Alkeemialarbi muljed

[hoarmurath]

Mäng oli ülikõva.

Koht oli mõnus, toit oli hea, tegevust ja pinget jätkus enamvähem hetkest mil sisse astusin kuni Ali Baba trepist alla jalutas, ehk algusest lõpuni.

Alkeemikuhakatisest Feray Hazan põgenes igastahes koos oma armukese ja suurte alkeemiasaladustega ära. Nii et epic win.

Meeldis, et mäng oli hoopiski midagi muud kui ootasin, nimelt olin ma arvanud et tegu on alkeemiavõistlusega, vms, aga kujunes välja hoopiski piiramine ja müsteerium. Kurb ainult et kriit põrandale ei võtnud, seetõttu olid mu alkeemiaringid ka üpriski hädised. Neid joonistada oli igatahes vahva, ja kõik need märkmed ja asjad olid väga ehedad ning lahedad. Mul pole elusees vist sellise nodihunnikuga tegemist olnud.

Mõnus oli ka lumememm ja VV aina ropumaks minevad sõnumid, ning hetk mil mõistsime, et jah, nad päriselt ka tahavad, et me nende bossi ellu ärataks.

Kõik tegelased olid huvitavad, kuigi ma ehk kõigiga väga suhelda ei jõudnud.

Tänud gemmidele, kaasmängijatele ja Aapole, kes meid sõidutas.

Oli väga tore ja hästi õnnestunud mäng. Kiitused.

Ma hetkel mõtlengi, et mul polegi millegi üle vinguda, ega ühtki halba sõna öelda. Sellel aastal senini parim elamus igastahes.

[Die]

Mul on endiselt larpipohmakas ja väga vahelduva eduga funkav tühikuklahv, nii et...

Aga nõustun Hoariga, igastahes - IGAV ei hakanud küll kordagi. Oma elud oli tarvis päästa. Noh, tahaks loota, et Acelyal õnnestus natukegi kaasa aidata teiste pääsemisele, sest ausalt - vaatamata sellele, et Acelya teie tegudega ei nõustunud, ei soovinud ta kellelegi ka surma (eriti mitte meie alkeemikule, kellest olenes niikuinii pääsemine ja keda tuli seega valvata ja elus hoida), isegi mitte Goblini tegelasele - vaatamata lubadusele ta jalad maha raiuda, kui ta peaks üritama põgeneda.

Intriigitseda ei jõudnud - laip ja pomm ning pidev piiramisrõngas koos surmaohuga muutsid igasugused intriigid Acelya jaoks vägagi frivoolseks.

Mängujuhina (ja noh, ka mängijana) oleks huvitav teada, et kas olukorrast oleks saanud ka teisiti välja, st. ilma Ali-Babat äratamata jms. Aga te ei pea seda mulle ütlema, kui ei taha Just curious.

Kiidan kõigi väga hääd rollimängu - sai koos mängitud nii mõnegi tegelasega, kellega varem päris üks-ühele kokku pole sattunud.

Karu oli...
oli...
hommikul voodi all.

Halvaa oli kirss tordil.
Ja aftekas oli lahe

Muuseas sai ka ära tõestatud, et Kilingi-Nõmmelt Tartusse hääletamine on vägagi võimalik ja selleks kulub natuke üle 3 tunni.

Tänud kõigile, oli äge!

PS. Kallid gõmmid, kardetavasti jäi minust mänguplatsile ASJU, nagu näiteks söögikauss, puulusikas ja suure tõenäosusega ka tumesinine siidsall. Loodan, et saan mingi aeg sorima tulla seda kraami, mis te leidudena kaasa võtsite.

Veelkord tänud.

[Dani]

Esiteks tänud mängijatele ja kaasgõmmile.
Hästi toredad olite kõik.
Ikka oleks saanud kuidagi Alit äratamata. Ma küll ei tea kuidas, aga kuidagi ikka:)

Kurb lugu on see, et kuna mängukohas olid olemas ka oma nõud ja me ei teadnud, millised on mängijate ja millised kohalikud, siis kõik nõud, mis polnud meile tuttavad, jäid maha.
Ehk saate tagasi, kui keegi teeb seal kunagi mõne mängu, koht oli hea.
Leitud sai üks ümmargune kõrvarõngas (mille võib saada tagasi maikuus, kui ma tagasi Eestis olen), nii et Die, ma loodan, et ehk keegi võttis su salli enda kätte, sest minul seda ei ole.

[Die]

Vähemasti siidsalli leidsin siiski kotist üles. Vana kauss ei ole nii suur kaotus... ja kes teab, ehk satubki kunagi jälle sinnakanti.

