Hiline Lõikus: muljed

[Irve]

Et kõik kohe ausalt ära rääkida ja luua teatud taust muljetamiseks, võtan kohe ise sõna.

Kui vaadata seda mängu ilma eelmise mängu esmavaimustuseta, oli see mäng parem. See tähendab, et uudsusmomendi äravõtmisel oli orgunn ja lahedused paremad.

See elevuse kadu on see koht, mis võib jätta mulje, et ei olnud hea mäng.

Kurat ja põrgu: oli küll. Ma olen järgmisel platsis nagu viis kopkat. Tänud vaevumast!

PS: Eriline kiitus mercidele veenvuse eest ja niggale villise puhul ja loomulikult Katile, kes oli selgelt ägedam kui mina.

[Dan]

Mulle meeldis Käin välja siinkohal discleimeri, et kõik mis ma mängu ajal ütlesin ja karjusin oli ainult rollis välja öeldud, pean siinkohal silmas eriti seda momenti kui "vabadusvõitlejad" punkri maha võtsid. Suht "oh, f*ck" situatsioon, kui saad aru et kahekesi peab hakkama umbes kümmet vastast konvoeerima. Kolonistide õnneks pole vabadusvõitlejad väga hiilgava taibuga, nii et see mure ei kestnud minu jaoks kaua

Vabadusvõitlejate õnneks polnud ka kolonistid hoolimata suurest ülekaalust väga oskuslikud sõdijad... Päris vabalt sai liikuda laagrite ümbruses ja edastada tagalasse kolonistidelt kuuldut. Mingisugust vastutegevust enne lõppu ei kohanud. Erinevaid kohti torkides ei tuldud praktiliselt kunagi vastulööki andma.

Tõsine probleem airsofti juures on minu arvates uduseks minevad kaitseprillid, nii et vastane võib kasvõi valges kampsunis metsa vahel sinust mööda jalutada ja sa lihtsalt ei näe teda. Kuna ma olen silmavärdjas siis on ka vähe neid kaitseprille mis lähevad pärisprillide peale.

[Tindome]

Loomulikult oli see hea mäng.
Mäng ise oli mu meelest suisa suurepärane isegi (oli ilu ja efekti, neeger autoga, tegevust, veriseid surnuid, dramaatikat, KÕIKE, tõesti hästi tehtud mäng!!!), aga meie rühmas valitsenud laialivalguv kaos nii suhtlemises kui tegutsemises jäi isiklikult mõnevõrra häirima.
V-o see oli eelmise mängu õnnestunud grupitöö taak, mis tekitas tunde, et selle aspektiga pole meil vaja vaeva näha, see on paigas - aga tegelikult ei olnud üldse.

(kui mängutegevus oleks /mööndustega/ päriselt aset leidnud, siis ma vist oleks lõpetanud šokeeritult kuskil nurgas surres, ikka veel sügavas hämmingus sellest, et me lihtsalt laseme endal hukka saada, sest keegi ei vaevu selle vältimiseks midagi ette võtma ja vastutus loksub nagu kissellilonks katelokipõhjas ebamäärastes suundades, kus kedagi tal natist võtmas pole. S.t. mina, mina püüdsin midagi organiseerida ise ja see näitab juba tõsist meeleheidet, sest ma olen umbes kõige kehvemate juhiomadustega inimene hetkel Pääsküla-Nõmme piirkonnas).

Aga kuna selles tõesti e saa mängujuhte kuidagi süüdistada, siis neile kuulub minu vaimustus ja rahulolu. Ning boonustänu kõrgele visanud adrenaliini eest, mille tulemusena oli aftekal väga endorfiinne ja kaunis ja õnnelik ja vaimustunud olla.

[zarvik]

Oli päris lahe mäng, ja olgugi et lõpptulemusena ei tulnud sellest just päris seda, mida ehk ootasin, ei ole see kohe kindlasti mitte korraldajate süü. Pigem enda rollipõhiste ootuste.

