Dragon.ee foorum

Ma vaatan, et keegi ei söanda muljeteteemat teha.

Oli tore mäng. Takerdus vist veidi selle taha, et keegi ei tahtnud eriti oma saladustega lagedale tulla ning tempo vajus vahel aeglaseks, aga üldist headust see alla ei viinud. Kaasmängijad olid samuti toredad (paarile kaaspreestrile oleksin küll tahtnud terast maitsta anda, isikliku kättemaksu ja totruse leevendamise huvides (kes annab hullule noa kätte?)).

Ilusaimad hetked:
* vaim on valmis mind telepaatiaduellile kutsuma. Mina olen juba mures, kuna selles mängus ma tegelikult osav pole. Tuuletallaja annab talle hoiatamata, pea laisalt selja tagant hoobi. Pääsen.
* kuidas "kontoritöötaja" hullu käest nuga ära võtma läks, nimetatud nuga sai, põhjalikult, ning kõik teised liiga üllatunud olid, et midagi teha.
* Siobhain räägib tegelikult kogu oma loo ära, aga teeb seda nii osavalt, et ma ei saanud ikkagi aru, kes ta tegelikult oli.
* Siobhain ja Aestriya.
* Tuuletallaja pärisnime avalikuks tulemine. Neasana olid Llewellide freakuudised minu jaoks süüdlaslik lõbu, nii et mul oli peaaegu piinlik, et selle tõstatanud olin. Tuuletallaja oli vist ainuke tegelane, kellest mul siiralt kahju oli.
* strateegiline magamajäämine võib päästa teie elu, ehk Kadrilt kuuldu põhjal oleks ma lõpulahingus ilmselt üsna lapikuks löödud. Kuna seda läks jälgima minu assistent, võisin ma rahus tule ees edasi tukkuda. Mis on ilmselt eraldi õppetund enne larpi välja magamise osas.

Nüüd, kus seda enam varjama ei pea - minu suur sünge saladus oli see, et esimese mängu dead final boss Llira oli mu ema ning ma olin terve sarja üritanud teada saada, kes tema surma eest orki ajada. Isobel pääses otsekohesest pussitamisest ainult seetõttu, et Siobhainil ei lubatud varem oma kättemaksu huvides inimesi surmata ja ma siis olin solidaarne. Pluss ma kaalusin ka enam-vähem asjassepuutumatute Kuupaiste Küttide tapmist, kuna nende organisatsioon oli süüdi minu kaaslase hukkumises esimese ja teise mängu vahel. Aga see poleks lihtsalt viisakas olnud.

Vaimudega diile tegime peaaegu me kõik, see pole kellegi saladus.

Aitäh teile.

Maarja/Deirdre aab'Llira, Kroonikute Ordu kõrgem preestrinna

Suur aitäh korraldajatele mängu eest. Aitäh

Kui rääkides minu ilusamatest hetkedest, siis ma ei saa üle ega ümber sellest kuidas me lahendasime seda nimede mosaiiki, olles üritanud delikaatselt mitte end reeta ja liialt entusiastlikult lahendada neid nimesid, mida ma teadsin, astub laua juurde Aestriya, mainib, et Desmondil on õde (minu esimene üllatus: oot, keegi teab Desmondit) ja siis lahendab selle nime ära. Tundsin suurt tahtsid Aestriyaga rääkida aga ma ei olnud absoluutselt valmis selleks, mis tuli. Aga see oli lahe. (ja sellele järgnes täiesti segaduses moment, kus Siobhain/Saorise ei osanud enam midagi öelda/teha). Üldse, Aestriya tegi minu mängu. Lihtsalt sellega, et ta olemas oli (kuidas ma terve II mängu tema emanime ei märganud? Ja see muutis omakorda palju teisetähenduslikumaks selle momendi II mängul, kus ma oma "halvimat mälestust" uuesti üle elasin ja Aestriyale, kui tol hetkel lihtsalt kiriku esindajale, kallale tormasin). Oma teadmistega ja ühenduslüliga minu tausta. Oma reaktsioonidega (ja ka tegelikult sellega, et ta teadis, et mina tema kohta "väljavalitu" teemat levitasin, mis noo, asjaolusid arvestades, oli vastupidine sellele mida ma saavutada tahtsin).