BTW, kuhu te tahate, et ma pildid üles panen? Mul muidu Nagis pesake.

[Dani]

Nagi sobib küll.

[Die]

Pildid, nii vähe kui neid ka on, tiksuvad siia.

http://nagi.ee/photos/Mithgariel/sets/309131/

[Azurah]

Minu jaoks oli siis see esimene nö päris larp (mitte Mütofest). Ja seetõttu on mingit võrdlevat hinnangut võimatu anda, aga üldjuhul võiks öelda, et äge oli. Alkeemia oli väga lahe, ainult et ma ei osanud seda...

Sattusin sinna viimasel hetkel kui neljapäeva õhtul Dani mulle helistas, päevaga hankisin kostüümi, üritasin tegelast ja maailma selgeks saada (mis, nagu elu näitas, päriselt ei õnnestunud ), kuid tegelikult olin ja olen ma pärast kõike seda õnnelik. Kaks asja, mis mulle meeldivad, on üllatused ja väljakutsed.

Kusjuures, Die, sa pole ainus, kes oma asju maha unustas. Ka mina jätsin Kilingi-Nõmmele oma kausi, lusika, ühe rätiku ja sussid (tehes sellega vist mahajäetud asjade isikliku rekordi). Poolunise peaga korraga varasema bussiga minna otsustada pole hea mõte... Või on asi lihtsalt minu aina süvenevas hajameelsushaiguses.

Nagu ma ütlesin, olen pikka aega tahtnud kuhugi larbile minna. Ja nüüd... sain ma hamba veel rohkem verele.

PS. Selline nähtus nagu larbipohmakas sai samuti isiklikult tuttavaks nähtuseks.

[Die]

Väga pädev kostüüm oli,igastahes. Räägi nüüd ausalt välja, kuskohas selline äge vene kaltsukas asub

[Azurah]

Ta asub Riia 17 (kus enne oli Ludo) maja Pauluse kiriku poolses otsas all keldris. Üsna nähtav roheline silt juhatab sind kohale ja uksel on sõbralikult kirjas: "Hindu võib tingida." (Dani juhatas mind sinna). Just selliseid idamaateemalisi riideid on seal küll.

[Hellera]

Ühe õrnkollase sünteetilisest materjalist? salli leidis Ally pärast mängu enda kotist. XD Kätte saab seda Tallinnast, Balti jaama naabrusest või ehk kunagi mõnel mängul või kui ise juhtume Tartusse tulema. Ally ise läks nüüd kuuks ajaks ära, aga minuga võib ikka rääkida.

Mängu koha pealt niipalju, et mul oli väga tore vaadata teid mängimas ja vihjeks niipalju, et alkeemia pidi olema kättesaadav (ja täiesti õpitav) kõigile, aga mõned pikanäpulised tegelased panid kõik materjalid pändu, enne kui keegi neid nägi.

[Die]

Et Acelya hing sind kummitaks, ei olnud pikanäpuline! Paberid tuli konfiskeerida, et neid pihta ei pandaks ja oleks need võimalik linna ekspertiisi viia - et kuritegu saaks uuritud ja lahendatud.

[hoarmurath]

Mulle jäi nagu mulje, et kellegil polnudki erilist soovi üritada selle alkeemiaga ise tegeleda. Ju oleks suuremat tähelepanu asjale pööratud alles siis, kui mina oleksin oma otsa leidnud või miskit.

Aga asju võtsid päris mitmed. Nii Goblin, Die kui ka mina. Mõned lehed jäid isegi leidmata kuni hommikuni.

Lõpuks jooksin ma ikkagi terve manuaaliga ise minema, põhimõtteliselt, sest Die oli selleks juba lahkunud, kui meil minekuideed tekkisid (ja mäng ära lõppes).

[Azurah]

See õrnkollane sall on minu oma. Otseselt Balti jaama ligidusse ei satu, aga laupäeval Tallinnasse küll.

[Die]

Pigem oli alkeemiaga teema see, et vähemasti minul jäi säärane mulje maailmast, et kui just ilgelt alkeemiat õppinud pole (kuskil akadeemias siis), siis ära parem näpi. Keeruline ja ohtlik. Mingi iseõppimine ei tulnud samuti pähe, ka alkeemilise sisuga pabereid lappasin selle mõttega, et vaid alkeemilise haridusega inimene saaks neist aru. Ergo - söötsin neid kenasti meie preili Alkeemikule ette (kelle IG nimi meelde ei jäänud).

Iga kingsepp jäägu ikke oma liistude juurde