Ilmselgelt oli seekordne uniooni ründemeeskond kokku pandud individualistidest, sest kogu liikumisel ja pundil suutsin mina kjui vana nuh sõdurpoiss perfektselt silma peal hoida vast vaid esimese tunnikese. Sealt edasi liikus suht igaüks nii nagu heaks arvas, ilma omavahelise korraliku side, käsuliini hirarhjata. Täiesti imestan et meie snaiper/sass/põõsasmees omade käest püsivalt tina ei saanud, sest ta oli alati kuskil läheduses, aga sa kunagi ei teadnud kus, kuni ta just ise ei tahtnud et sa teda näeks.

Maximi,kes ikkagi nu vot aastaid lahingus olnud ja teate juks kord miinikild lõi naksti pool pead otsast ära.... aga see on juba teine jutt ... noh Maxim igatahes vaatas kogu seda kaost ja otsustas: tema kjui ilma miski oiguseta tsivilist ei hakka kah kellelegi vastu vaga vaidlema. Ainus mis pähe tuli (miinikillu kõrvale) oli mõte et lappida omi mehi lihtsalt nii hästi kui voimalik, proovida neid natukenegi elus hoida ja lihtsalt närviliselt oodata kuuli saamist (mis ka juhtus). Nii närviliselt et pea 2 pakki suitsu sai läbi tõmmatud. Da suits oli hinnaline, aga kui käsuliini pole ja sina istud ilma juhtimiseta keset lahinguvälja ja kõik su mehed kõrval ärr tahvad surra, noo siis sa põletad seda raha nagu vändras saelaudu.

Oi aga seda lappimist oli palju. Erilised kiitused Irve kaelahaavale kuhu sai võikalt palju verd kallatud (karm mees, kuul kaela, kuul päehea ikka elab! Samas leidus ka neid keda tuli päeva jooksul 4 korda lappida ... no ma ütlen nagu umbrohi, ei ründa väga aga väga ei hävine kah).
No ja seda meditsiinivarstust oli ka nii et pidi kokku hoidma - ei saanud raisata. Nii et korra sai isegi Boss tsiribiribimm saadetud, kui ta ütles et haav on selja peal (hakkan ma jeh sullle sidet kere ümber kerima, tead palju seda läheb???) Pealegi tuli neid haavatuid aina juurde. Korra oli ka hetk kus kõik meie sõdurid ja spetsialistid olid katki ja seotud ja ootamas et keegi nüüd sõduritest juba terveks saaks et oleks kurat ükski mees kes saab relva kätte võtta ja natukenegi kaitsa.

Ja olgugi et umbes 6 inimest kätte(või siis kaugemal, aga nii et midagi teha ei saa) ära suri, oli siiski rohkem neid keda sai päästetud. Ja stimulandisüsti sai ka nii mõnigi korda jagatud (stimulandi all neeger oli küll nagu ..... aja neeger hüppessse!!!)

Ning ka aftekas oli päris lahe.
Vot sellised hommikused mõlgutused MAximi poolt

[Attila]

[zarvik]

[inwe]

abiGMi silme läbi parimad palad:

* härra neeger Rambo oma blingi, masina ja nigeeria räpiga
* õnnetu farmer Bob 5 minutit peale mängu algust vaatamas oma verist näppu ja kommenteerimas teda tohterdavatele meedikutele, et ah, ärge muretsege, mul on veel 20 minutit, enne kui ma raskelt haavatuks muutun
* vist kõigile meelde jäänud episood, mida mina nägin sedasi (lühendatud versioon): neli bandiiti vallutavad uniooni baasi, hakkavad haavatuid siduma, üks ellujäänud sõdur koos paari haavatu abiga võtab vabadusvõitlejad rajalt maha, unioon juubeldab ja stimulandilaksu saanud Irve tulistab rõõmust õhku, mille peale saabuvad kohale konföderatsiooni abiväed ja niidavad taas kõik ellujäänud rajalt maha. tundub, et sõbraliku tule alla jäämine on saamas selle mänguseeria firmamärgiks.
* ühtlasi ma vist pean vabandama, et unioon sai sel mängul põhilise laksu bandiitide rünnakust enda kaela, sest no mida saab üks GM teha, kui tundub, et mängijatel on igav...
* veel üks sõbraliku tule episood seoses vangistusest põgenevate eliitväelastega
* väga õnnelik äsja maha lastud Sprot
* liikuv põõsas ehk Xan
* mercide näod ja kohutav liikumiskiirus, kui nad said aru, et unioon pakub neile reaalselt sooja suppi süüa
* GMide paanikahäire teemal mercid vist plaanivad konföderaadid maha lasta
* ülimalt kaunis kuldne valgus puude latvades tumeda taeva taustal ja kaks vikerkaart mängu lõpus
* Tartu aftekas oli ka väga tore

ja kuna ma ise ei korraldanud mängu vaid pakkusin põhiliselt ainult väledate jalgade teenust asjade ja info ühest kohast teise liigutamisel, siis ei tunne ma mingit piinlikkust öeldes, et kallid mängijad ja mängujuhid, minul isiklikult oli väga tore larp, aitäh!