Kuulata Deidre ülestunnistust oli omamoodi moment aga kahjuks ei öelnud suurem osa sellest mulle midagi. Aga jah.. arvestades, et see oli mäng saladustest ja seeria viimane mäng, siis ma oleks siiralt natuke rohkem saladusi kuulda tahtnud.

Tuuletallaja ja kroonikuga jälgi ajada oli vahva

Mulle hullult meeldisid kostüümid. Need olid ilusad ja lahedad ja stiilsed.

Ma olin terve mängu paranoiline, et meie Quena on tegelikult Quinn ja vaimud lihtsalt on temaga midagi teinud ja meie keskele sokutanud. Oh seda üllatust, kui lõpus välja tuli, et ei.. ja tegelikult oli ta sinise poolel.

Lõpulahing, nagu mainitud, oli ootamatu aga seal oli ka väga lahedaid momente (mm.. näiteks see, kus Tuuletallaja reaalselt meeletult hirmaks osutus.. ta tuleb sinu suunas ja.. hirm lihtsalt tarretas).

Ja pildid (mitte eriti palju, sest liiga pime oli lõpus): http://www.dragon.ee/gallery/main.php/v ... ahvas/III/

Nonii... Kuna me ei tahtnud väga rollist väljas olles lihtsalt nähtamatutena majas hängida siis kahjuks jäi NPCdel päris korralik latakas mängu nägemata aga noh -- vähemalt oli meie sauna püstitatud laagris hüsteeriliselt lõbus ja ma loodan, et te jäite meiega rahule, kui me tõepoolest välja ilmusime vahepeal.

Et ühesõnaga suured tänud Balorile ja Stule, kes meie NPC laagri huumori ja muidu mõnusa ning psühhedeelse olemisega täitsid. Aitäh Mona, et viitsisid veel enne lahkumist ühe mängu korraldada.

Et siis sorri, PCd aga me tegime teie üle väga palju nalju, jälgides teie ponistusi. Näiteks, et annategi hullumeelsele vereplekilistes riietes, koos mingite juppidest kokku ehitatud olenditega reisinud tüübile lihtsalt noa??!! O__o

Aitäh piltide eest, need on väga nunnud.

Teie,
Varalahkunud salgapealik Varen/Juppidest kokku ehitatud olend/Kollitanud vaim/Valge vaim/Laiylla

Aususe huvides pean ära mainima, et
- mina ei teinud vaimudega diili! Haa!
- mulle oli kogu see jama pigem ellujäämisküsimus algusest peale - kuidas täita oma ülesannet nii, et see oleks täidetud, et mind ei mõrvataks, ja nii, et mind selle täitmise tõttu ei mõrvataks? Ehk Sarait'il oli suur mõõk ja suurepärane telepaatiaoskus. Samas,
- kui tulid lõhe ja vaimudest ülevõtmisähvardus, siis tundus Sarait selle kõrval tupsununnu. Nii et tegin, mis suutsin. Mina seda nuga talle ei andnud.
- mängujuhid, värisege! Ärge eales laske minust oma mängu lõpul sõltuda! Nüüd on juba nii Ülo ja Marten kui ka Mona ja stu saanud tunda, mida tähendab minu lahinguaegne mõtlemisvaegus... Katastroofi!

Tegelikult olen praegu suhteliselt rõõmus, sest kui vaimud=surnud maolapsed, siis on Fional üpris suur võimalus igaviku käigus Punasest Ilmast oma surnud lähedased üles leida.
Aitäh ilusa mängu eest, Mona ja stu ja Balor ja Randiel! Randieli sõjaväelane ja Balori hullmees olid väga autentsed! Ja üldiselt istus mulle selle mängu idee väga, kes ei tahaks mingisse hirmsasse laborisse sisse murda? Ja kristall oli megaäge, ma tõesti ei saa aru, kuidas me seda sealt lumehangest ei leidnud, me põhimõtteliselt kaevasime seal ja ikka mitte midagi!

