Dragon.ee foorum

Esiteks tänud mängujuhtidele Madisele, Magnusele ja Liisile, kes meid kõiki Maavalda kandsid, ägeda mängukoha välja nuhisid ning vastavalt lubadustele kõigil kõhud täis puuksid. Ja muidugi kaasmängijatele, kes igaüks teki enda poole sikutas, valetas ja vassis või lihtsalt teadmatusest Maavalla põliste kommete suhtes kodutütardes sügavaid kahtlusi äratas.

Minu tegelase jaoks algas õhtu väga ilusasti, kui jõuti Burgundia krooni, et meeste maleva äraoleku ajal koos kaas kodutütardega korda valavata aga kuna kõrts oli täis maage ja semijoodikuid (kas ja mis vahet neil kahel on oli tema jaoks suurema osa ajast üsna hägune), kes kõik kangesti kippusid korda rikkuma ja üldse ausa Maavalla inimese kombel ei mõistnud käituda. Kodutütred kuulasid hoolega kõiki üle, üritasid lahendada mõrva, konfiskeerisid kahtlaseid esemeid, tuvastasid valeraha levitavaid Venemaa spioone ja hävitasid Krooni pissat, kama, õlut ning muid toiduvarusid, millest õnnetud väljamaalased lugu ei mõistnud pidada. Kena õhtu lõppes siiski halvasti kui välja ilmunud vaim kõik külastajad järjest kaduma pani ja ka vaprad kodutütred tema maagia ohvriks langesid. Suuremale osale tatikraedele jäi seega peksa andmata ja puristada said ka vähesed.
KASKE!


Teie,
Maavalla kodutütar Haavavalla Helemeele

Berthlendale kui maagialoog-semiootikule andis üritus, mis oleks pidanud olema rahumeelne arutelu, hoopis nii kontsentreeritud koguses teadustöö (ehk seletamise, miks maagiat olemas pole) materjali, et kõigest ei jõudnud märkmeidki teha Kaugelt tulijale oli Maavalla rahvas imelik (nt see leivakultus!) ning mitte just kõige sõbralikum rahvas (maagid on tropid ja ei lase ennast uurida, kodutütred süüdistavad teda mõrvas!). Pissa oli hea, ainult et Burgundia Krooni hinnad sundisid ka rikka Berthlenda kerget dieeti pidama. Semiootikud on ka inimesed, you know! isegi kui Hargla neid vihkab

Viimasest aga moraal, et kui sa ei saa agarate gõmmidega, kes väga tahavad loojaga kokku saada, ka mitmendat korda lubatud ajal kokku, siis tehakse mängus sinu pildiga tagaotsimiskuulutus!

Ja muidugi - tahab pilte!

Ägedused:

* pissa jm toit
* õhkkond
* kodutüdred ja nende kõveviis
* hinnakirjad
* roll (mul oli viimase peal lahe roll, et te teaksite)
* puhaste linadega madrats
* Torukübarate esinemissagedus + üldse kostüümikena
* AKtsendid ja kõneviisid!

Kerge ebakõla:

* lahenduskesksus - kui selgus, et mõistatuste läbinärimine ei funka, aga mängijad lustivad, miks mitte rõhuda sellele, et lustivad ja lisada neile ses võtmes tegevust, esialgsele keerulise mõistatuse lahendamisele panustamise asemel?
Aga see võib olla koolkonnerinevus, mis mind häirib lihtsalt.

Veepuudusest ja oma räpastest juustest sellega seoses ei räägi, see tõesti ei olnud kellegi süü ja pealegi, kui selle eest saab uuesti mängukoha, siis tegelt lausa vedas ju.

ja komplimendid Eevale, kes on kaunis ja tark ja sõidab autoga =)

Lisaksin enda varasemale kiirele tegelasepoolsele räntile ja Tindome jutule veel, et sel mängul oli kõige parem LARPimagamine mulle kui väga õrna unega tegelasele üldse . Ja et kui ma kunagi peaks Frenchi ja Koulu täies mahus läbi lugema, siis kujutan Burgundia Kroonina kindlasti just seda kohta ette, sest see nägi tõesti lahe välja (leidke veel midagi, mis näeb ilus välja, on samas igati remonditud ja leidke veel sooduspakkumine sellele! ).