[Henzu]

Võrreldes eelmise korraga oli puudu see esimese korra elevus, selle asemel võttis võimust tegevustahe ja siis mingi blokk. Ma ei tea, palju edasi tagasi sebimist, läbirääkimiste ja asukoha vahetusega, kuidagi ei suutnud ennast ennam tõsiselt võtta. Jahm, aga õppida saab igast elamusest. Kahju kui selle legitiimse autoriteediidentiteedikriisiga kaasnes kaos ja segadus võitlejate ja spetside seas. Oleks tahtnud enda peale karjuda ja teiste peale kaa.
Umbes sama tunne oli rongilarbil kus lihtsalt ei saanud seda rolli mängitud mis käes oli, tõrkus nii et endal ja teistel kes sellest sõltusid ei olnud fun olla.

Aga noh, 20:20 hindsight.

Mmm, märgiks ära tulevaseks teadmiseks et punker=klasterfakk, mõlemal korral.
Mängu korralduse ja teiste mängijate kohta pole midagi halba öelda. Korraldajatel oli oma visioon mida nad siis vastavalt teostasid. Et see visioon sisaldas rohkem laskmist kui olustikulist rollimängu nii et seda ette ei saa ju heita.

Aftekal muljetades käis mitmeid mõtteid läbi, aga peamiselt oli enda feil hinge peal. Võibolla väiksemad faktsioonid, rohkem nagu seiklejate salgad, olustiku ja õhkkonna mängimine ja nautimine, midagi sellist mõlkus mõttes. Võistlus ja rushimine mingite eesmärkide nimel tundus kuidagi sunnitud, samas meenus kevadtormiline adrenaliiniaction.

Et jah, sorri kui kellelgi jäi halb kogemus, teine kord paremini.
Aitäh korraldajatele ja X force'i inimestele varustuse ja mängu eest, mängijatele mängimise eest.

rip Kpt. Salu Juhan / Vabadusvõitleja Pizda

[Batu]

Vahva mäng, kuigi üldjoontes oli minu jaoks pea identne esimese mänguga. Insenerina pidin Esimese mängu ajal ka reaalselt ajusid ragistama - teises mängus seda tegema ei pidanud.

Tänud mercidele, kelle teenistuses oli tore miine korjata, Sentiuselt kuuli saada ja vene keelt harjutada.
Parim lause, peale seda kui raadiost tuli teade, et KÕIK punkris olnud unioonlased on haavatud, tuli Nastjalt :"Ära muretse, kui kõik unioonist surnud on, siis me sind ära ei tapa." <- julgustav
Minu arust oli kaos peale mercidega laagrisse naasmist üliäge. Meie tsiviilboss karjus: "KÕIK ON SURNUD", Iti karjus: "Sass läks hulluks ja lasi Bobi ja Mirri maha" jne. Ehk siis palju valeinfot, mis tundub kohane paanikas inimestele.
Kpt Salu, rahu tema põrmule, ei pea ka ennast halvasti tundma - ka postapokalüptilises maailmas läheb asju p****e ja see on sõjaseisukorrale täiesti loomulik. Pealegi on ta nüüd surnud.


