kruvis end ja lõpplahendus oli ootamatu (küll natuke segane, aga igastahes huvitav).

Raportiruju:

Elus, terve, ja Nathan (Ghost) on mulle võlgu kasti viina ja kogu tõe. Mida Anastasia läheb Kiievi (või siis Las Vegase) kõrtsi Kõusti tegelase ja Myrti tegelase, ühe ingli, skisofreenilise Amadeusi ja veel miski seltskonnaga (kuhu kuuluvad Dani Emand ja Attila Kratt, ilmselt) lahendama. Sest sellise hullari üleelamist tuleb tähistada!
Lisaks kõigile topka või kaks papsi eripruuli (80-82% piiritusjook ebaküdooniaga - OG siis vesi ebaküdooniasiirupiga, kes sellega IG ei kohtunud). Anjuška tuleb ka muidugi kaasa, eksju onju? Nüüd Anastasia vähemasti teab, kuidas sa need 3 pudelit eripruuli üle elasid

Ainult ranne muutub järjest sinisemaks, sest äktsjunfilmilikul hüppel kuulide eest baarileti taha (kus me Attila ja Daniga end varjasime) kohtusin ma raudtooliga. (Ei tea siiani, kes tulistas ja täpselt miks, aga see ei olnudki oluline - tulistatakse - varju!) Veera ja Anja vahele jäämine oli väga õudne hetk, õnneks kaldus esimese tähelepanu korraks mujale ning Anastasial õnnestus põgeneda.

Ja õnneks ei tulnud keegi küsima Anastasia "surnud paarilise" kohta, ja veel suuremaks õnneks ei pannud keegi väga tähele ka Veera sõnu Anastasia kohta (ilmselt enamus oli nime unustanud, ja isanime ajas Hanna segi - Tarasova, mitte Ivanova). Myrt küll korra küsis, aga kuna Anastasia ja Anja (kes oli samuti Anastasia) kõlasid sarnaselt, õnnestus end kiirelt välja bluffida.

Rolli võis kokku võtta lühidalt - inimene tänavalt suures supis. See oli tegelikult paras väljakutse, ja väga mõnus mängida. (Süda kloppis küll peaaegu pidevalt, mõtlesin, et kas esimese pooltunni elan üle... aga näädsa. Läks õnneks. Läks lõpuni õnneks, aga hirm ja pinge olid pidevad.)

Ma ütleks, et Anastasia väljus küll mängust võitjana - elus, maailm alles, kast viina, kogu tõde ja uued sõbrad-tuttavad.

Teine kummardus kõigi kaasmängijate ees - oli väga mõnus teie kõigiga mängida. Eriline aplaus Liisile, kel oli esimene mäng ja kes oli tõeliselt "supernatural'ilik" ingel. Tubli tüdruk!

Mis piltidesse puutub, siis natuke tegin mina, natuke tegid NPCd (või võta sa kinni, kes kõik), aga enamjaolt ma siiski ei jõudnud teha (alates miskist hetkest tuli kaamera turvaliselt ära panna, et keegi seda pimedas lapikuks ei astuks või et see millegi eest ära viskudes (kuulid, kombitsad, kahtlased muud tegelased) dämmi ei saaks.) Vabandused selle eest. Aga noh, mõne poose said vast ikka kõik.

Eks ma lükkan Nagisse lähipäevil üles ja lingin siis.

Väga vahva oli, aitäh gemmidele, npc-dele ja teistele mängijatele.
Ma kirjutan pärast pikemalt, praegu tahtsin lihtsalt öelda, et kellegi fotokas on praegu minu toas.

Pildid tiksuvad siia http://nagi.ee/photos/Mithgariel/sets/304901/

(Ma nägin öösel unes ka kogu seda värgendust, ja nüüd on mul larpipohmakas. Ma süüdistan selles kindlasti kedagi )

Oh jeebus. Ja mina pidin IG ikka päris südamerabanduse saama... Tubli töö, Hanna, mis ma oskan öelda OG oli ka ikka sihuke käpavärin et anna minna. Adreka tase tõusis suure hüppega.