Aitäh ka kõigile teistele! Ma küll väga ei süübinud nendesse kättemaksuteemadesse ja nii, sest üritasin mingit ellujäämisvõimalust leida, aga need stseenid, mille tunnistajaks olin, olid päris õhku ahmima panevad. Ja pean üles tunnistama, et Fionale endiselt tuuletallaja eriti ei meeldinud, sest ta oli selle Rionallide paari põhimõtteliselt vabaks lasknud, aga kuna ta tundus antud situatsioonis üpris kasulikuks osutuvat, siis ta jättis selle teema tulevikuks, lootuses, et tulevik veel tuleb.

Sille/Fiona aab'Innogen, tantsijanna (noviits pidi jääma kõrvalseikluseks)

Olen omalt poolt ka väga tänulik kõigile mängijatele, kaasGM Stule ja NPCdele, kes osalisest infosulust hoolimata ikka väga hästi mängisid.

Tore oli teile käkki keerata, mõeldes et kas see käkk kunagi välja ka tuleb. Tuli ka isegi. Lõpulahing läks hädisemalt kui lootsin, aga see oli minu isiklik viga, et ma ei teinud julma mängupausi ja ei läinud eraldi kiviomanikele seletama et kas nad nüüd võitlevad ise või sunnitakse. (Sinise antud must kivi läks oma teed tegelase seljaajju ja andis vaimule lihtsa viisi kuidas tegelase igat liigutust kontrollida ja ise suunata, sama moodi töötas ka Maeli valge kivi).

Ja te saite rohkemaga hakkama, kui arvasin. Samas jällegi, kui vaadata, siis Sinist olekski olnud kõige raskem maha võtta. Ainuke põhjus, miks see ei õnnestunud, oligi see, et Kadri suutis õigel/valel hetkel kristalli Sille käest ära kiskuda. Sekundid hiljem ja Sinine oleks Maeli ja Valge teed läinud. See tee viis küll pärisilma, maolapse kehaga, aga eks see tähendab, et mõnda aega pole neil muud teha kui jõudu koguda.

Ka minu jaoks kiskus mäng vahepeal aeglaseks, aga samas jällegi kogu aeg 100% edasi kihutada töötab väheste mängude puhul. Samuti on enamus teist mängijatena siiski suhteliselt alalhoidlikud ja see on juba midagi, mida saate ise parandada.

Siiski, tore sari oli ja ehk saab samas maailmas veel kunagi midagi teistsugust teha (veel rohkem intriige ja verd ja vihkamist!!!), hoolimata faktist, et mõne tuhande või rohkema aasta pärast asjad maailmas kardinaalselt muutuvad. Kaalun osaliselt asja avalikuks tegemist, et te ilma minuta saaksite ise midagi korraldada, aga see sõltub sellest et mida teie asjast arvate.

**

Arno - Kõik mis nägin, meeldis väga. Palju sind ei kuulnud, aga kui kuulsin, siis oli asja eest. Eriti see Kadri tegelasega rääkimine.

Hanna - Mul on Tuuletallajast ikka kahju. Ja tema pisikesest õest. Aga sa olid äge. Lõpuni.

Ilmar - Kõige Stiilsem Preester. Sinu seestamine oli ka väga lõbus (trololo).

Kadri - Õnnekombel suutsid endale erilise tausta kirjutada, mis ka Mirju tegelast sidus. Ja see tuli välja ka! Mis oli veel ägedam.

Maarja - Ma tegin selle anagrammi asja peamiselt sinule. Tore oli, et meeldis. Ja ehk Deirdre saab ka Punasest Ilmast tagasi, Sinise abiga. Kui ta seda veel vastu võtab.

Mirju - Aestriyast tõenäoliselt saabki järgmine paavst kui asjad hästi lähevad. Minu meelest ei kahtlustanud sind mitte keegi.