Ettepanekud:
* Söögimajandus niimoodi ümber teha, et poleks suppi. Soe supp on tore, aga sunnib end teatud ajaks supile pühendama. Kahe spetsialistiga ühte oapurki (ise kaasavõetud) jagada oli see-eest väga äge. Andis võimaluse toiduga seotud rollimänguks ja nägi ehtne välja. Üleüldse olmega seotud rollimäng oleks väga äge. Kui seda GMid natuke ette näitavad, siis võtavad mängijad ka kohe sabast kinni ja hakkavad ise leiutama.
* Rubriik Spetsialistid ja relv. Olin täitsa rahul sellega, et mul relva ei olnud - senikaua, kuni jälle kuuli sain. Ehk senikaua, kuni spetsialistid lastakse IGAKS JUHUKS veritsema, siis see põhimõte, et "spetsialistid on väga olulised" ei tundu kehtivat. Au ja kiitus "vabadusvõitlejatele", kes meie Bio Bobi ellu jätsid mängu lõpus ja tal minna lasid - minu teada esimene taoline juhtum, kus spetsialistid esimesel võimalusel tina ei saanud.
* "Vabadusvõitlejad" eraldi leeriks - natuke enesealalhoiuinstinkti juurde tuua, mis ühtlasi muudaks maailma natuke realistlikumaks (sõdurid ilmselt ei nõustu minuga ). Siis muidugi jääb probleem, kuidas aidata Unioonil ja Konf-il igavust peletada ja mida teha surnud tegelastega.
* Ma viimast ettepanekut ei oska hästi sõnastada, aga see läheks suunas: ka postapokalüptilises maailmas on ilmselt rohkem eesmärke kui tapa-mineeri-korja kraami. Ehk suudaks välja mõelda rohkem kandvaid mittesõjalisi eesmärke (nagu neegri auto parandus, ainult et kandvam ). Seda kõike võivad sõdurid turvata. Mul on tunne, et eesti airsoft larp on hetkel murdeeas - nagu piiks, kes esimestele mängudele minnes võtab kaasa 3 mõõka ja 2 kilpi ning tahab palju tappa. Airsoft relvad võiks saada pigem vahendiks kui omaette eesmärgiks pidevalt tulistada. Kuigi ma mõistan, et teil (Pagan, Awe jne) on niikuinii plaan peale 3. mängu minna teistsuguse settingu peale.

Aga tegelikult ma üldse ei vingu, hetkel kõige ägedam seeria Eesti larpimaastikul.

Polt
Uniooni Tech

[hoarmurath]

Hindsight is 20/20.

Ehk siis nüüd koju jõudnun , mängumuljeid ja afteka vestlusi seedinuna mõtlen, et tegelikult oli päris lahe mäng. Vahetult pärast mängu oli sihuke tühi ja nõme tunne, mis kindlasti mitte mängujuhtide süü ei olnud.

Lahe polnud Uniooni peata kanadus ning minu oskamatus relvaga midagi tarka pihta hakata peale selle ägedalt käes hoidmise.

Surma saamine on tegelase kaotamise mõttes kurb, aga alati saab uue tegelase teha. Otseloomulikult ikkagi Uniooni poolel. =)

Aitäh mängujuhtidele ja mängijatele, nii Uniooni kaasvõitlejatele, meist paremini organiseerunud Konföderatsioonile ja isegi vastikutele bandiitidele, kes minu pärastsurmase sõimuvalingu suhteliselt hästi välja kannatasid ja tegelt ikkagi toredad inimesed on. Ja mercid!

Ilusad hetked olid neeger, autoga sõitmine, metsas luuramine, bandiitide saabaste täis sülitamine (või vähemalt selle üritamine), näljaste mercide näod supipakkumise peale ja vikerkaared ning loodus.

Nõme oli lõpuks teada saada, et kui valusalt ebatoredad airsoftikuulid ikka on. Ent pole häda, kuhugi väga kriitilisse kohta pihta ma ei saanud.

Aitäh veelkord.

PS: Sassi kaitseks: ta suri koos meiega kangelaslikult 9 või 12 bandiidi vastu räiget tulevahetust pidades. Mingit omade laskmist polnud.

[Xan]

Mulle väga meeldis.

Snaiper on väga hea relv, tõsi, mitte intensiivses tulevahetuses ja noh, raskemaid kuule on vaja. Aga ma ilmselt olin ainus uniooni sõdur kellel laskemoon ära ei kulunud. Ma nimelt tegin terve mängu jooksul kokku 10 lasku . Kahjuks enamasti mööda, millepärast ongi raskemaid kuule vaja, valus on vaadata läbi optika, kuidas kuul enne vaenlast kõrvale pöörab.