Et ka Anja oli tegelikult Anastasia, sain ma teada alles peale mängu. Aga tema perekonnanime ma ei teadnudki.

Aitäh kõigile mängijatele, et tulite ja ma loodan, et teil oli tore!

Lõpp-lahendus oli päris äge ja ootamatu. Ma küll salaja ikka lootsin, et Johhannes&Norma ja Netra saavad, mis nad soovivad, aga väga ma sellesse ei uskunud. Kahe-kolmekesi kõigi vastu on ikka päris keeruline olla.. Aga võib-olla ma ülehindasin inimeste paranoiat.
Võimalus oli kõigil. Mängu ajal me seda ei mõjutanud peaaegu kuidagi, kõik oli te enda kätes. Ilmselt oleks ükskõik milline lõpp-lahendus päris vahva olnud. Ka näiteks see, kui te kõik üksteist maha oleksite löönud. Aga hea, et nii ei läinud ja alati tore, kui saab perekonna taaskohtumist näha.. Eriti kui selleks on juba aastaid tööd tehtud.

Mäng üldiselt jäi mulle suht ähmaseks, kuna tegemist oli palju, aga nii palju kui ma nägin, olite te kõik väga ilusaid ja vahvad ja ägedad. Tegelased olid kirjutades kõik muidugi juba südame külge kasvanud, nii et minu armastus nende vastu ja teie vastu segunes kokku... Nii et üldiselt tegi see mind õnnelikuks, näha kalleid inimesi ja kalleid tegelasi. Ma tõesti loodan, et ka teil oli vahva.

Kitsaskohti muidugi oli, enamik mängu oli ikkagi kirjutatud tegelastevahelistesse suhetesse, moodulid olid niisama vahepaladeks... Ja sellest kaardimängust vist ei saanud küll keegi midagi aru. Mulle see hakkas täitsa meeldima, nii et ehk mängin ka edaspidi.

Ega mul vist muud ei olegi öelda. Palun ikka kirjutage või öelge, mis te arvasite, mis oli hea ja mis mitte ja mida te üldse tegite. Tagasiside aitab meil paremaks saada

Ja lõpuks suur-suur aitäh Fluffyle, kes meie NPC oli ja veel suurem aitäh Barbarile, Sassile ja Lindale, kes paaripäevase etteteatamisega NPC-ks tulid.

Hannale aitäh, et ma sain sinu peal ideid põrgatada, asju lahti rääkida, ootamatuid ideid, koos naerda ja, kui vaja, ka nutta.
Ning muidugi meie peamine NPC olemise ja rollide õigekirjavigade parandamise eest ka suured tänud .

Ja loomulikult kõige olulisem aitäh Taliesinile, kes mängule põhja alla pani, kellega oli alati tore ideid genereerida, rääkimata sellest kui palju nende vestluste jooksul nalja sai. Mul oli väga tore sinuga mängu teha! Muu on juba nelja silma vahel öeldud.




//pildid, tegid Hanna ja Fluffy
(vabandage neid müstilisi varje, teeselge, et need on kuskilt dimensioonilõhest tulnud variolendid vms):

Hee. Ägedad pildid!

Aga kallid GMid - kui teile jäi kuskil piljardilaua all või ka mujal silma pisike tööriistakast (seesama, mida ma teile enne mängu näitasin), siis... ma oleks väga tänulik teda tagasi saades.

Täitsa tore oli.

Tegelased olid huvitavad ja varjeeruvad ning nende taustad olid hästi mängu sisse põimitud. Tulede kustutamine ning kollide ilmumine lisas asjale põnevust. Lõpptulemus suutis kõiki üllatada ning heli taust oli ka huvitav lisand mängule.

Tänud GM-idele hea töö eest.

Susan seisab akna ees ja vaatab päikesetõusu. Ta ei liiguta end nii palju kui inimesed, kes tasakaalu säilitamiseks pidevalt liiguvad, ise seda õieti märkamata. Tal ei ole seda nihelemist vaja. Aga selle puudumine on märgatav.

Ma lootsin, et meil õnnestub Avada. Olin arvanud, et see on inimkonnale parem, isegi kui ta teistsugusena jätkub. Parem ka mulle, kes ma olen esimene mittebioloogiline. Samas, hea on ka see, et see perekond kokku sai.