Muidugi ka tänud GM'idele, NPC-dele ja PC-dele. Esimestele erilised kiitused nende julguse ja pealehakkamise eest, kes oma esimese mängu kohe avalikuna tegid

Tegu oli minu jaoks väga hea larbiga. Kordagi polnud nö väikse mängu tunnet. Mastaabid olid kenasti paigas, kõik karakterid nauditavalt värvikad, maailm paistis loogiline. Viis tundi veetsin ülimõnusalt aega ja seda polnud võimalik enam rikkuda. Kuigi mängu lõpp tundus mingist muust ooperist olevat, ei rikkunud see mälestust, mis jääb Maavalla Maagide Kollokviumist.
Tänan ja kaske.

Jakob Dunfjeld

Mängu lõpust ja mis minu jaoks valesti läks.
Asi hakkas pisut igavaks kiskuma, seega otsisin tegevust. Ja tulebki hea sõber Kiuru mu juurde ettepanekuga, et ma püüaks vaimutasandil mõnda maagilist eset majast välja viia (mille võimatus oli mängu üks keskseid probleeme). Noh, kuigi ma täpselt ei mõista, kuidas see üldse võimalik peaks olema, nõustun, sest tegevust on ju vaja. Lähen omaette ja hakkan vaikselt parmupilli tinistama. Aeg kulub, vahepeal näeb mind mängujuht, kes käsib jätkata. 10 minutit, 15 minutit. Löön käega ja ütlen Kiurule, et midagi ei tulnud välja. Püüan ebamugavaks muutunud rituaalist taastuda ja uuesti suhtlemisvõimaliseks muutuda. Lauale ilmub kiri, mis käsib mul lausuda kolm korda Dagoberdi kolp. Teen seda vaikselt. Selgub et seda tuleb teha rituaali käigus. Püüan jääle joiguda, aga see ei ole mu jaoks enam usutav. Miks?! Mida?! Sooritan asja kiirustades ning lõpus minestan. Enesekaitseks. Tuleb Tindome ja nõuab mult arvet. Mängujuht palub mul üles ärgata. Tõden endamisi, et ainus pääsetee on mul larp lõpuni kähku välja tirida. Mu tegelane on kadunud, jäänud ainult Jakobinäoline NPC. Põgenen sauna, et seal rahus sooritada nõutud rituaal. See katkeb kuna asi on vaja sooritada siiski peasaalis. Teen seda, silmad suht maas. Minestan kähku. Pääsen dimensioonidevahelisse ruumi ja võin kergendatult hingata.
Ent siiski-siiski, mängujhtide peamine süü oli lõpule eelnenud nauditav larp, see mis meelde jääb. Seega minu tänu veelkord.

Oluliste ägeduste osas on veel mainimata Frenchi tegelane tema erinevates maskeeringutes (kontseptsiooniline ja mängutehniline pärl!) ja väga hästi kirjutatud introd-tutvustused-sisseelamistekstid.

Hea tekst on ikka väga tore lugeda!

Kõigepealt palume vabandust, kui lõpp mõne jaoks tüütuks läks ja me kedagi liiga NPC-stasime.
Tunnistan, et me ei suutnud seda, mida meie plaanisime pealiiniks ja mis oleks loogilist rada pidi lõpplahenduseni viinud piisavalt välja tuua ja selle tähtsust rõhutada, mistõttu me mingi hetk hakkasime improviseerima, et vihjeid juurde anda ja kui sellest ei piisanud ning mäng oli venima hakkanud korraldasime käigu pealt lõpu kah ümber. Dunfjeldi rituaal ei olnud esialgses "scriptis" üldse ette nähtud ja see, et see rituaal nii kaua kestis tulenes sellest, et me üritasime samal ajal, kui see juba käis kaht liini, mis õhus olid lõpplahenduseks kokku koordineerida.