Raigo - Loodan, et sul oli tore esimene mäng. Kuigi sa vist palju teha ei saanud peale sündmuste üles kirjutamise. Siiski jäid ellu ja on ka võimalus, et leidsid Punases Ilmas üles kas Maarja tegelase või said omal käel tagasi.

Rait - Science! Science calls! We must do science! All the science! Noh, eks sul nüüdki ongi nii palju science'it et äkki viskab lausa üle.

Siim - Sinu Maeli vastu pöördumine oli suur üllatus, aga oli ka lahe. Üks kõige asjalikumaid ja uudishimulikumaid tegelasi igastahes.

Sille - Üllatuslikult võtsid mustri enese kanda, ja said peaaegu Sinise hävitamisega hakkama ka. Ehk leiabki Fiona Matthiase ja oma ema lõpuks üles.

Teie
GM ja Sinine,
Mona

PS. Mmmmmmm punane.

Peab ütlema, et mulle meeldis see mäng üle ootuste palju.
Oli nii õnnestumisi (nt inimesed) kui ka puudujääke (kohatine venimine), ent lõppkokkuvõttes jäi ikkagi positiivne mulje.

Mängijad! Te olite kõik super, üks selle ürituse tugevamaid elemente. Põhjalikult läbimõeldud kostüümid (punasemeri =D) ja rollimäng...lausa lust oli teiega koos mängida.

Rait (Aldric) - Me moodustasime ikka hea tiimi. Andsime vereteemaliste küsimuste lahendamises (nt veremärk laboris, neutraalne infota veri kausis, verekompassi-idee) oma parima ja tulime lõpuks ikkagi asjast elusana välja. Hea töö, partner.
Siim (Sarait) - Aitäh, et laenasid meile kõigile ilmselt kirikuvarana arvel olevat punast täringut. Meelde jäi veel ka mälukaotushetk ("Tule vaata mu telepaatiakaarti. No tule vaata. Näe." XD)
Ilmar (Cairn) - Jätsid väga kompetentse mulje, koos Siimuga väga hea preestrikombo. Kuigi Kirikus leidus ka suuri tõpraid, olite teie selle helgem pool. Lisaks meeldis sinu ja Tuuletallaja omavaheline suhtlus. Ja see "Kuulake! Minge kõik eemale, ma olen seestatud!" + kui kiiresti ring su ümber siis tühjenes XD
Hanna (Tuuletallaja) - Ma kahtlustasin, et su lugu on väga kurb. See nimede ettelugemise hetk oli isegi kõrvalseisjatele valus. Ei oodanud, et sellele nii kaasa elama hakkan.
Maarja (Deirdre) - Läbi ja lõhki kroonik. Kohati tõid vestlustesse hädavajalikku mõistuse häält. Nimedemosaiigi ja ilmunud nimekirja ettelugemine oli äärmiselt ametlik, täpselt nagu vaja.
Raigo (Ruairi) - Jääb vaid loota, et me sind väga ära ei hirmutanud. Kõigis mängudes pole lõpuks ellujäänud PCde protsent nii väike, ausõna.
Arno (Quen) - Mul oli kuni lõpuni sinu suhtes väike paranoia, kuna arvasin, et oled undercover gaile'caidan XD Olin lugenud maailmakirjeldusest praeguse ilmaliku juhi kohta, et rahvasuus kutsutakse teda Punaseks Kütiks ja tihti osaleb ta ka isiklikult mässuliste ja ketserite kinnipüüdmisel. Aga aitäh, et sa ei lasknud Siobhainil mind oma perekondliku vimma tõttu kohapeal maha lüüa =D
Sille (Fiona) - Ma kogu aeg nuputasin, mis mind kogutud taustainformatsioonis sinu tegelase kohta täpselt häiris...olin kindel, et tulid kaasa mingisuguse kättemaksuplaaniga, aga ma ei suutnud välja mõelda, kelle suhtes ja miks XD Aga sinu aktiivsust oli väga tore vaadata.
Kadri (Siobhain/Saoirse) - Wow. Ütlen ausalt, et ma ei oodanud absoluutselt meid ühendavat sisuliini. Sinu ootamatu rünnak, sellele järgnenud tuline arutelu...ja lõpuks olin mina see, kellele sa suurema osa oma loost avaldasid. Aestriyal oli väga kahju, et sa minu pere tõttu kannatama olid pidanud, aga samas leidis ta, et tema isiklikult selle eest küll maksma ei pea. Kuna mul endal ka perega kana kitkuda, siis ehk oleks saanud need plaanid tõesti ühendada.