Sõdurina ma väga isegi ei imestanud selle üle, et ma mitte millestki mitte midagi ei teadnud. Pealegi olin ma ju kogu aeg metsa kadunud ka. Kahjuks (elusana) päris bandiitide laagrini välja ei jõudnud.

Surmasaamine oli tõsiselt väga äge. Snaipri seisukohast väga pikk lahing, ma jõudsin kolm lasku lasta . Aga andis meile kolmele, kes selle kuulirahe all olid, väga selge signaali, et bandiitide laskemoona hulk küll piiratud ei ole . Muidugi meil "vedas" sellega, et saime kõik bandiidid korraga endale kaela ka.

R.I.P. Aleksander "Hirm" Bailes, aka Sass

[Irve]

Mida tähendab Henzu mainitud settingu vahetamine pärast kolmandat mängu?

Supi osas olen pigem poolt, sest mulle meeldis supp väga.

[Sprot]

Meeldis. (Loe punkt)

Järgnevad katkendlikud arvamused. Ei suuda ehtkel panna midagi sujuvat kokku.

Mis meeldis:
*Minu haavatuna maha jätmine omade poolt - võimaldas mängida põhjalikumalt rolli.
*Minu suremine - või peaks nimetama seda hukkamiseks. Rolliliselt hea sooritus mõlemalt poolelt.

Ühinen Batu arvamusega, et airsofti tüüpi larp on eestis hetkel selline lapsekingades - ka ma ise, saades relva kätte tekib tahtmine seda kohe täristadaja bandiite kui loogu maha niita. Relv võiks olla vahend mitte eesmärk. Aga vaatame seda 3-4 mängu pärast. Võibolla peaks kunstlikult sõdurite numbrid väiksemad hoidma ja tsivilistide numbrid kõrgemad?

*Tsivilistidele mõeldud loo-mehaanikat võiks olla rohkem.

Lõppsõna: Palun veel!

[sippo]

Supp? Mis supp? ma vist korra nägin, aga süüa küll aega ei olnud.

Tehke veel. Ja rohkem kiitust minult ei saa, lähete äkki veel ülbemaks muidu kui üldse minna saab

Kahju on, et lõpulahing minu ja paljudeni ei jõudnud. Bandiite oli selleks ikka liiga vähe ja vist vedas ka rünnakuplaan alt?
Hea on eeltpoolt välja lugeda, et mu sisetunne, mis kogu aeg palgasõdureid reetmises kahtlustas, ikka päris vale ei olnudki. Oligi neil plaan meid maha lüüa.... Järelikult oli osaliselt õige ka otsus hoida kogu punt nii lähedal kui ilma otseselt provotseerimata seda teha sai, vähemalt oleks kätte makstud. Andestust, head kaaslased, et see teile 45 minutit täiesti mõttetut passimist tähendas.
Dan, sinu huvi rahuldamiseks - vasturünnakud teie baasile oleks olnud üpriski raiskav tegevus. Esmalt oli meie prioriteediks lõpetada mineerimine ja selleks tuli peamiselt liikuda, et insenerid saaks kasti manu passida ja sealt miine tõmmata. Lisaks puudus meil erinevalt teist ligipääs lisavägedele. Kes surma sai, oli lõplikult kadunud. Nagu see ere mõttetuse hetk, kui verejanu mõistusest võitu sai ja me autoga, milles oli ballastiks kohe alguses 2 haavatut, teid ründama lendasime, ka selgelt näitas. Aga hea oli vahepeal teha ka midagi totaalselt lollakat. Cthulhu fhtagn! Vanaisa ootab!

[Aweron]

Joujou, palve. Nagu eelminegi kord, palun andke meile võimalikult palju tagasisidet, siis me teame mismoodi järgmine kord veel paremini (üritada) teha. MIngi hetk tuleb minu ja Pagana poolt suurem debriif + isiklik tagasiside ka muidugi. Nii selle mängu, kui tulevikuplaanide kohta

Mina kusjuures sain suppi tänu lahketele Konfödele, kelle supp nö "õhku haihtus"

PS: need kaks mängijat pidid bandiidilaagris vangidena passima, võtke palun ühendust. Laseme teid järgmine mäng ilma osalustasuta mängima. Vabandame ka väga, idees pidi bandiidileer teid ilusti patrullides jne kasutama, kuniks teid kangelaslikult päästetakse, aga läks pisut halvasti..