Ma vabandan nende ees, keda petsin: Norma ja Jules. Norma puhul oli küsimus sõnastuses: tema arvas, et mul on kaarte, mina sain vastata küsimusele nii, et ei valetanud. Ma tahtsin seda patchi ja ma sain selle. Jules, ma eeldasin, et kui me võidame, saan ma kuidagi selle raha ja kui kaotame, olen ma varsti surnud. Ma ei suuda tõenäoliselt seda hiiglaslikku summat kokku saada, kuid midagi leian ma kindlasti.

Ma tänan leedi Adat ja Denissi, mis selle poisi päris nimi ja olemus ka poleks. Tundus, et teid ei häiri minu mittebioloogiline päritolu. Te ei pidanud mind seetõttu halvemaks. Ehk oli ka teisi selliste tunnetega isikuid. Kui see on tõene, siis ma ei märganud neid. Sellest oleks kahju.

Üht võiks bioloogilised siiski mõista. See, et ma olen robot, ei tähenda, et ma pole inimene. On tõene, et ma suudan loogiliselt mõelda teist kiiremini, et mul ei ole kedagi, kelle DNAd ma pärinud oleks ja et ma pole kogu aeg emotsioone omanud. On tõene, et ma olen tugevam ja vastupidavam kui arvestatav osa bioloogilisi. On tõene, et minu loojad otsustasid mind kammitseda Asimovi seadustega, ilmselgelt turvalisuse huvides, kuna bioloogilised ise neid järgima ei pea.

Ma mõtlen ja tunnen nagu teie. Ma olen inimene. Oleks hea seda mäletada.

***

Siinkohal tuleb öelda, et gemmid on geeniused ja see oli üks äärmiselt hea larp. Kogu aeg toimus midagi, kõigil olid mingid oma lood (ja ägedad lood) ning... ning see lihtsalt oli nii hästi läbi mõeldud. Muusika. Tegelased. Sündmused. Mäng. Ootamatu ja vägagi üllatav lõpp. Mul puuduvad sõnad oma rahulolu piisavaks väljendamiseks.

Maarja/Susan Wintermute, AI

Jules kergitab kulmu kui oma pangakontot vaatab. Kõik raha, mida talle lubati ei tulnud üle. Noo pole midagi: enamik neist olidki ju valetajad ning lisaks natuke hullud ka. Samas, tal läks paremini kui oodatud, arvestades et natuke aega peale saabumist sai talle selgeks, et tema tööandja on surnud ning ainult 1/3 tasust talle üle kandnud. See puudujääk tehti tasa, küllaga. Mida ta teeb küll aga taluga keset metsa, selles ei ole ta kindel.

Mis puutub toimunud sündmustesse, siis Jules ei ole täiesti kindel, mida ta nägi. Ta on täiesti veendunud, et see ilmselt oligi mingi karneval või kostüümi pidu lahedate efektidega pärapõrgus, sest ta keeldub ikkagi veel uskumast, et seal midagi enamat toimus. Nood "mängijad" võisid ju uskuda, et nad mängivad maailma saatust otsustavat partiid kaartidega. Seda oli isegi naljakas pealt vaadata, sest nood uskusid seda täielikult.

Igatahes vaatab Jules pealt kuidas teised Las Vegases oma imeliku tralli jätkavad, muigab, ostab endale kolm lennupiletit erinevate nimedega ning kaob teadmatus suunas...

Suur aitäh vahva mängu eest See oli tõsiselt lahe mäng. Esiteks see maailm.. See, et see oli ainult natuke tulevik ja meil olid pidepunktid selle maailma ja pärismaailma vahel.. Kasvõi see kuidas me enne mängu hakkasime arutama, kes on võimul Inglismaal ja USA-s.