Aga mängijad, te olite suurepärased. Ma kardsin, et algus läheb tänu gm-ide köögiga hõivatusele liiga aeglaselt käima, kuid te suutsite väga hästi atmosfääri tekitada ja hoida.

Ja selle dialoogi peale, mis ülekuulamistoas pidevalt käis oli võimatu sirget nägu hoida.

Minumeelest võiks ikkagi ka NPC-d olla siiski realistlikult haavatavad (eriti kui nad on parajad tropid ), muidu on asi kuidagi liiga mehaaniline. Aga muidugi on tegemist ka vaid minu isikliku seisukohaga (ei ole kellegi suuvooder) ja ilmselt on see ka maitseküsimus (mille üle tuleb teadugi pärast mitte vaielda, vaid kakelda! ).

No sedakorda OLI reaalselt õhus ka mõte, et "Äkki linnapea ei olegi linnapea" nt. S.t. mängijate mõte läks sinnakanti, et midagi on valesti.
Ja kui Frenchi tegelane-NPC oleks näinud väga vaeva erinevatse kapuutside, parukate jms-ga, siis see oleks ta teinud kahtlasemaks, kui tegelikult maskeerimismeister French raamatus nt olnuks =P

Mina uurisin kodutütardelt selge sõnaga, et kas see linnapea on veenev päris kuju, keda nad on ka varem näinud ja teavad, sest tema toodud asitõendid olid selgelt väärad. Lisaks pakkusin, et äkki on tegu nahamuutjaga kes on päris linnapea ära nülginud ja tolle nahas nagu libalinnapea ringi liigub.

Kahjuks või õnneks taipasid kodutütred, et too moondenahk võiks olla maagiline ning seetõttu ilmuda kaminale. (Samal põhjusel leidsime, et söödud toit ei saa olla imeline, kuna kõht majast väljudes ikka täis jääb)

Räwala Lahe Ööbik, kuulus poetess Haavaneeme Imbi tänab kõiki oma vanu ja uusi fänne.
Erilised tänud Ilole suhkruvee, toidu-joogi ja kõikse ausam naesterahvas olemise eest ning Jakobile, kes selle õudse kirvega kummituse viimaks peletada suutis, nii et too tagasi ei tulnudki. Ja peale selle tahab Imbi tänada veel Kiurut, kellega sai eriti rasketel aegadel filosofeeritud väikeste heade asjade üle, nagu näiteks klopitud vaip ja köetud tuba, ning kuskilt Saksamaa kandist pärit väga keerulise nimega semiootikut, kes Imbile närvide rahustuseks schnapsi pakkus ja tema närve rahustas.

Mina isiklikult tänan gõmmibeebisid väga mõnusa mängu eest, aus debüüt oli, piffid, vägagi. Sellel NPCl siin oli enamjaolt vägagi huvitav, ja kui mul oli igav, siis mul oli ka ig igav, mis on igati normaalne.
Minu roll õrna ja õhkaja poetessina oli paras väljakutse, loodetavalt jäite minuga rahule.
Lisatänud Magnusele, kelle hull kirvekummitus oli nii pagana hirmuäratav, et pingi peale hüppamine ja kiljudes teise kõrtsinurka jooksmine ning seal värisemine tuli vägagi kergelt välja.
Ärplevaid semiootikuid ja maage oli väga lõbus vaadata ja kodutütred olid tasemel (see ülekuulamine, brrr... isegi vaene täiesti ilmsüüta Imbi kartis, et ta milleski ikka süüdi mõistetakse...)

Ja "Lõpukoll" by Aka oli väga stiilipuhas trixter.
Kummardused ka Alexi ees, kes vahetas kostüüme umbes nagu Kleopatra ja suutis selle juures veel enamvähem järge pidada, et kesasi ta parajasti on.

JÄRGE!