Lisaks Mona (sinu Sinine tekitas endiselt nii minus isiklikult kui Aestriyas parajalt õõva), Stuart (tead, et Marianne moodi rääkimine hakkab külge), Balor (väga veenev hullunud teadlane =D) ja Randiel (anna andeks, et ma Valge maha lööma pidin, eriti kui ta vaikselt pinises, et "Ärge tapke mind...ma saan teile kasulik olla...aaaaaa...." XD).

Veel häid hetki:
* Jamamine hullunud ketseri laboriga. võib-olla oligi parem, et me sinna otse sisse ei saanud...nii oli see kogu aeg tagaplaanil potentsiaalse tundmatu elemendi ja võimaliku ohuna. (Ja muidugi analüüsi tulemus: "Palju õnne. Te tapsite just ainsa isiku siin maailmas, kes oleks võinud seda laborit avada.")
* Seekord oli vaidlemist ja kokkupõrkeid ka päris palju, mis oli hea. Arutelud missiooni olemuse, tegevuskäigu, moraaliküsimuste, Siobhaini kohtumõistmise jms üle lisasid juba piisavalt pingelisse olukorda veel juurde.
* See, kui suur osa seltskonnast telepaatialõhe tõttu osa mälust kaotasid (Nt laps-Aldricu rahustamine, talle kinnitamine, et tulevikus võib ta teha seda, mida tema ise tahab ning kommentaar Cairnile "Heaküll, ma tulen nüüd ja vaatan su sisse.")
* 5 mõistatust enne kristallini jõudmist, eriti "Uputa liiva habemega ussi silm!" ja selle erinevad lahendusvariatsioonid
* Needuste, vastuste vms tuba. AAAAAAAAAAAAAA, mismõttes. Aestriya jõudis mängu jooksul ümber hinnata praktiliselt kõik oma teod ning hakata kahtlema oma suurimate valikute õigsuses. Ta oli niigi juba segaduses selle üle, kas Sinisega leppe tegemine oli õige asi ning siis tuli seal kambrikeses teadmine, et olenemata sellest, kui palju ta oma ema vihkab, on ta tegelikult toiminud täpselt samamoodi nagu too omal ajal. See oli küll ränk hoop. Osaliselt seetõttu olingi valmis Sinise hävitama, mis sest et ise oleks seejärel hukkunud.

Aga ma jäin ellu!! Ja saavutasin ootamatult praktiliselt kõik oma eesmärgid. Arvestades seda, et u. 10 minutit enne mängu lõppu olin ma veel täiesti veendunud ja juba leppinud südames mõttega, et siia me kohe sureme ja nii ongi parem, läks lõpuks hämmastavalt hästi.

Sinist tapma suundudes oli selline paanikasegane alistumise tunne:
Aestriya: "Kui kõige halvem juhtub, siis vähemalt blufime. Ütleme, et meil polnud teist valikut."
Aldric: "Ma kardan, et siis räägivad juba ainult relvad."
See oli päris ilus hetk.

Mul on väga hea meel, et Aestriyal on nüüd lõpuks võimalus oma armastatuga uuesti kokku saada. Sest tegelikult tegi ta kõike armastuse nimel.
(Okei, võib-olla Aldricu mõjul veidi ka teaduse ja auahnuse nimel XD)

Igatahes oli mul lõbus.
Kunagi ehk jälle =)
Teie,
Mirju / Aestriya aab'Leah