Ja tegelased.. Need olid nii lahedad. Ma täielikult jumaldasin oma tegelast. Aitäh GM-id: mida täiesti seistsugust, mida ma tavaliselt mängin aga seda lahedam - väljakutse. Mulle meeldis see mitmekesisus tegelaste hulgas - tehnoloogia huvilistest, tehisinteligentsidest, diktaatoritest ja nende ohvritest palgamõrvariteni aga ka täiesti tavalise pereni Chernobõlis (kui nad seda olid.. milles ma ei ole kindel. ja kes selline asi üldse eksisteerib?) Ja kuidas see punt neile ette visatud sündmustele reageerib.. kuidas need kaardid kõike juhivad. Hullult lahe oli. Ja lõpplahendust kõrvalt vaadata oli ka lahe.

Ehk veel kord: suur, suur aitäh

Muide, docsid on nüüd põhimõtteliselt avalikud, nii et kui tahate midagi näha, siis küsige linki.

Johhannese käed värsisesid suurest pinge langusest, vaatamata kõigele mis ähvardas tema perekonda, on nüüd käes see hetk. Kuid äng ja viha mis Johhannese sees oli kasvanud ei taha lahkuda tema värsievatest kätest, see raev mis juhtis tema meelekindlust tol õhtul on ikkagi alles.
Nagu Johhannese hingki, moondub pool tema näost tumedaks ja kumab vihast. Üks, inimlik osa nõretub armastusest oma pere vastu, teine aga vihast maailma vastu, mis lasi sel juhtuda.

Ta läheb ja embab oma peret ja laseb oma inimlikul poolel nende juurde jääda. Kuid raevu täis osa Johhannesest pöörab ümber ja kaob, et oma peret ja seda imelist armastust kaitsta. Sest lõpuks saab olla ainult üks maagiline jõud, tema perekond..



Mäng oli väga meelelahutuslik, üle pika aja sai jälle mängida. Kuigi pean tunnistama, et ei suutnud täielikult rolli elada, selle eest palun andeks. Aga teema ja teised tegelased oli väga meeleolukad, eriti meelis üks Hull härrasmees, kes oli täpselt see, mis muutis kõik palju reaalsemaks. Kõigil oli oma asjad ajada ja draamat jätkus küllaga.
Kuigi peab nentima, et vahepeal ilmunud killer-npc-d olid väheke ülearu, kuid siiski ei olnud nad liiga domineerivad kuna mängijad suutsid olukorra vist lahendada. Seega õnnestus mängujuhtidel saavutada tasakaal, mis on väga imetlusväärne. Kaardi mäng oli väga põnev, kuid mul oli tiba raskusi alguses selle mõistmisega. Ühesõnaga, väga väga äge elamus oli, aitäh kõigile kes kaasa mängisid. Aitäh mängujuhid.


Jõudu,
Sven.

Nii. Mängust on tükk aega möödas, muljetaks ka siis natuke.

Tahaks ütelda, et te kõik olete hästi lahedad ja puha - mul oli ka tegemist või siis niisama ringitolgerdamist niipalju, et ma paljut ei näind, mis juhtus, muusika tõttu ei kuulnud ka väga kaugelt, kui keegi millestkist vestles, aga see, mis ma nägin, oli üldiselt täitsa lahe. Ekspressiivsusauhinna saab vist Ülo ja kostüümiauhinna Zelor (kaks asja, mida isegi pisut kurt gõmm tähele paneb) ja esimese mängu auhinna Liina. (kuigi ta seda foorumit ilmselt ei loe) Janoh, siis muidugi Johhannese Avatud Südamete baar, see, kuidas kõik plaanisid Julesit üheks, teiseks või kolmandaks eesmärgiks palgata ja selleks otstarbeks raha või piisavalt veenva aseaine otsimine, tantsimisõpetused ja vist veel palju muud, mis mul kas meelde ei tule või mida ma pealt ei näinud.


Tjah, toredad olete. (kui te meile veel mingeid kroonikaid saadaks, et me teada saaks, mille põnevaga te veel hakkama saite, oleks veel eriti vinge) Ja siis muidugi suur aitäh enparitele ja veel suurem Allyle, aga, nagu mainitud, on nelja silma vahel piisavalt palju ära üteldud, nii et ma siia rohkem enam sellest ei kirjuta.

PS: Antud mängule tulid kõik kohale ja ühtegi rolli täitmata ei jäänud - makske kinni või tehke järele.