Väga põnev artikkel! Olgugi, et üsna pikk, lugesin ma selle otsast lõpuni (ja ma ei armasta võõrkeeles eriti lugeda), lõpetades tundega, et ikka oli vähe.
Samas miski häirib mind kogu selle loo juures. Samas paelub. Ja häirib, et mind see paelub.
Minu meelest seisab see asi larbi ja sekti piirimail. Larbiks on seda raske nimetada, sest larp on eelkõige meelelahutus ja larpi tavaliselt ka nimetatakse avalikult larbiks (või muuks sarnaseks) - millega seatakse kindel piir, et tegemist on rollimänguga, mitte alternatiivsee päriseluga; ma mõtlen, larbis ei taheta ju kellelegi OG ebameeldivusi tekitada, selle asja (ilmselgelt ma ei leia paremat nimetust) loojal on aga ükskõik. Tema tahab, et asi oleks võimalikult päris. Ja kogu see asi on oselajetele (v.a "režissöör") esmalt ikkagi töö, millega elatist teenida.
Niisamuti loovad ju teistmoodi reaalsusega kommuuni endale ka ususektid, ka on olemas sektile väga iseloomulik tugev juht, kes kõike otsustab. Aga samas on tegemist siiski "filmivõtetega", rollis, mitte enda meelest õigesti elamisega.
Ma arvan, et mind häiriski see sektile lähenemine. Kuid paelus kogu see rollilik keskkond. Ja kuna ka ajakirjanik tundus kuidagi asjasse imetud olevat, siis see asi on ohtlikult paeluv.
Kas sellest üldse tuleb film või mitte, aga ma näen oma vaimusilmas ette, kuidas kui see asi kord lõpeb (ja ilmselt ikkagi seetõttu, et rahastajad saavad otsa), ei oska asjas kaua kinni olnud osalejad enam normaalse eluga toime tulla...